1-06-8158\5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-8158 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Alina Koop

Kriminaalasi A.Ji süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. septembri 2006. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.J Prokurör Katrin Tron

Süüdistatav A.J

sünd xx.xx.xxxx.a Eesti kodanik, kindla elukohata, varem üheteistkümnel korral kohtu poolt karistatud, viimase karistuse kandmiselt vabanes 24.03.2006.a

Kaitsja Adv. Riine Lumiste RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 13. septembri 2006.a otsus A.Ji süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.J tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.05.2006.a., karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva.

A.J tunnistati süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 2006.a. märtsis tungis akna lõhkumise teel Harjumaal x külas OÜ K talli ja püüdis varastada osaühingu vara, kuid oli A. S poolt kinni peetud. Lõhkumisega tekitas A. J OÜ-le K varalist kahju 2050 krooni ulatuses ning selles, et ta 2006.a. mais tungis Keila vallas x külas x T. V suvilasse, varastas

330 krooni väärtuses vara, lõhkumisega põhjustas kahju 6 000 krooni.

APELLATSIOONI SISU

A. J vaidlustab talle mõistetud karistuse ja leiab, et see on liialt represseeriv. Kohtus ei arutatud mitte niivõrd tema poolt toime pandud kuritegusid, kui just tema isiksust ja varasemaid karistusi. Isegi prokurör taotles talle karistuseks 8 kuulist vangistust, kohus aga mõistis 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

A. J taotleb talle mõistetud karistuse leevendamist ja viimist prokuröri taotletud karistusega vastavusse. Apellant märgib, et sissekirjutus ei ole Eestis nõutav, reaalne elukoht on tal aga olemas. Ta on ennast süüdi tunnistanud ja kahetsust avaldanud, tal on tõsised probleemid tervisega, seetõttu on talle iga kuu oluline. Oma ülejäänud elu on ta otsustanud elada ausalt ja seadusekuulekalt.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon ei ole põhjendatud, kohtuotsuse tühistamiseks alus puudub.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

Maakohus on A. J karistust mõistes juhindunud KarS §-s 56 sätestatust ning arvestanud kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid. Maakohtu järeldused on kõigiti põhistatud. Kohtukolleegium nõustub kohtuotsuse põhiosas esitatud põhjenduste ja järeldustega ega pea KrMS § 342 lg-s 3 p-s 1 sätestatut arvestades nende kordamist vajalikuks.

A. J on apellatsioonis väljendanud seisukohta, et temale mõistetav karistus peaks olema vastavuses prokuröri poolt taotletud karistusega. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et see seisukoht on ekslik. Prokuröri arvamus karistusmäära valikut puudutavas osas ei ole kohtule siduv. Karistust mõistab üksnes kohus KarS § 56 alusel.

Mis puutub puhtsüdamlikku kahetsusse, siis seda on maakohus vastutust kergendava asjaoluna arvestanud.

Asjakohatu on apellandi etteheide maakohtule selle kohta, nagu oleks esimese astme kohtus pööratud liigset tähelepanu tema isikule. KarS § 56 lg 2 kohustab kohut vangistuse mõistmist põhistama, pidades silmas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, eripreventiivset eesmärki ja prognoosi. Ei ole aga võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Samuti on eripreventsiooniga seotud just isikuomadused. Seega on maakohus toiminud seaduse kohaselt.

Kohtuotsuse tühistamiseks ei anna ka alust apellandi tervis. Süüdistatav kinnitas ringkonnakohtus, et on vangistuses olles vajalikku arstiabi saanud. Kohtukolleegium peab veel vajalikuks märkida, et kindlat veendumust elada edaspidi seaduskuulekalt, süüdistatav ringkonnakohtus ei avaldanud, kuivõrd seostab kuritegude toimepanemise otseselt alkoholipruukimisega ning pole kindel, kas ta suudab alkoholist loobuda.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

13. septembri 2006.a. otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Igor Amann Ivi Kesküla