4-06-3471\2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-06-3471

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2006. a Haapsalus Väärteoasja number 4-06-3471 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

Menetlusosalised Urmas Vaev kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel S.Tammela 30.07.2006 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2570,06,002228, millega karistati U. Vaev’a Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200 krooni.

Kaebuse esitaja Urmas Vaev (isikukood *, elukoht *, *) Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ (asukoht Lossiplats 4 Haapsalu)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel S.Tammela 30.07.2006 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,06,002228 ja lõpetada Urmas Vaev suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna U. Vaev`ale süüks arvatud väärteo toimepanemine U. Vaev poolt ei leidnud tõendamist.

2. Saata määruse ärakiri U. Vaev`ale Lääne PP Haapsalu PJ-le. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel S.Tammela 30.07.2006 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,06,002228 karistati Urmas Vaev`a Liikluseeskirja § 76 p 2 nõuete rikkumise eest. Väärteo kirjeldus – Haapsalu linn Lääne maakond Kiltsi tee 1.km. Liikus Rohuküla suunas – juhtis mootorsõidukit haigusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, millega pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on karistuseks määratud 1200 krooni s.o 20 trahviühikut.

Urmas Vaev esitas 01.08.2006 väärteootsusele kaebuse Viru Maakohtusse.

Ärakiri 4-06-3471 Viru Maakohus kohtumäärusega määras saata U.Vaev kaebus vastavalt kohtualluvusele Pärnu Maakohtule. 21.08.2006 saabus U.Vaev kaebus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS Kaebuse esitaja ei ole kiirmenetluse otsusega nõus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 30.07.2006 öösel kell 00:40 sõitis Haapsalus Kiltsi teel, kus teda pidas kinni politseipatrull, kelleks oli konstaabel pr. S.Tammela. Paluti puhuda alkomeetrisse, tegi seda, alkomeeter näitas 0,12 alkoholi sisaldust. Ei olnud sellega nõus ja politsei palus tal tulla enda autosse. Politsei autos kirjutati protokoll, millega ta polnud nõus. Kui ütles, et keeldub alla kirjutamast, kuna pole alkoholi tarvitanud, siis ütles politseinik, et kui ta sellega nõus ei ole, kutsuvad autole puksiirabi ja toimetavad auto tasulisse parklasse ja teda vereanalüüsi andma. Mõeldes, palju see talle maksma läheb, kirjutas kiirmenetluse otsusele alla, kuna on ainus pereliige, kellel on sissetulek. Eelmisel päeval oli tarvitanud alkoholi 4 Rock õlut, kuid sellest oli möödas rohkem kui 24 tundi. Sel päeval oli tarvitanud 3 alkoholivaba õlut, kuid sellest oli ka möödunud juba neli ja pool tundi. Pärast protokolli koostamist seisis kahe patrullauto kõrval 26 minutit ja palus siis teise patrullauto politseinikul uuesti puhuda ja alkomeeter näitas 0,00. Palus S.Tammelalt selgitust, kuid öeldi, et enne näitas 0,12. Küsis kas tohib sõita ja seda lubati. Leiab, et on tehtud ülekohut , mõistes rahatrahvi 1200 krooni.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 15/ teatab, et 30.07.2006 koostas Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel S.Tammela kiirmenetluse otsuse nr 114185248 selle kohta, et 30.07.2006 osales S.Tammela politseioperatsioonil koos vanemkonstaabel V.Murumetsaga ning kella 00.40 ajal Urmas Vaev juhtis mootorsõidukit Audi 80 reg .märgiga 305 APJ Haapsalu linnas Kiltsi tee 1.km-l Rohuküla suunas, kus nimetatud auto peatasid. Menetluse käigus on U.Vaev menetlusaluse isikuna üle kuulatud, kes ütles, et oli sõitnud Kohtla Järvelt Haapsalusse, on teel üritusele, mis toimus Kiltsis lennuväljal ning sõbrad pidid teda seal ootama. Koostatud on kiirmenetlus otsus, vormistati juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, millega on ta nõustunud ja alla kirjutanud. Kohtuvälise menetlejana on otsuse tegija arvestanud menetlusaluse isiku U.Vaev poolt antud ütlustega ja kui arvestada seda, millal ja kui kaugelt ta autoga sõitu alustas, siis võis olla alkoholijoove sõitu alustades veelgi suurem. Alkoholijoobes auto juhtimine on üks rängemaid rikkumisi liikluses ja väärib rangelt karistamist. Otsuse tegija leiab, et otsus vastab U.Vaev poolt toime pandu väärteole, sest maksimum rahatrahv Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi näeb ette kuni 3000 kroonise trahvi.

KOHTU SEISUKOHT VMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel. VMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-75-03 leidnud, et „tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui kohus saaks kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üldkui

Ärakiri 4-06-3471 kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärtoeprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.“ Kiirmenetluse otsuses (politseitoimik tl 1) on U.Vaev`ale süüks arvatud mootorsõiduki juhtimist sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning määruse nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.

Liikluseeskirja § 76 p 2 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Liiklusseaduse § 20 lg 7 kohaselt ei või juht olla sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirja nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Haigusja väsimusseisundi tuvastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. VV on 17.07.2001 määrusega nr 241 kehtestanud LS § 20 lg 7 alusel Haigusvõi väsimusseisundi tuvastamise korra. Korra § 2 lg 2 on sätestatud haigusseisundid, mille esinemisel on sõidukijuhtimine keelatud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et U.Vaev puhul oleks toimunud vastavalt korrale haigusvõi väsimusseisundi tuvastamist või et tal oleks üldse selle menetluse käigus tuvastatud selline haigusvõi väsimusseisund, millises mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud. Seega ei ole väärteoasjas ühegi tõendiga tõendamist leidnud U.Vaev poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine. See, et U.Vaev ise on kaebuses ette heitnud kohtuvälisele menetlejale, et ei olnud võimalik, et tal esines alkoholijoove, ei takista kohtul otsust tühistamast hoopis teistel alustel, sest VMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piirdest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse käigus on küll koostatud protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, kuid alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist U.Vaev`ale kiirmenetluse otsuses süüks ei ole arvatud ja selles osas kohus asja arutada ei saa, sest siis väljuks kohus kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo kirjeldusest. Kohus aga ei saa väljuda kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo kirjeldusest ja seega tuleb asjas menetlus lõpetada.

Seega ei ole tõendamist leidnud U. Vaevpoolt talle väärteoasjas süüks arvatud teo toimepanemine ja kuna ühtki tõendit U.Vaev süü kohta ei ole, oleks pidanud kohtuväline menetleja lõpetama väärteomenetluse kohtuvälises menetluses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

Ärakiri 4-06-3471