1-06-7305\4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsembril 2006 a. Pärnus

Kriminaalasja number

1-06-7305

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör Kristine Tamm

Kaitsja Rünno Roosmaa

Kriminaalasi

J K, A K, M K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

üldmenetluses.

Süüdimõistetud

J K, isikukood xxx, sünd. xxx xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

rahvuselt eestlane, keskeriharidusega, abielus, ülalpidamisel 5

alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata.

Tõkend

elukohast

lahkumise

keeld

kohaldatud

alates

07.03.2006 a.

Elukoht xxx.

Töötab XXX

A K, isikukood xxx, sünd. xxx a. xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

rahvuselt eestlane, põhiharidusega, abielus, ülalpidamisel 2

alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata.

Elukoht xxx, töökoht xxx, xxx. Tõkend elukohast lahkumise

keeld kohaldatud alates 07.03.2006 a.

M K, isikukood xxx, sünd xxx a. xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

rahvuselt eestlane, keskharidusega, abielus, ülalpidamisel 3

alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud

1.12.12.1996 a. Lääne Maakohtu poolt KrK § 184 lg 2 alusel 1

aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja

kohaldamisega.

Elukoht xxx, töötab xxx. Tõkend elukohast lahkumise keeld

kohaldatud alates 07.03.2006 a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309-313

Süüdi tunnistada J K KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise

vangistusega, milline aga jätta KarS § 74 lg 1,3 järgi täies ulatuses täitmisele pööramata kui J K (2

a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Süüdi tunnistada A K KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise

vangistusega, milline aga jätta KarS § 74 lg 1,3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui A K (2

a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Süüdi tunnistada M K KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise

vangistusega, milline aga jätta KarS § 74 lg 1,3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui M K

(2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Allutada J K, A K, M K katseajaks käitumiskontrollile ning panna nad Pärnu Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna Pärnu Talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametnike

järelevalve alla. Katseaja algust arvata kõigil alates 11.12.2006 a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld, milline on kohaldatud kõigi süüdimõistetute suhtes, tühistada

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista tsiviilhagi J Klt, A Klt ja M Klt solidaarselt (6000) kuus tuhat krooni V V (eluk. xxx)

kasuks.

Jätta V V poolt esitatud tsiviilhagi ülejäänud osas, s.o. 20000 krooni nõudes rahuldamata.

Asitõendid – varastatud saematerjal, eterniit, punased telliskivid, valged silikaatkivid, katuseplekid

koos plekiribadega ja metalltorud kuuluvad tagastamisele nende omanikule V Vile.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel J Klt, A Klt ja M Klt, s.o. kõigilt süüdimõistetutelt

sundraha

(4500)

neli

tuhat

viissada

krooni

riigi

tuludesse,

millised

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 viitenumbriga 2800049696 Eesti

Ühispangas.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

ASJAOLUD:

J K, A K ja M K oli esitatud süüdistus selles, et nemad koos tungisid 29.10.2005 a. kella 8.00

paiku sisse xxx V Vile kuuluvale xxx kinnistule, mis oli tähistatud keelumärkide ning

eravaldusesiltidega ning võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V Vile

kuuluvad 109 eterniitplaati mõõtudega 1,10 X 1,75 m väärtusega 55 krooni tükk, s.o.

koguväärtusega 5995 krooni, erinevate pikkuste ja otsamõõtudega saematerjali koguses 10 tm

väärtusega 20000 krooni, 14 m-2 profileeritud plekki väärtusega 134.40 krooni ruutmeeter

koguväärtusega 1881.60 krooni, kaks metallist tugiposti väärtusega 50 krooni post,

koguväärtusega 100 krooni, tekitades vargusega V Vile varalise kahju 27976.60 krooni

suuruses summas.

