4-06-4236\6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-06-4236

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2006.a Pärnu Väärteoasja number 4-06-4236 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Mirko Reiman`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Nurmely Mitrahovitš`i poolt 12.09.2006.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,06,009171 Karistusseadustiku § 276, Alkoholiseaduse § 71 järgi

Istungil osalenud isikud kaebuse esitajana – Mirko Reiman kaebuse esitaja kaitsjana – vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik; kohtuvälise menetleja ametnikena – Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Tõnu Kivis ja konstaabel Kristo Kaljulaid

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 276, AS § 71 ning VTMS § 132-135 kohus otsustas

Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Nurmely Mitrahovitš`i poolt 12.09.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,06,009171 muutmata ja Mirko Reiman`i kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 2670060091710052) alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahvi tasumist tõendav dokument (kviitung) säilitada ja nõudmisel esitada politseiasutusele. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 04.12.2006.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooletele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 14.12.2006.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

4-06-4236

2 (5)

Asjaolud ja menetluse käik 12.08.2006.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel K. Kaljulaid` poolt väärteoprotokoll nr AB830918 selle kohta, et 12.08.2006.a kella

00.25 ajal Pärnu linnas Pikk tänaval M. Reiman, olles alaealine, oli tarvitanud alkoholi, samuti ei allunud politseinik Erik Rand` poolt antud seaduslikule korraldusele „Seis politsei“, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad vastavalt Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 71 ja Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 276 järgi.

12.09.2006.a üldmenetluse otsusega nr 2670,06,009171 on määratud M. Reiman`ile eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest:

- KarS § 276 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 1800 krooni;

- AS § 71 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni.

28.09.2006.a esitas M. Reiman Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. M. Reiman leiab, et ei ole temale inkrimineeritavaid väärtegusid toime pannud. Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt on rikutud väärteomenetlusõigust, kuivõrd politsei teostas patrulli eravärvides autoga, oli erariietuses ning kasutas kaebaja suhtes vägivalda. Samuti ei tutvustanud politseiametnikud ennast kaebajale ning kaebaja ärajooksmise korral ei öelnud „Seis politsei“ nagu oli kirjutatud väärteoprotokollis. Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja tühistada väärteoasjas tehtud otsus ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus.

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel N. Mitrahovitš oma 13.10.2006.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Reiman`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Vastavalt Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra määruse § 3 p 3 kohaselt on politseisõiduk alarmsõiduk ja sama määruse § 12 lg 2 kohaselt võib politsei alarmsõiduk olla tsiviilvärvides. Vastavalt Liiklusjärelevalve teostamise korra määruse § 18 võib liiklusjärelevalve teostamisel kasutada tsiviilvärvides mootorsõidukit.

Konstaabel E. Rand ja konstaabel K. Kaljulaid teostasid 12.08.2006.a liiklusjärelevalvet ja neil oli õigus selle läbiviimiseks kasutada tsiviilvärvides politsei alarmsõidukit. Nad kasutasid selleks punast värvi Volvo 940 registreerimismärgiga 045AKG, millele on politseipeadirektori käskkirjaga nr 163 05.10.2005.a välja antud alarmsõiduki kaart, mis kehtib kuni 05.10.2006.a. Alarmsõiduki kaarti pikendatakse igal aastal. Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 kohaselt on politseil kohustus tagada kord avalikes kohtades, õigusrikkumiste korral nõuda nende viivitamatut lõpetamist ja võtta tarvitusele vastavad meetmed. 12.08.2006.a M.

Reiman lärmas ja karjus avalikus kohas Pärnu linnas Pikk tänav 9 maja ees. Oma käitumisega rikkus ta avalikku korda. Konstaablid E. Rand ja K. Kaljulaid olid sunnitud sekkuma, et rikkumine lõpetataks. Politseiametnikud kannavad alati, ka tsiviilvärvides politsei alarmsõidukiga teenistuskohustusi täites politsei vormiriietust. E. Rand palus M. Reiman`il lõpetada lärmamine, mille peale M. Reiman hakkas üle tee jooksma. Seda ütleb ka M. Reiman ise oma kaebuses kohtule, et ta jooksis politseiametnikul eest ära. Kuna M. Reiman jooksis eest ära, siis ei jõudnud konstaabel E. Rand pöörata tähelepanu sellisele formaalsusele, et hakkab ennast tutvustama.

Konstaabel E. Rand andis talle seadusliku korralduse „Seis politsei", mida M. Reiman ei täitnud, vaid jooksis edasi. Kontsaabel andis seaduslikku korraldust „Seis politsei" veel mitmel korral, kuid M. Reiman ei reageerinud ka nendele, millega pani toime väärteo – võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise. Vastavalt Politseiseaduse § 14 lg 3 p 1 on käerauad aktiivse kaitse vahendiks, sama seaduse § 14 lg 6 p 6 kohaselt on politseil õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel erivahendit kui õigusrikkuja toimetatakse politseisse.

