1-06-10373\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-06-10373

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2007. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-06-10373

Kohtunik

Meelika Aava

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. 12. 2006. a määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

vandeadvokaadi abi Mati Maksing ja süüdistatav

L.L, määruskaebused

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 19. detsembri 2006. a määrus süüdistatava L.L-i suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise tühistamisest keeldumise kohta jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada kaebus Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.L (ik: xxx) on kohtu alla antud süüdistuses KarS § 141 lg 1 -

25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti L.L

1. 04. 2006. a kahtlustatavana kinni ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 3. 04. 2006. a määrusega kohaldati L.L-i suhtes tõkendit vahistamine. Kohtu alla on L.L antud 23. 08. 2006. a.

2. 19. 12. 2006. a toimunud kohtuistungil, asja sisulise arutamise käigus, esitas süüdistatav taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks, leides, et ta on viibinud vahi all juba 8 kuud ja 19 päeva, milline ajavahemik on piisav ka mõistetavaks karistuseks juhul, kui ta süü leiaks tõendamist. Tõkendi muutmisel asuks ta elama oma isa A.B juurde ja kohustuks täitma kõiki muudetavast tõkendist tulenevaid kohustusi, samuti asuks ametlikult tööle. 2(3) Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust ning lisas, et jääb oma esimese taotluse juurde, milline oli esitatud kohtule juba septembris (4. 09. 2006. a).

KrMS § 127 ei sätesta tõkendi

kohaldamise iseseisva alusena varasemat karistatust. Senine vahi all viibitud ajavahemik on piisavalt pikk ka selleks, et isegi süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ei saaks olla pikem. Pärast vabanemist oli süüdistataval pikem eluperiood, mille vältel ta sai iseseisvalt hakkama. Esimeses episoodis süüdistatav süüd ei eita. Teises episoodis ei ole aga ilmunud kannatanu ning ta on jätnud ilmumata ka uurija kutsele kohtueelses menetluses. Kannatanu tahtlikult takistab menetluse läbiviimist ja venitab. Kohtueelse menetlusega ei ole kogutud ühtegi teist tõendit. Süüdistatav jääks vahi alla olukorras, kus kannatanu on oma kohustusi rikkunud.

Maakohtu seisukoht

3.1. Harju Maakohtu 19. 12. 2006. a määruses kohus asus seisukohale, et esitatud taotlused tuleb jätta rahuldamata ja valitud tõkend muutmata. Kohtumääruse motiivides märkis kohus, et süüdistatavat on varem neljal korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, millest saab järeldada, et varasemalt on tal puudunud legaalne ja piisav sissetulek, mis on tinginud tema poolt varavastaste kuritegude toimepanemise. Ka käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas varavastase kuriteo toimepanemises, mis ilmekalt annab tunnistust sellest, et tal on senini puudunud legaalne sissetulek. Seega vabaduses viibides võib ta jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist, mis viiks olukorrani, kus kohtul ei ole võimalik kriminaalmenetlust lõpule viia seoses sellega, et kohtusse laekuvad ühe uued kriminaalasjad, millised tuleks ühendada. Süüdistatavat on varem karistatud ka seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude toimepanemise eest ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemises. Seega arvestades süüdistatava karistusandmeid ja inkrimineeritava teo iseloomu, siis on kohtul küllaldane alus arvata, et vabadusse pääsedes võib süüdistatav jätkata ka samalaadiliste kuritegude toimepanemist, kuivõrd sellise teo toimepanemist ei välista ei alalise elukoha ega sissetuleku olemasolu;

3.2. Kaitsja väidete ja kriminaaltoimiku t/l 76 kohaselt on 22. 03. 2006. a kohaldatud süüdistatava suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld ning 3. 04. 2006. a on süüdistatava suhtes kohaldatud teises kriminaalasjas tõkendit vahistamine. Seega tõkendi elukohast lahkumise keeld kohaldamine ei takistanud süüdistatavat vähem kui 10 päeva möödumisel käitumast selliselt, mis tingis tema kahtlustamise uue kuriteo toimepanemises ja selle tagajärjel ka vahistamise. Taolistest andmetest teeb kohus järelduse, et tõkend elukohast lahkumise keeld ei ole piisav selleks, et takistada süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisel. Kuivõrd kriminaalasjas on kohaldatud kaks erinevat tõkendit ja uue tõkendi kohaldamisel ning kriminaalasjade ühisesse menetlusse ühendamisel ei ole eelmist, so kergemaliigilist tõkendit tühistatud, asus kohus seisukohale, et üks tõkenditest tuleb tühistada, kuivõrd ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjas ei saa olla üheaegselt kohaldatud kahte erinevaliigilist tõkendit. Kuivõrd varem kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld ei takistanud süüdistataval kuritegude toimepanemise jätkamist, siis tuleb 22. 03. 2006. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada ja jätta kriminaalmenetluses tõkendiks 3. 04. 2006. a vahistamismäärusega kohaldatud tõkend vahistamine. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse KarS § 141 lg 1 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, siis on kohtul 3(3) ka küllaldane alus arvata, et süüdistatav võib vabaduses viibides hakata mõjutama ka kannatanut ja tunnistajaid, muutes kriminaalmenetluse normaalse läbiviimise võimatuks, pannes sellega aga samaaegselt toime uusi kuritegusid.

Määruskaebused

4. Maakohtu määruse peale esitasid ringkonnakohtule määruskaebused süüdistatav L.L ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Mati Maksing. Määruskaebustes palutakse valitud tõkend vahistamine tühistada ja jätta jõusse teine kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebused tuleb jätta KrMS § 385 p 16 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et taotledes vahistatuna enda suhtes tõkendi – elukohast lahkumise keeld – kohaldamist, taotleb L.L sisuliselt enda vabastamist vahi alt ja vabaduse võtmisega mitteseotud tõkendi kohaldamist. Selline tõkendi muutmise küsimuse vaidlustamine ei ole määruskaebekorras võimalik, kuna süüdistatav esitas taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks kohtuistungil, asja sisulise arutamise käigus. KrMS § 385 p-st 16 tulenevalt aga ei saa kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrust vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Maakohtu määruses on ekslikult märgitud, et määrus on määruskaebekorras vaidlustatav. KrMS § 136 kohaselt kuulub KrMS 15. peatükis sätestatud korras vaidlustamisele vahistamine või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise määrus, aga samuti ka kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise määrus.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vandeadvokaadi abi Mati Maksingu ja süüdistatava L.L-i määruskaebused tuleb KrMS § 385 p 16 alusel sisuliselt jätta läbi vaatamata ning juhindudes KrMS §-st 390, ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 19. 12. 2006. a määruse läbi vaatamata.

Kohtunik Meelika Aava