-Samuti nemad, olles toime pannud varguse ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud

isikuteks, 30.10.2005 a., kella 8.00 paiku, tungisid koos sisse xxx asuvale V Vile kuuluvale

xxx kinnistule, mis oli tähistatud keelumärkide ja eravalduse siltidega ning võtsid sealt

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V Vile kuuluvad 558 punast telliskivi väärtusega

6.80 krooni tükk, koguväärtusega 3794.40 krooni, erinevate pikkuste ja otsamõõtudega

saematerjali koguses 20 tm-3 väärtusega 40000 krooni, 270 valget silikaattellist väärtusega

4.80 krooni tükk, koguväärtusega 1296 krooni, 26 cm läbimõõduga ja 4,34 m pikkuse

raudtoru väärtusega 709.40 krooni meeter, koguväärtusega 3079 krooni, metallist poldi

väärtusega 195 krooni, tekitades vargusega V Vile varalise kahju 48364.40 krooni suuruses

summas.

J K, A K ja M K on esitatud süüdistus selles, et nemad võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui

see oli toime pandud grupi poolt, panid toime kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2

p 4,7,8 järgi.

KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS:

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistasid süüdistatavad J K, A K ja M K end kuriteo

toimepanemises täielikult süüdi ning seletasid, et käisid kahel korral, s.o. 29.10.2005 a. ja

30.10.2005 a. kannatanule kuuluval kinnistul xxx ning varastasid sealt süüdistuses toodud

ehitusmaterjale. Varguse toimepanemiseks laenati J T traktor ning YYY YYY traktorikäru.

Ehitusmaterjalid veeti mõlemal korral xxx talumaja hoovile. Lauamaterjalid aga paigutati

kõrvalhoonesse varju alla. Kõik varastatud materjalid tagastati kannatanule pärast seda kui

politseitöötajad ja kannatanu olid 07.11.2005 a. käinud xxx talu juures ja fikseerinud seal

asunud varastatud esemed. Süüdistatavad nõustusid kannatanule tasuma 6000 krooni seoses

kannatanu poolt kantud kulutustega kriminaalmenetluses, kuid vaidlesid vastu tema nõudele

hüvitada 20000 krooni, mida kannatanu nõudis tagastamata jäetud 6 meetriste laudade eest.

Kannatanu V V avaldas kohtus, et 04.11.2005 a. avastas ta, et temale kuuluvast talukohast,

mis asub xxx, on ära varastatud hulgaliselt ehitusmaterjali. Pärast politseile avalduse tegemist

avastati, et varastatud ehitusmaterjalid asuvad xxx talus, xxx. Kannatanu kinnitas, et

varastatud materjalist on talle jäetud tagastamata 10 tihumeetrit 6 meetriseid laudu.

Kannatanu hindas talle tagastamata laudade maksumust 20000 krooni väärtuses ning palus

nimetatud summa süüdistatavatelt välja mõista. Samuti palus ta süüdistatavatelt välja mõista

6000 krooni kulutuste eest, mida ta on kandnud seoses asjaajamistega kriminaalasjas.

Prokurör leidis, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises neile esitatud süüdistuses KarS

§ 199 lg 2 p 4,7,8 järgi on leidnud täielikku tõendamist ning ta palus süüdistatavate süüdi

tunnistamist.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus leidis, et süüdistatavate süü on leidnud täielikku tõendamist ning seda järgmiste

kriminaalasjas kogutud tõenditega – süüdistatavate enda täieliku süü omaksvõtuga kohtus.

Süüdistatavate J K, A K ja M K sarnaste ütluste kohaselt tekkis neil ühiselt mõte minna

kannatanu kinnistule ning varastada sealt ehitusmaterjali. Varguse toimepanemiseks laenati

YYY traktorikäru ning J T traktor. Kannatanu kinnistul käisid J K, A K ja M K kolmekesi,

kolmel korral – 29.10.2005 a. kahel korral ning ühel korral 30.10.2005 a. Kinnistult varastati

süüdistuses toodud ehitusmaterjalid ning need toimetati laenatud traktori ja traktorikäruga xxx

külla xxx elukohta. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et kohta, kust vargus toime pandi teadis

M K, kuid varguse planeerisid süüdistatavad koos, samuti sõideti koos sündmuskohale ning

laaditi ehitusmaterjalid kärusse, veeti xxx külla, laaditi seal maha ning ladustati talu

ümbrusesse ning kõrvalhoone varjualusesse. Pärast seda kui kannatanu oli varguse avastanud

ning

politsei

varastatud

ehitusmaterjalid

fikseerinud,

toimetasid

süüdistatavad

ehitusmaterjalid kannatanu kinnistule tagasi. Süüdistatavad kinnitasid kohtus, et kannatanule

on kõik varastatud materjalid tagastatud ning peale nende ei olnud rohkem varguses

osalenuid.