Politseiseaduse § 14 lg 8 kohaselt võib politseiametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kuid erivahendi kasutamise korral tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Et takistada M. Reiman`il edasi eest ära joosta, oli konstaabel

4-06-4236

3 (5)

E. Rand sunnitud M. Reiman`i liikumist takistama, selleks lõi E. Rand teda oma jalaga vastu M. Reiman`i säärt, mille tulemusel M. Reiman kaotas tasakaalu ja kukkus maha asfaltteele. Kui M. Reiman oli püsti tõusnud, pani konstaabel E. Rand tema käed raudu ja toimetas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonda. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et konstaabel

E. Rand ei kasutanud menetlusaluse isiku M. Reiman`i suhtes põhjendamatult vägivalda. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ning palus väärteootsuse tühistamist KarS § 276 järgi. AS § 71 osas kaebaja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust ei vaidlusta.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü nimetatud väärtegude toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistaja ütlused, leidis, et M. Reiman`i poolt on käesolevas väärteoasjas tõendatud KarS § 276 ja AS § 71 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja teod ise on koosseisupärased. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja tegudele on antud õige juriidiline hinnang, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Lähtuvalt eeltoodust kohus asus seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja poolt oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, mis seisnes kohtuvälise menetleja poolt liiklusjärelevalve teostamisel eravärvides politseiauto kasutamises ning selles, et politseiametnikud viibisid teenistuskohustuste täitmisel erariietes. Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määruse nr 67 „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ § 18 kohaselt võib liiklusjärelevalve teostamisel kasutada tsiviilvärvides mootorsõidukit. 12.08.2006.a teostasid politseiametnikud K. Kaljulaid ja E. Rand liiklusjärelevalvet Pärnu linnas Pikk tänaval. Liiklusjärelevalve teostamisel kasutati tsiviilvärvides politsei alarmsõidukit, so punast värvi Volvo reg nr 045AKG. Väärteomaterjalidest nähtuvalt on nimetatud sõidukile politseipeadirektori 05.10.2005.a käskkirjaga nr 163 välja antud alarmsõiduki kaart, mis kehtib kuni 05.10.2006.a. Samuti kannavad politseiametnikud alati, sealhulgas ka tsiviilvärvides politsei alarmsõidukiga teenistuskohustusi täites, politsei vormiriietust. Nähtuvalt kohtuistungil antud kaebaja seletusest, ei olnud M. Reiman enam kindel, kas politseiautost väljunud politseiametnik oli erariietes või kandis siiski vormiriietust. Politseiametnik K. Kaljulaid on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et nii tema, kui ka E. Rand kandsid 12.08.2006.a teenistuskohustuste täitmisel politseivormiriietust. Arvestades eelnevat kohus leiab, et olid täidetud kõik Liiklusjärelevalve teostamise korrast tulenevad nõuded liiklusjärelevalve teostamiseks.

Kohus, hinnates kohtuistungil antud ütlusi kogumis, leidis, et on tõendatud M. Reiman`i poolt KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Kohus loeb M. Reiman`i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks kohtuvälise menetleja ametniku K. Kaljulaid` ja tunnistaja E. Rand` poolt antud ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt teostasid konstaabel K. Kaljulaid ja konstaabel E. Rand 12.08.2006.a liiklusjärelevalvet Pärnu linnas Pikk tänaval. Neile lähenesid kaks noormeest,

4-06-4236

4 (5) kellest üks lärmas, rikkudes seega avalikku korda. Tulenevalt Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 kuulub politsei kohustuste hulka korra tagamine avalikes kohtades ning õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed. Seega kohus leiab, et oli põhjendatud politseiametnike poolt antud isikute kontrollimine. Kohtuvälise menetleja ametnik K. Kaljulaid on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et noormees, kes lärmas, reageeris politseinike poolt esitatud küsimusele: „Miks lärmad?“ sündmuskohalt ärajooksmisega. Samuti ei reageerinud nö ärajooksev poiss E. Rand` poolt antud korraldusele „Seis politsei“. Teise noormehe võttis K. Kaljulaid auto peale ning kontrollis tema isikuandmeid, E. Rand järgnes ärajooksnud poisile. Tunnistaja E. Rand` ütlustest nähtuvalt asus tema ärajooksnud poissi taga ajama, korrates korduvalt „Seis politsei“, mille peale noormees ei reageerinud. E. Rand` õnnestus noormees kinni pidada Port Arturi parklas, kui E. Rand lõi poissi vastu tema säärt, mille tulemusel poiss kaotas tasakaalu ja kukkus maha. E. Rand pani poisil käed raudu ja seejärel toimetati noormees Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonda. Väärteoprotokolli koostamisel tuvastati, et antud isik on

