1-06-16484\7 · Tallinna Ringkonnakohus

1-06-16484

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.jaanuaril 2007.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-06-16484 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava , Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. jaanuari 2007.a. otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdistatava J.G apellatsioon

RESOLUTSIOON

J.G ilmselt põhjendamata apellatsioon Harju Maakohtu 8. jaanuari 2007.a. otsuse peale jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 8. jaanuari 2007.a. otsusega tunnistati J.G süüdi KarS § 199 lg.2 p.7 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 kohaselt 4 kuu vangistusega. KarS § 74 alusel ei pööratud tähtajalist vangistust tingimis täitmisele 18 kuulise katseaja jooksul ning süüdistatavat J. Gt kohustati täitma käitumiskontrolli nõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi süüdi ja karistati tähtajalise vangistusega tingimisi kaasüüdistatavana J. M, kuid tema osas kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustata.

J. G tunnistati süüdi selles, et tema 21.juuli öösel vastu 22.juulit 2006.a. Tallinnas,. x asuvas ööklubis, võõra vallasasja omastamise eesmärgil ja grupis J. M, võttis ära kannatanu L. K käekoti koos selles olnud raha ja asjadega, kokku 10190 kr. väärtuses.

Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav J. G kuriteo toimepanemist ega selle juriidilist kvalifikatsiooni, vaid taotleb tingimisi täitmisele mittepööratud tähtajalise vangistusena mõistetud karistuse asendamist rahalise karistusega. Apellant põhistab taotlust asjaoluga, et varem pole teda halduskorras karistatud.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Vaidlustatud Harju Maakohtu otsuse põhiosast nähtub, et karistuse mõistmisel on esimese astme kohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alustest. Kohus on võtnud arvesse

J. G süü suurust ja asjaolu, et süüdistatavat J. G pole varem süütegude toimepanemise eest karistatud. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid pole kindlaks tehtud. Karistus on mõistetud karistusseadustiku eriosas kehtestatud sanktsiooni alalmäära lähedal ja motiveeritud on tähtjalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et KarS § 199 lg.2-s kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest kehtestatud sankstioon näeb karistusena ette ainuüksi vangistuse, tähtajaga kuni 5 aastat. Karistuseadustiku eriosa paragrahvi santsioon, mille järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises J. G süüdi tunnistati ei võimalda kohtu poolt muu karistusliigi kui tähtajalise vangistuse kohaldamist. Apellatsioonis märgitud varasema halduskaristuse puudumine oli asjaoluks, mis süüdistatava

J. G puhul oli maakohtule teada ning kohtuotsuse põhiosa kohaselt karistuse mõistmisel ka arvesse võetud.. KarS § 59 keelab karistust kergendavate või karistust raskendavate asjaolude korduva arvesse võtmise. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava J. G apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning selles esitatud taotlus - kohtuotsuse muutmiseks mõistetud karistuse osas - ei ole kooskõlas seadusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg.2 ringkonnakohus jätab süüdistatava J.G ilmselt põhjendamatu apellatsiooni läbi vaatamata ning Harju Maakohtu 8. jaanuari 2007.a. otsuse muutmata.

I. AMANN

M. AAVA

M. PREIMER