Süüdistatavate ütlustest nähtub, et vargus kavandati ning pandi toime koos. Varguse

toimepanemiseks siseneti kannatanu märkidega tähistatud kinnistule. Kohus ei tuvastanud

kohtulikul uurimisel, et keegi süüdistatavatest oleks olnud kuriteo toimepanemise

organiseerijaks, sellele kihutajaks ning kuriteo toimepanemise plaani koostajaks.

Süüdistatavad nõustusid hüvitama kannatanule 6000 krooni, mida kannatanu on nõudnud

tema poolt tehtud asjaajamise kulude hüvitamiseks. Samas pidasid süüdistatavad alusetuks

kannatanu nõuet 20000 krooni osas, 6 meetriste laudade maksumuse hüvitamiseks, kuna

nende poolt on lauad kannatanule tagastatud.

-Kannatanu V V kohtus antud ütlustega selle kohta, et 04.11.2005 a. avastas ta endale

kuuluvalt, tähistatud kinnistult ehitusmaterjalide varguse, millest teatas politseile. Varastatud

materjal avastati xxx külas, xxx talus. Uurimistoimingutega tehti kindlaks varguse

toimepanek süüdistatavate J K, A K ja M K poolt. Pärast seda kui politsei oli fikseerinud

kinnistul asunud varastatud materjali ning teostanud vaatlustoimingud, tagastati osa materjale

süüdistatavate poolt. Samas avaldas kannatanu, et talle jäeti tagastamata 10 tihumeetrit 6

meetriseid laudu kogumaksumusega 20000 krooni. Samuti nõudis kannatanu kahju hüvitamist

tema poolt kohtueelsel uurimisel kantud asjaajamiste eest summas 6000 krooni. Asja

kohtulikul arutamisel taotles kannatanu 26000 krooni hüvitamist süüdistatavate poolt

eeltoodud nõuete katteks.

Kannatanu ütlustel varastati materjalid talle kuuluvalt siltide ja märkidega tähistatud

kinnistult, kuhu ei ole lubatud ilma valdaja loata siseneda, samuti avaldas kannatanu kahtlust,

et kohtueelse uurimisega ei ole välja selgitatud kõiki kuriteoga seonduvaid asjaolusid ning ei

ole kindlaks tehtud kas kuriteoga ei ole seotud veel teisi isikuid.

-Tunnistaja M K tõendas, et tema elab xxx s.o. kannatanule kuuluva kinnistu läheduses. 2005

a. sügisel nägi ta kuidas rohelise käruga traktor sõitis kannatanu kinnistu poolt xxx ja xxx küla

suunas. Traktorikäru koormaks olid prussid ja lauad. Kohtu hinnangul oli nimetatud koorma

puhul tegemist kannatanult varastatud ehitusmaterjali veoga süüdistatavate poolt.

-Tunnistaja J T kinnitas, et laenas 2005 a. sügisel oktoobris – novembris A K traktorit 3-4

päevaks laudade veoks. Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatavate ütlusi selle kohta, et

varguse toimepanemiseks laenati J T traktor.

-Tunnistaja A J J A ütlustega selle kohta, et 2005 a. sügisel helistas xxx J K ja A K ema V K

ja küsis laenuks osaühingu traktori järelhaagist. Kuna J K töötas osaühingus traktoristina,

nõustus tunnistaja talle järelkäru laenamisega. Milleks ja kus järelkäru konkreetselt kasutati,

tunnistaja ei teadnud.

-Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 10-12) on tõendatud, et kannatanule kuuluvalt xxx

kinnistult oli traktori ja traktorihaagisega äraviidud laua- ja muud ehitusmaterjali, kuivõrd

kinnistul on fikseeritud traktori ja haagise jälgi. Kinnistule on maha jäetud laudade

virnastamise vaheliiste ning laualaagi aluspuud. Samuti on fikseeritud nii valgete kui punaste

telliskivide virnast purunenud telliste väljasorteerimist. Eeltoodu kinnitab kuriteosündmuse,

s.o. varguse toimepanekut kannatanu kinnistult traktorit ja järelhaagist kasutades.