M. Reiman. M. Reiman on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tuli 12.08.2006.a Tivolist ja tahtis minna bussi peale. M. Reiman oli tarbinud alkoholi, so oli ära joonud kolm õlut. Teatri peatuses nägi M. Reiman autot, mingit liikumist ja keegi karjus: „Poiss tule siia“. M. Reimann hakkas jooksma Port Arturi parklasse, kuna ei teadnud, et tegemist on politseiga. Port Arturi parklas löödi teda tagant vasakusse jalga, misjärel kaebaja kukkus. Püsti tõustes löödi kaebajat uuesti rusikaga näkku ja pandi käed raudu. Kaebaja toimetati politseijaoskonda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa M. Reiman`i poolt esitatud vastuväiteid lugeda nii usaldusväärseteks, et need lükkaksid ümber politseiametnike poolt tuvastatu. Kohtul puudub alus kahelda politseiametnike K. Kaljulaid` ja E. Rand` poolt kirjeldatud situatsiooni asjaoludes, kuivõrd kohus leiab, et antud politseiametnike näol on tegemist oma eriala spetsialistidega, kes täitsid teenistuskohuseid liiklusjärelevalve alal, on kaebajale täiesti võõrad ning samuti puudub neil asjas isiklik huvi. Samuti oli kaebuse esitaja tarvitanud alkoholi, mis seab kahtluse alla tema 12.08.2006.a toimunud sündmuste kohta antud ütluste vastavuse tegelikele asjaoludele.

Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et on tõendatud M. Reiman`i poolt politseiametniku seadusliku korralduse „Seis politsei“ eiramine, sealhulgas kaebaja enda poolt antud ütlustega kohtuistungil, kus kaebaja seletab, et:“… hakkasin jooksma Port Arturi parklasse“. Politseiseaduse § 14 lg 8 kohaselt võib politseiametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu, milline vajadus E. Rand` käesoleval juhul ka tekkis, kuivõrd M. Reiman jooksis eest ära ega peatunud, mistõttu oli E. Rand sunnitud kasutama vahendit kaebaja peatamiseks. Antud juhul oli M. Reiman`i liikumist takistavaks meetmeks E. Rand` poolt jalaga vastu M. Reiman`i vasakut jalga löömine, mille tulemusena M. Reiman kaotas tasakaalu ja kukkus asfaltkattele. Samuti on Politseiseaduse § 14 lg 3 p 1 alusel käerauad aktiivse kaitse vahendiks ning sama paragrahvi lg 6 p 6 sätestab, et politseil on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel erivahendit kui õigusrikkuja toimetatakse politseisse. Kohus asus seisukohale, et politseiametnikel oli, nähes avaliku korra rikkumist, seaduslik alus isiku kinnipidamiseks ja kontrollimiseks ning kuivõrd kaebaja ei allunud politseiametniku korraldusele „Seis politsei“, on põhjendatud isiku kinnipidamisel kasutatud füüsiline jõud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et

E. Rand oleks M. Reiman`i rusikaga näkku löönud. Samuti on politseiametnikud K. Rand ja K. Kaljulaid andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kaebajale selgitati tema õigust pöörduda kiirabisse, kui kaebaja soovib oma vigastusi fikseerida. Seega kohus leiab, et politseiametnik E. Rand tegutses temale Politseiseadusest tulenevate volituste piires ning konstaabel E. Rand ei kasutanud M. Reiman`i suhtes põhjendamatult vägivalda.

Väärteoasjas puudub vaidlus M. Reiman`i poolt alkoholi tarvitamise faktis, so AS § 71 rikkumises, kuivõrd selles osas on kaebuse esitaja oma süüd tunnistanud.

KarS § 276 kohaselt karistatakse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga. AS § 71 alusel karistatakse alaealise poolt alkohoolse joogi

4-06-4236

5 (5) tarbimise eest rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. M. Reiman`i on karistatud kõnealuses asjas KarS § 276 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul alla sanktsiooni keskmist määra ning AS § 71 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni maksimaalmääras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus asus seisukohale, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on M. Reiman`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega. Eelnevat arvestades kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel N. Mitrahovitš`i poolt 12.09.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,06,009171 ei kuulu tühistamisele ning M. Reiman`i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Rubo Kikerpill Kohtunik