1-06-10316\6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-06-10316

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2007.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-06-10316

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle

Preimer

Kohtuistungi sekretär

Alina Koop

Tõlk

-

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

23. jaanuar 2007.a Tallinnas, eelistung

Kriminaalasi

A.R-i süüdistuses KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. detsembri 2006.a otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav A.R

Prokurör

Alar Lehesmets

Süüdistatav

-

Kaitsja

-

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 12. detsembri 2006.a otsus A.R-i suhtes ja saata kriminaalasi uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib esitada määruskaebuse ainult advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

lühimenetluse korras

Harju Maakohtu 12. destembri 2006.a otsusega mõisteti A.R

süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Rapla Maakohtu 26. veebruari 2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. 2. mõisteti süüdi selles, et ta omades karistatust mootorsõiduki joobes juhtimise A.R eest, juhtis taas 4. juunil 2005.a, 8. juuni 2005.a öösel ja sama päeva hommikul mootorsõidukit joobeseisundis. 2(3)

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja A. Repnau kohtuotsuse tühistamist A.R-ile talle mõistetud karistuse osas ja tema karistamist karistusega, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega. Apellatsiooni motiivide kohaselt on A.R oma süüd tunnistanud ja andnud asjakohaseid ütlusi, ta kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu, tema ülalpidamisel on alaealine laps, tema hooldada on liikumispuudega vanaema.

4. Eelmenetluse istungil taotles prokurör kohtuotsuse tühistamist kriminaalmenetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse leiab, et kohtuotsus kuulub täies mahus tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saatmisele uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

5.1

kriminaalasi lahendati Harju Maakohtus

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.R-i

KrMS 9. peatükis sätestatud lühimenetluses. KrMS §-de 233 lg 1 ja § 237 lg 4 kohaselt lahendatakse sellisel juhul kriminaalasja ainult kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaalasja arutamine lühimenetluses ei vabasta kohut talle KrMS § 312 p-dega 1-3 pandud kohtuotsuse motiveerimise nõudest. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. novembri 2006.a otsuses nr 3-1-1-100-06 J. S süüdistusasjas märkinud, et kuigi KrMS 9. peatüki 1. jaos sätestatud lühimenetlus näeb ette mitmeid olulisi kohtulikku uurimist puudutavaid erisusi (KrMS § 237) sama seadustiku 10. peatükis sätestatud üldmenetlusega võrreldes, toimub KrMS § 233 lg 3 ja § 238 kohaselt kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi. Seetõttu peab ka lühimenetluses koostatud kohtuotsus vastama kõigile KrMS §-ga 312 kohtuotsuse põhiosale seatud nõuetele, st sisaldama kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, et võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Seega ei vabasta ka süüdistatava poolt süü täielik omaksvõtt lühimenetluses kohut kohtuotsuse motiveerimise kohustusest. Sarnaselt üldmenetlusega võib kohus ka lühimenetluses jätta kohtuotsuse motiveeritud põhiosa koostamata ning piirduda vaid kohtuotsuse sissejuhatava osa ja resolutiivosa koostamisega üksnes juhul, kui kõik kohtumenetluse pooled on KrMS § 315 lg-te 7-8 kohaselt loobunud oma apellatsiooniõiguse kasutamisest (RT III 2006, 44, 369).

5.2 Kohtukolleegium osundab, et Riigikohtu praktikas on KrMS § 339 lg 1 p 7 sisustamisel asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiivide puudumisega on esiteks tegemist siis, kui esimese astme kohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, ning teiseks siis, kui maavõi linnakohtu otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav või kui kohtuotsuses esitatava seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2004 a. otsus nr.3-1-1-47-04 K. M ja J. K süüdistusasjas – RT III 2004, 17, 208).

5.3 Eeltoodust tulenevalt peab kohtukolleegium vajalikuks KrMS § 331 lg 3 alusel esitatud apellatsiooni piiridest väljudes märkida, et käesolevas kriminaalasjas ei ole maakohus oma seisukohti üldse põhjendanud, piirdudes vaid süüdistusaktis toodud tõendite loeteluga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma varasemas praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav kohtu poolse tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise 3(3) süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab ning uuritud tõendeid ei ole asetatud omavahelisse konteksti (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 1998. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-98 - RT III 1998, 7, 63 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli

2004. a

kohtuotsus

kriminaalasjas

nr 3-1-1-16-04

-

RT III 2004, 10, 119). KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on põhjenduse puudumine kohtuotsuses kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob KrMS § 341 lg 1 alusel endaga vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uuesti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Seega on tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Kohtukolleegium on seisukohal, et tegemist on ka kaitseõiguse olulise rikkumisega, sest süüdistataval ei ole võimalik kohtuotsusest aru saada milliste tõendite alusel ta süüdi mõisteti ja miks just sellise kuriteo toimepanemises.

5.4 Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2 § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7 ja 341 lg 1 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 12. detsembri 2006.a otsuse A.R-i suhtes täies mahus ja saadab kriminaalasja uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Meelika Aava

Ivi Kesküla Malle Preimer