-Asitõendite vaatlusprotokolliga (t.l. 13-21) on leidnud tõendamist kannatanult varastatud

saematerjali (erinevate mõõtudega lauad ja prussid), katuseplekkide koos plekiribadega,

valgete ja punaste telliskivide ning metalltoru ladustamine xxx, xxx külas A K talukohas.

-Asja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu V V, et kuna käesoleva kriminaalasja

eeluurimine on olnud puudulik ja ei ole välja selgitatud kõiki kuriteoga seonduvaid asjaolusid,

siis tuleks kriminaalasi saata täiendavale eeluurimisele. Kannatanu hinnangul ei ole

kohtueelse uurimisega kindlaks tehtud kas kuriteoga ei ole seotud veel teisi isikuid (V K),

samuti ei ole fikseeritud, et kannatanule jäeti tagastamata 6 meetrised lauad.

Kohus ei pidanud taolist taotlust põhjendatuks ning seda alljärgnevatel põhjustel – Käesoleva

kriminaalasja kohtuliku menetlemise aluseks on 01.07.2004 a. kehtima hakanud

Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), milline ei näe, erinevalt varem kehtinud

Kriminaalmenetluse koodeksist ette kriminaalasja saatmist täiendavale eeluurimisele. KrMS §

268 lg 4 sätestab - kui kriminaalasja arutades selgub, et isik, kellele ei ole selles

kriminaalasjas süüdistust esitatud, on pannud toime kuriteo tunnustega teo, alustab prokurör

selle kuriteo kriminaalmenetlust. KrMS § 268 lg 5 alusel lükkab kohus kriminaalasja

arutamise edasi kui kohtuistungil tuvastatud teise kuriteo tõttu on kriminaalasja igakülgne,

täielik ja objektiivne arutamine võimatu või raske.

Kohtu hinnangul eeltoodud aluseid käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei

ilmnenud. Kannatanu kahtlused selles osas, et kuriteoga võib olla seotud ka süüdistatavate J K

ja A K ema V K, ei ole kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud. Süüdistatavate ütluste põhjal ei

olnud V K teadlik nende poolt kavandatavast vargusest, samuti ei olnud ta teadlik nende talu

juurde toodud ehitusmaterjalide päritolust. Süüdistatavate antud ütlused ei ole millegagi

ümber lükatud, kuna V K suhtes ei ole kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ega kohtulikul

uurimisel andnud süüstavaid ütlusi ükski tunnistaja, samuti ei nähtu kriminaalasjas muid

ümberlükkamatuid tõendeid, mis kinnitaks tema süüd kuriteo toimepanemises. Asjaolu, et V

K helistas ja küsis xxx Ühistust laenuks traktorihaagist, mida hiljem kasutati varastatud

materjalide veol, ei ole veel aluseks talle kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks. Tõendeid

eeltoodu ümberlükkamiseks ei esitanud ka kannatanu V V. Lähtudes eeltoodust, asus kohus

seisukohale, et V K osalemine varguse toimepanemises on kannatanu V V oletus, mis ei ole

tõenditega kinnitust leidnud. Eeltoodust lähtudes ei olegi prokurör pidanud vajalikuks

kriminaalmenetluse alustamiseks V K suhtes. Samuti ei esine kohtu hinnangul takistusi

kriminaalasja igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks arutamiseks.

-Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osas 26000 krooni nõudes asus kohus järgmisele

seisukohale – Süüdistatavad nõustusid tasuma kannatanule 6000 krooni seoses tema poolt

kohtueelsel uurimisel kantud kuludega. Kohus leidis, et kuigi kannatanu ei ole esitanud

kirjalikke tõendeid tema poolt kantud kulutuste kohta, on tema poolt nõutu „mõistlikkuse

piirides“. Kuna ka süüdistatavad on kannatanu poolt nõutud summaga nõustunud, siis kuulub

6000 krooni kannatanu kasuks süüdistatavatelt väljamõistmisele.

