1-06-6410\8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.september 2006

Kohtuistungi aeg ja koht

13.september 2006.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-06-6410

Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri

Paap

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Kriminaalasi

U.A ja L.R süüdistuses

KarS prg. 263 p.1,4 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 22.juunist 2006.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatavad U.A ja L.R

Prokurör

Natalia Miilvee

Süüdistatavad

U.A ja L.R (ankeetandmed

toimikus)

Kaitsja

Adv. Leelo Viil ja adv. Juho Aule

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 22.juunist 2006.a. Erro Tilli suhtes

jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse

kasutamise

soovist

teatatakse

ringkonnakohtule

seitsme

päeva

jooksul

alates

kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei

kaudu, s.o. alates 15. septembrist 2006.a. Kassatsioon

esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on

võimalik

tutvuda

ringkonnakohtu

otsusega.

Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon ainult

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

U.A ja L.R mõisteti süüdi Harju Maakohtu otsusega

22.juunist 2006.a. KarS prg. 263 p.1,4 järgi ja mõlemale mõisteti karistuseks 2 aastane vangistus. KarS prg. 68 lg 1 alusel loeti U.A karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva. KarS prg. 73 lg 2 alusel määrati , et mõistetud karistusest kuulub U.A koheselt ärakandmisele reaalne vangistus

4 kuud ja 27 päeva ning L.R 5 kuud. KarS prg. 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus 1 aasta ja 7 kuud U.A ja Ruslan jadrihinski suhtes kohaldamata ja täitmisele pööramata tingimusel, kui nemad ei pane neile määratud 4 aastase katseaja kestel toime tahtlikult uut kuritegu.

U.A-le ja L.R-ile määratud katseaja kulgemist

arvestatakse 22.juunist 2006.a.

U.A ja L.R mõisteti süüdi selles, et nemad koos

kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isikuga 09.10.2005 kella 01.00 ajal tungisid Sitsi 1 maja ees Tallinnas põhjendamatult ja huligaansel ajendil kallale Rein Otsale, lüües viimast mitmel korral labidaga vastu pead ja õlga, millest kannatanu kukkus, mille järel U.A jätkas maas lamava kannatanu peksmist jalgadega pähe ja kehasse ning L.R lõi mitmel korral maas lamavat kannatanut metallkangiga ja jalgadega pähe ja kehasse. U.A , L.R ja kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isik jätkasid üheskoos kannatanu peksmist jalgade ja metallesemetega pähe ja kehasse kuni Sitsi 1 maja elanik märkas aknast peksmist ja suunas läbi aknaklaasi sündmuskohale prožektori valguse, mille peale U.A, L.R ja kohtueelse menetlusega tuvastamata jäänud isik põgenesid. Kirjeldatud tegevus on hinnatav avaliku korra rikkumisena kuna on vastuolus ühiselu aluste, ühiskonna suhtlemiskorra, tavade ja kommetega.

Peksmise

tagajärjel

tekitati

Rein

Otsale

tervisekahjustusi:

vasakpoolne

kõvakelmealune verevalum, vasaku oimuluu murd, vasaku küünarluu kaugmise otsa murd, põrutushaavad vasakul pool pea piirkonnas ja vasakul reiel, nahaalune verevalum vasakul küünarvarrel. APELLATSIOONIDE SISU: Süüdistatavad on kohtuotsusele esitanud sisult identsed apellatsioonid, milles taotlevad kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist.

Apellatsioonis väidavad süüdistatavad, et L.R tuli U.A

töö juurde , olid kella 18-st kuni 22-ni laoruumi ees ja kuskil ei käinud. Sel ajal keegi mingit metalli ei toonud. Kannatanu ütlusi selles, et kallalaetungijaid oli kolm, ei toeta ükski tunnistaja. Mida üldse kannatanu öösel metallipunkti juures tegi ja miks ta üritas metalli ära anda, kui punkt oli kinni küsivad apellandid retooriliselt. Kahtlane on ka see, et kannatanu üldse nägi, kes ja millega teda lõi. Kahtlust tekitavad ka tunnistaja M.Fedjukina ütlused, et kuriteo toimepanemise aeg oli kuskil 1.15, kuid kell 1.00 oli politsei juba kohal.

Eeluurimise algul väitis tunnistaja, et kannatanut peksti 8.septembril kell 23.50. Arvatavasti oli tunnistaja alkoholijoobes. Ka on tunnistaja andnud ütlusi, et kallaletungijaid oli kolm ja just kolmas, kes põgenes, tõukas kannatanut, millest kannatanu kukkus. Keegi kannatanut labidaga ei löönud. Tunnistaja Leiger Uuetoa ütlused ei kinnita süüdistatavate süüd. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist ei nähtu, millega täpselt on tekitatud kannatanule tervisekahjustused. Neid asjaolusid arvestades leiavad apellandid, et nende süü ei ole leidnud tõendamist ning taotlevad enda õigeksmõistmist.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsja esitatud apellatsioone. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning nendes taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist..

Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus hinnates kohtuliku menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et esitatud apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, sest maakohtu otsus on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdistatavate süü nendele esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist.

Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja selles tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatavate ütlustele kannatanu ja tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlusi. Apellatsioonides esitatud väited ei lükka ümber maakohtu põhjendusi. Kohtukolleegium nõustudes täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega nii süüdistatavate süü kui ka nende käitumisele antud juriidilise hinnangu osas, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavatele maakohtu poolt mõistetud karistused on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad nende eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 22.juunist 2006.a. U.A ja L.R suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Jüri Paap