1-06-11434\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-10075

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoobril 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-10075 (06231400527)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk I l o n a Filippov

Kriminaalasi P S süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšišerov

Süüdistatav P S - isikukood XXXXXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXXXX; töötab meistrina Loksa Laevaremonditehases; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega, trahvid tasutud; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Gennadi Paškurlatov

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P S KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 330 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 16 500 krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 220 päevamäära ehk 11 000 (üksteist tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 11 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk vähemalt 1 000 krooni igas kuus. (Rahandusministeeriumi arveldusarve Ühispangas 10220034796011 või arve Hansapangas 221023778606; mõlemal juhul viitenumber 4100064939).

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta P. S mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista P. S menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha

4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

P. S isikuna, keda 25.04.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 10 500 krooni, ajal kui karistatus oli kustumata, uuesti 30. aprillil 2006.a. kella 22.48 ajal Harjumaal Loksa linnas Tallinna maanteel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 320 registrimärgiga 582 MFT. Sellega pani P. S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav P. S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja G. Paškurlatov pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

P. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- väärteoprotokolli ja alkoholijoobe tuvastamise protokollidega 30.04.06.a. (tl. 7, 8);

- ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 24.05.2004.a., millest nähtub, et tegemist on isikuga keda joobes juhtimise eest on varem juba karistatud (tl. 6);

- väljavõttega karistusregistrist (tl.17) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.19);

- kahtlustatava P. S enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 11-13).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus P. S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et P. S on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Varem mõistetud rahatrahvid on P. S käesolevaks ajaks tasutud. Tal on kindel eluja töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Arvestades tema tööalast ja perekondlikku seisundit (on võtnud laenu ja tasub õppemaksu) on põhjendatud KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Samuti peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist ning see võib olla väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Lisakaristuse mõistmisel arvestab kohus, et mootorsõiduki joobes juhtimine on üks raskemaid liikluseeskirja eiramisi ning suure ühiskonnaohtlikkusega. Lisakaristuse kohaldamata jätmine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 – 313.

Kohtunik