Lisaks eeltoodule taotles kannatanu süüdistatavatelt täiendava tsiviilhagi 20000 krooni

väljamõistmist seoses sellega, et talle jäeti tagastamata 10 tihumeetrit 6 meetriseid laudu.

Kohus leidis, et kannatanu taotlus ei ole põhjendatud. Asja kohtulikul arutamisel kinnitasid

süüdistatavad, et nende poolt on kõik varastatud ehitusmaterjalid, sealhulgas ka 6 meetrised

lauad kannatanule tagastatud. Asja kohtueelses menetluses on kannatanu andnud ütlusi

13.12.2005 a. (t.l. 5) ja 10.02.2006 a. (t.l. 7-8). 13.12.2005 a. on kannatanu avaldanud, et talle

on süüdistatavate poolt tagastatud materjale 08.11.2005 a. ja 09.11.2005 a., kuid kas

tagastatud on kogu materjal, seda ta kinnitada ei või. 10.02.2006 a. on kannatanu avaldanud,

et tema poolt esitatav rahaline nõue on 6000 krooni seoses kannatanu poolt kohtueelsel

uurimisel asjaajamisega seotud kulutustega. Kuigi kannatanu on väitnud, et tema poolt

esitatav tsiviilhagi nõue võib suureneda, ei ole ta avaldanud, et 6 meetrised lauad oleks talle

jäänud tagastamata. Kohtu hinnangul tuleb kannatanul seoses kuriteo toimepanemisega

materiaalse kahju esinemisel tõendada selle olemasolu ning põhjendada kahju suurust. Samuti

tuleb kannatanul asjade tagasisaamisel teha kindlaks kas talle on tagastatud kogu varastatu

ning kas tal on pretensioone tagastatu koguse või kvaliteedi osas. Kannatanu ei ole seda

õigeaegselt teinud. 10.02.2006 a. oli varguse toimepanemisest ja varastatud asjade

tagastamisest möödunud juba üle kolme kuu, kuid kannatanu ei olnud selleks hetkeks veel

välja selgitanud kas talle on kõik varastatud materjalid tagastatud ning kas tal on veel

täiendavaid nõudmisi. 21.02.2006 a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri esitatud taotluses (t.l. 98)

on kannatanu küll taotlenud täiendavate uurimistoimingute läbiviimist kriminaalasjas, kuid

tema poolt ei ole äratoodud, et talle on veel tagastamata 10 tihumeetrit 6 meetriseid laudu.

Kuivõrd kannatanu on avaldanud laudade puudumisest alles mitu kuud hiljem pärast asjade

tagastamist, on tekkinud kahtlus, et kõrvalisest, pideva järelevalveta kohast (s.o. kannatanule

kuuluvalt kinnistult) võis hiljem varguse toime panna veel keegi teine, seni tuvastamata isik.

Kuna antud kahtlus ei ole kohtuliku uurimisega ümber lükatud, tuleb seda tõlgendada

süüdistatavate kasuks. Kohtu hinnangul ei ole ka reaalne koguda nimetatud fakti kohta

täiendavat tõendusmaterjali varastatud asju tagasi vedanud autojuhi kindlakstegemise ning

tema üle kuulamisega. Arvestades seda, et vedamistest on möödas juba üle aasta, mille

jooksul on autojuht igapäevase töö käigus vedanud palju koormaid, sealhulgas tõenäoliselt ka

ehitusmaterjale, on ilmselt ebareaalne, et ta praegu mäletaks täpselt tagasiveetud materjale

ning nende kogust. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et süüdistatavate ütlused

kogu varastatud ehitusmaterjali tagastamisest ei ole millegagi ümber lükatud.

Kuriteo kvalifikatsiooni osas asus kohus seisukohale, et süüdistatavad kavandasid varguse

toimepaneku ühiselt, sõitsid koos sündmuskohale, laadisid ehitusmaterjalid koos koormasse,

sõitsid koormaga koos xxx külla xxx talukohta, kus laadisid varastatud asjad koos koormast

maha. Nimetatud tegevust tuleb hinnanata varguse toimepanemisena grupi poolt KarS § 199

lg 2 p 7 tunnustel.

Sisenedes varguse toimepanekuks kannatanule kuuluva kinnistu territooriumile, mis oli ka

vastavate siltidega tähistatud, tungisid süüdistatavad neile võõrale territooriumile, s.o. panid

kuriteo toime sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel.

Kuna vargus pandi toime kahel erineval päeval, 29.10 ja 30.10.2005 a., sest M K ütluste

kohaselt „tuli materjalist puudu“, on tegemist kuriteo toimepanemisega KarS § 199 lg 2 p 4

tunnustel, s.o. isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Subjektiivsest küljest on süüdistatavate käitumine vaadeldav teo toimepanemisena kavatsetult,

kuna süüdistatavad kavandasid eelnevalt varguse, s.o. süüteokoosseisule vastava asjaolu

toimepanemise varem väljavaadatud kohas, muretsesid selle toimepanemiseks vajalikud

transpordivahendid ning panid seejärel eelnevalt kavandatud plaani alusel kuriteo toime.

Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et süüdistatavate J K, A K ja M K süü kuriteo

toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi on leidnud täielikku tõendamist.

Karistuse kohaldamine: kohus ei tuvastanud süüdistatavate käitumises KarS § 58 ettenähtud

karistust raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57

lg 1 p 3 mõttes tuleb süüdistatavate puhul lugeda nende süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtus.

Süüdistatavad J K ja A K on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, M K on küll ühel

korral kriminaalkorras karistatud 12.12.1996 a tingimusliku karistusega, kuid tema karistus on

kustunud. Väärtegude eest on J Kt ja M Kt karistatud ühel korral rahatrahviga, A K kehtivaid

väärteokaristusi ei ole (t.l. 81, 83, 86-87). Kõigil süüdistatavatel on olemas töökoht ja

sissetulek töötasu näol. Samuti on kõigil süüdistatavatel ülalpeetavad alaealiste laste näol – J

K 5, A K 2 ja M K 3 alaealist last. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus

süüdistatavate käitumises ei tuvastanud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Samuti tuleb karistuse

mõistmisel arvestada kohtul kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades ülaltoodud, süüdistatavatega seonduvaid

asjaolusid ja seda, et süüdistatavad on tagastanud nende poolt varastatud asjad, samuti seda, et

nad on nõus hüvitama kannatanule põhjendatud täiendavaid kulutusi 6000 krooni ulatuses

ning ka seda, et tegemist ei olnud süstemaatiliste kuritegude toimepanemisega, vaid varguse

toimepanemisega ühest konkreetsest kohast küll kahel erineval päeval, siis kohus leidis, et

süüdistatavatele ei ole reaalse vangistuse mõistmine vältimatu ning neid on võimalik karistada

vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra tingimisi allutades nad katseajaks

käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohtu hinnangul on kõigi süüdistatavate käitumine olnud ühesugune. Kohtuliku uurimisega ei

ole tuvastatud, et keegi neist oleks olnud aktiivseim, kuriteo toimepanemise initsiaatoriks või

et kellegi käitumine oleks tekitanud suuremat kahju kui teiste grupi liikmete käitumine.

Samuti on üldjoontes sarnased ka kõiki süüdistatavaid iseloomustavad asjaolud. Lähtudes

eeltoodust, leidis kohus, et süüdistatavatele on võimalik mõista ühesugune karistus.

Tsiviilhagi osas, mille kohta on kohus oma motiivid eelpool avaldanud, tuleb asuda eelnevalt

väljatoodud seisukohale, et kannatanu kasuks kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele 6000

krooni. Ülejäänud 20000 krooni osas tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Asitõendid, varastatud asjad – saematerjal, eterniit, punased telliskivid, silikaatkivid,

katuseplekk ja metalltorud, millised kuuluvad kannatanule V V, tuleb tagastada kannatanule

kui nende omanikule.

Menetluskulusid kriminaalasjas ei ole.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub kõikidelt süüdistatavatelt väljamõistmisele riigi tuludesse

sundraha 4500 krooni.

Teet Olvik

Kohtunik