1-07-1551/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-07-1551

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. veebruar 2007. a Haapsalus

Kriminaalasja number

1-07-1551 (06257000655)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi

J.I süüdistus KarS § 263 p 1, 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema

Süüdistatav

J.I – elukoht XXX, koolis õppimise ajal elab XXX, isikukood

XXX, karistatus – karistusregistri andmetel kriminaalkorras

karistamata, väärteomenetluse korras 2 korda karistatud: 1)

27.11.2005.a Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna

poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on

tasumata; 2) 08.09.2006.a Lääne Politseiprefektuuri Pärnu

Politseiosakonna poolt Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 600

krooni, mis on tasumata. Lisaks sellele on J.I’i käitumist kahel

korral arutatud Häädemeeste valla alaealiste komisjonis:

21.01.2005.a seoses väärteo toimepanemisega, mille eest kohaldati

hoiatust ja 22.04.2005.a seoses kakluse toimepanemisega, mille

eest kohaldati hoiatust ja 8 tundi üldkasulikku tööd, kuid

üldkasuliku töö kohustus on J.I’i poolt täitmata kuni käesoleva

ajani.

Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

Advokaat A.W

RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista J.I KarS § 263 p 1, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

2. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada J.I karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt

Ärakiri

1-07-1551

KarS §-s 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks.

3. Määrata J.I käitumiskontrolli ajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 tulenevaid kohustusi:

3.1.elama oma alalises elukohas XXX, koolis õppimise ajal XXX;

3.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

3.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

3.6. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

3.7. põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid XXX klassis ja lõpetama selle klassi

hiljemalt 01. juuliks 2007.a ning alates 01. septembrist 2007.a jätkama õpinguid XXX klassis ja

täitma koolikohustust;

3.8. osalema sotsiaalprogrammis, mis viiakse läbi Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna

Haapsalu talituse poolt ning mille rühmatööd toimuvad XXX ajavahemikul 2007.a jaanuar kuni

2007.a 01. aprill.

4. Käitumiskontrolli alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 08.02.2007.a.

5. Kui J.I käitumiskontrolli ajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni ühe

aasta võrra või erandina kuni süüdismõistetu kaheksateist aastaseks saamiseni. Samuti võib kohus

muuta mõjutusvahendi liiki.

6. Tühistada J.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld.

7. Määratud kaitsjale makstud tasu 3267 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend seitse) krooni

jätta riigi kanda.

8. Asitõend - puidust kurikataoline ese, mis asub kriminaalasja materjalide juures, hävitada peale

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkulepemenetluse normide rikkumisega,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7

päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse

kuulutamisest.

Süüdistus

Alaealist J.I’e süüdistatakse selles, et tema 04. oktoobril 2006.a kella 17.00-18.00 ajal viibides XXX

asuva XXX ühiselamutoas, kus väljendas oma käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu

sellega, et eirates tavade, heade kommete, normide- ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid

ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse vabalt realiseerida oma õigusi

ja vabadusi, häiris oma käitumisega teiste õpilaskodu ühiselamutoas viibinud õpilaste, sealhulgas

L.G rahu ja kindlustunnet sellega, et tungis L.G’le tühisel põhjusel kallale, lüües teda kaks korda

keha piirkonda relvana kasutatavana muu esemega, milleks oli puidust treitud 35,5 cm pikkune

kurika taoline ese, tabades ühe korra kannatanut vastu vasaku õla piirkonda ja ühe korra vastu vasaku

Ärakiri

1-07-1551

käerandme piirkonda, tekitades kannatanu L.G’le tahtlikult füüsilist valu ja mitteeluohtlikud

tervisekahjustused – vasakule õlale suunaga õlavarrele 2,5 – 13,2 cm pikkuse punetuse naha

epidermise vigastusega ja vasakule randmele 6,6 x 4,5 cm suuruse naha vigastuse peente

marrastustega, samuti purunes saadud löögist L.G käe peal olnud käekell maksumusega 50 krooni.

Sellise tegevusega, mis häiris teiste isikute rahu ja turvatunnet ning avalikku korda, pani J.I

toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega , s.o

KarS § 263 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on alaealise J.I’i kohta kohtueelse

ettekande koostanud Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk /tl 85-87/.

Prokuröri poolt kohtus J.I-le nõutud karistus: KarS § 263 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 87

lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s

75 sätestatule 12 kuuks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud mitte

tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud

põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid XXX klassis ja lõpetama selle klassi hiljemalt

01. juuliks 2007.a ning alates 01. septembrist 2007.a jätkama õpinguid XXX klassis ja täitma

koolikohustust. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud

osalema sotsiaalprogrammis, mis viiakse läbi Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse poolt ning mille rühmatööd toimuvad XXX ajavahemikul 2007.a jaanuar kuni 2007.a 01.

aprill.

KrMS § 180 lõike 3 alusel taotles prokurör kohtult alaealise J.I`i varalist seisundit ja

resotsialiseeumisväljavaateid arvestades kriminaalmenetluse kulude jätmist riigi kanda, sest

nimetatud kulude hüvitamine käib J.I-le ja tema seaduslikule esindajale D.B-le ilmselgelt üle jõu.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe

sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid

kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal

tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.I süüdi ja

kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi - Kuriteoga tekitas J.I L.G’le varalise kahju summas 5 krooni /tl 3/, mis kannatanu sõnul

on kohtueelse menetluse käigus rahaliselt hüvitatud /tl 94/, mistõttu käesolevas kriminaalasjas J.I’i

vastu tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõendid - Kriminaalasjas on 06.10.2006.a asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud puidust

kurikataoline ese /tl 16-17/, mis asub kriminaalasja materjalide juures.KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kuulub asitõend peale kohtuotsuse jõusutmist hävitamisele.

Menetluskulud.

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleks J.I’it kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha

teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 5 400

krooni (1,5 x 3600).

Ärakiri

1-07-1551

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A.W J.I kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud

tasu 1 080 krooni /tl 55-57/ ja kokkuleppemenetluses makstud tasu 2187 krooni, kokku 3267 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib

menetleja panna kulutuste hüvitamise tema vanemale.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit

ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist triigi kanda.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta riigi kanda, kuna esmatähtis

alaealise isiku puhul on just tema resotsialiseerumine ning menetluskulude väljamõistmine temalt

endalt tema varalise seisundi tõttu on võimatu ja samas ka tema vanema varaline seis on selline, et

temalt menetluskulu väljamõistmisel halvendaks see oluliselt süüdimõistetu resotsialiseerumist.

Seetõttu tuleb käesolevas kriminaalasjas jätta sundraha riigi tuludesse välja mõistmata ja kaitsja tasu

tuleb jätta riigi kanda.

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige