1-06-13152\2 · Tallinna Ringkonnakohus

1(3) 1-06-13152

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2006. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-06-13152 (06730000367) Kohtunik Ene Randmäe Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 25. 09. 2006. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.O, kaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta J.Oi kaebus Riigiprokuratuuri 25. 09. 2006. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada see kaebajale.

2. Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31. 07. 2006. a esitas J. O kuriteokaebuse, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist Eesti Vabariigi peaminister A. A, justiitsminister R. L ning rahandusminister A. S suhtes, kes on kuritarvitanud oma ametipositsiooni isikliku rikastumise eesmärgil selliselt, et Äriregister ja Maksuamet tegeleksid altkäemaksu kogumisega ebaausatelt ettevõtetelt; samuti on nimetatud isikud kokku leppinud BLRT juudi kogukonnaga selles, et AS R ja AS B ei pea esitama Maksuja Tolliametile majandusaasta aruandeid ning likvideeritud AS B ei pea tegema lõppbilanssi Riiklikusse Keskäriregistrisse ja Maksuja Tolliametisse esitamiseks; nimetatud isikute tegevuse tõttu ei saanud kannatanud (s.h. avaldaja) dividende ning seetõttu ei saanud tasuda ka riigile makse. 11. 08. 2006. a jättis Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör L. A kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, vaidlustas J. O tehtud menetlusotsuse Riigiprokuratuuris.

Riigiprokuratuuri seisukoht

2. Riigiprokuratuuri riigiprokurör A. K 25. 09. 2006. a määrusega jäeti J. O kaebus rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on olnud seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused esitatud kaebuse rahuldamiseks.

2(3)

2.1. Esmalt on riigiprokurör märkinud, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetluse alustamise otsus on diskretsiooniotsus ning sisaldab seetõttu endas kaalumist, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. Kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagab prokuratuur ning seetõttu ei ole teiste isikute subjektiivsed hinnangud seaduses sätestatud kriminaalmenetluse aluse kohta kriminaalmenetluse alustamise seisukohalt prokuratuurile siduvad. Kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab kohtueelne menetleja või prokurör kujundama piisava veendumuse, et on alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Riigikohus on 06. 06. 2005. a määruses nr 3-1-1-56-05 rõhutanud, et erinevate isikute põhiõiguste kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isikut süüdistatakse kuriteos, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamisele täpsete ettekirjutuste seadmine ja nende järgmine on garantiiks isikute õiguste ja vabaduste riive vastu põhjendamatust kriminaalmenetlusest kerkivate piirangute või sunni läbi.

2.2. Kaebaja on märkinud, et prokuröri määruses on võltsitud fakte, kuivõrd osundatakse, et OÜ R, AS B ning AS B on likvideeritud. Riigiprokuratuur on asunud seisukohale, et kaebaja poolt on ilmselt jäetud tutvumata tähelepanelikult teatisega, sest määruse teksti kohaselt: „Avalduse lahendamisega seoses märgib prokurör lisaks, et avalduse lahendamise seisuga oli Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ R (likvideerimisel), AS B ning AS B (likvideerimisel) poolt 2003.a ja 2004.a majandusaasta aruanded esitatud ning elektroonilisel kujul viidatud aadressilt ka kättesaadavad.“ Kannatanu poolt on taotletud OÜ R 2005. a majandusaruande väljanõudmist selleks, et veenduda selle seadusvastasuses, kuna aruanne ei ole kinnitatud osanike üldkoosoleku poolt ja kinnitamata aruande vastuvõtmine Äriregistri poolt kujutab endast korruptsiooni. Riigiprokuratuuri poolt on nimetatu jäetud tähelepanuta, kuivõrd see ei seondu käesoleva kriminaalmenetluse alustamata jätmise küsimusega. Riigiprokuratuur on ka märkinud, et 30. 11. 2004. a on J. O esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, millises taotles kriminaalmenetluse alustamist KarS §-de 201, 209, 215, 289, 380, 381, 384, 385, 390, 391 lg 1 ja 397 tunnustel. Kaebaja väidete kohaselt on tema AS R ja AS B aktsionär ning on seisukohal, et nimetatud aktsiaseltside ja AS B juhatuse liikmed F. B, V.K, V. K ja I. B on rikkunud tema põhiõigusi, petnud aktsionäre investeeringute müümisel ning rikkunud raamatupidamise seadust, raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadust, maksukorralduse seadust ning tulumaksuseadust. 08. 12. 2004. a Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör M. S keeldus kriminaalmenetluse nr 04730000260 alustamisest kriminaalmenetluse aluse ( kuriteo tunnuste) puudumise tõttu.

Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele

3. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei nõustu J. O Riigiprokuratuuri määruses kajastuva seisukohaga ning palub nimetatud määrus tühistada. Kaebuse kohaselt on prokurör sellise määruse koostamisega rikkunud oma ametikohustusi ja toime pannud korruptiivse teo. Samuti on prokuratuur jätnud kindlustamata seaduslikkuse ja kohtueelse menetluse tulemuslikkuse. J. O on seisukohal, et välja tuleb nõuda erinevatelt ametiasutustelt eelpool nimetatud äriühingute dokumendid. Samuti märgitakse, et kannatanu soovib kriminaalmenetluses isiklikult osaleda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3(3)

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalide ja J. O kaebusega, on seisukohal, et kaebus Riigiprokuratuuri 25. 09. 2006. a määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata järgneval põhjusel.

4.1. Ringkonnakohus osundab KrMS § 208 lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise peale esitatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel kaevata määruse ringkonnakohtusse. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest, et selle oleks ringkonnakohtusse esitanud advokaat. Samas nähtub esitatud materjalidest, et vaidlustatavas Riigiprokuratuuri määruses on kaebuse esitajale selgitatud edasikaebamise korda. Kuivõrd nimetatut jälgitud ei ole, asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebus on esitatud selleks mitteõigustatud isiku poolt ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Analoogne seisukoht kajastub ka mitmetes Riigikohtu lahendites (näiteks nr-d 3-1-1-81-05, 3-1-1-84-05).

4.2. Kuivõrd ringkonnakohtul lasub kohustus enne kaebuse läbivaatamata jätmist selgitada välja, kas J. O soovib endale esindaja määramist riigi kulul ja kas riigi kulul esindaja määramiseks on olemas vastavad tingimused, siis märgib ringkonnakohus, et puuduvad igasugused objektiivsed alused hindamaks, kas J. O on maksejõuetu või mitte. Samuti on Riigiprokuratuuri määruses üksikasjalikult põhjendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmist, mistõttu on ringkonnakohus seisukohal, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

5. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 208 lg-st 5 ja 323 lg 2 p-st 2 jätab kohus kaebuse Riigiprokuratuuri 25. 09. 2006. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastab selle kaebajale.

Kohtunik:

Ene Randmäe