1-05-1016\7 · Tallinna Ringkonnakohus

1-05-1016

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

Kohtukoosseis

Sekretär

Apelleeritud kohtuotsus

Apellant

Prokurör

Kaitsjad

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

12. septembril 2006.a., Tallinn

Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla

Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 24.03.2006.a. kohtuotsus A. N. ja D.

B. süüdistuses

kannatanu Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus

Andrei Voronin

adv. Juho-Enn Aule ja adv. Andres Simson

Harju Maakohtu 24.03.2006.a. kohtuotsus A. N. ja D.

B. süüdistuses jätta sisuliselt muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Teha kohtuotsuses täpsustus ja jätta kannatanu tsiviilhagi intresse puudutavas osas läbi vaatamata, selgitades, et kannatanul on õigus esitada nimetatud hagi tsiviilkohtumenetluse korras.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi

A. N. varem kriminaalkorras karistamata, KrK § 1481 lg 2 ja § 1481 lg 10 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega, mis KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga; apelleeritud kohtuotsuse kohaselt vastab nimetatud kuritegu alates 01.09.2002.a. kehtiva KarS §-le 386 lg1, ning

D. B. varem karistatud kriminaalkorras 1 kord, KrK § 1481 lg 10-§ 17 lg 2, 5, 6 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve all; apelleeritud kohtuotsuse kohaselt vastab nimetatud kuritegu alates 01.09.2002.a. kehtiva KarS §-le 386 lg 1- § 22 lg 2 ja 3. A. N. mõisteti välja sundraha ja kaitsjatasu, D.B. mõisteti välja ekspertiisikulu. Mõlemalt süüdistatavalt mõisteti solidaarselt 2 140 925 krooni Maksuja Tolliameti Põhja Maksukeskuse kasuks.

Maakohtu otsuse kohaselt A. N. olles kohustatud pidama käibemaksukohustusliku OÜ C. T. tegevuse arvestust, säilitama dokumente, esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone ning andma maksuhaldurile teavet vastavalt maksuseadusele ning muudele õigusaktidele, D. B. juhtnööride kohaselt Käibemaksuseaduse § 10 punktide 1, 2, 4 nõudeid rikkudes ei esitanud ajavahemiku 2000.a. detsembrist kuni 2001.a. septembrini kohta maksuhaldurile tõeseid andmeid OÜ C. T. käibedeklaratsioonides ettevõtluse tulemusena tekkiva maksustatava käibe ja maksustatavalt käibelt arvestatava käibemaksu kohta, jättes selliselt deklareerimata maksustatavat müügikäivet summas

12 951 146 krooni, riigieelarvesse jäi laekumata käibemaksu kokku 2 140 925 krooni. D. B. tunnistati süüdi A. N. kihutamises nimetatud kuriteole ja sellele kaasaaitamises.

Maakohus, leides, et süüdistatavate tahtlus ja tegevus oli suunatud maksude mittemaksmisele ja selle eest mõisteti neile ka karistus. Neilt mõisteti riigile tasumata käibemaks solidaarselt 2 140 925 krooni. Seevastu intress ei ole kuriteoga vahetult tekitatud kahju, ta on maksusuhetest tulenev kõrvalkohustus ja kannab endas mõjutusvahendi funktsiooni, mistõttu kriminaalasja raames ei saa käibemaksult arvestatud intressinõuet välja mõista. Pealegi moodustub intressi nõue perioodist, mis pole hõlmatud süüteo toimepanemise ajaga.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

Apellant pöörab oma kaebuses tähelepanu maksu ja maksuvõla olemuse selgitamisele, tehes viiteid valdavalt maksualastele ja võlaõigust käsitletavatele õigusallikatele. Kaebaja palub kohtuotsus tühistada esitatud tsiviilhagi intresside osa rahuldamata jätmises ning teha uus otsus, millega mõista süüdlastelt solidaarselt tasumata intressid summas 1 508 491 krooni.

Ringkonnakohtu seisukoht

Käesolevas otsuses puudub vajadus kajastada A. N. ja D. B. esitatud süü küsimust, selle tõendatust ja mõistetud karistusi, kuna apellatsioon puudutab üksnes tsiviilhagisse puutuvat. Apellatsioone pole esitatud maakohtu otsuses väljendatule, et süüdistatavate käitumine oli suunatud maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele ja selle läbi ebaseadusliku tulu saamisele. Maakohtu poolt kindlakstehtud käitumine oli kvalifitseeritav kuriteona tegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 järgi ja alates 01.09.2002.a. kehtiva KarS § 386 järgi. KarSRakS § 3 lg 2 ja 3 kohaselt kvalifitseeritakse enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku kohaselt, teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi, karistuse mõistmisel aga lähtutakse teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse.

Käesoleva apellatsioonmenetluse sisuks on kuriteo tagajärjel maksmata jäänud maksusumma ja sellest tuleneva tsiviilhagi suuruse kindlakstegemine. Neist otsese kahjumaksmata jäetud maksudeväljamõistmise peale apellatsiooni pole esitatud, esitatud tsiviilhagist on vaidlustatud intresse puudutav osa.

Kolleegium ei nõustu apellandiga osas, et vaidlustatud kohtuotsuses pole intresside väljamõistmata jätmine motiveeritud. Nimetatud küsimuses tehtud lahendile ja selle selgitamisele on apelleeritud kohtuotsuses pühendatud terve lõik. Tsiviilhagi lahendamata jätmine kriminaalasja raames ja kohtu sellise seisukoha selgitamine ei tähenda kannatanu „nõude täielikku tähelepanuta jätmist“, nagu kinnitatakse apellatsioonis. Ringkonnakohus osundab apellandi tähelepanu veel KrMS §-dele 339 lg 1 p 7 ja § 341 lg 1, mille mõtte kohaselt motiveerimatus st. kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ei võimalda rahuldada apellandi taotlust teha vaidlustatud küsimuses uus sisuline otsus. Kuna aga on esitatud nimelt selline taotlus, siis on sellega apellant kummutanud iseenda väite kohtuotsuse motiveerimatusest.

On vaieldamatu, et maksekohustuse mittetäitmine annab apellandile õiguse nõuda selle täitmist. Üheks hoovaks sundima maksukohuslast seda kohustust täitma on intressikohustus, mis tekib maksu tasumisega viivitamisel (MKS §

115 lg 3) alates päevast, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, maksuintress on lisamakse maksukohustuse täitmisega viivitamise eest. Intress arvestatakse kuni maksu tasumise või tasaarvestamise päevani. Esitatavas intressinõudes näidatakse viivitatud päevade arv.

Apellatsioon püüab, tuginedes Põhiseadusele, Maksukorralduse seadusele, Võlaõigusseadusele, samuti kohtupraktikale, tõestada arusaama, milles pole lahkarvamust - A. N. ja D. B. oma süülise käitumisega põhjustasid varalise kahju ja nad on kohustatud selle hüvitama. Apelleeritud kohtuotsuses ei ole millegagi piiratud apellandi õigust nõuda otsese varalise kahju kõrval ka intresse, seda ei tee ka ringkonnakohus käesolevas kohtuotsuses.

Ringkonnakohtu arvates ei kuulu arutuselolev apellatsioon rahuldamisele põhjusel, et see ei sisalda põhjendusimilles maakohus eksis ja millist seadust ta rikkus, kui leidis, et intressinõude läbivaatamine koos asja puhtalt kriminaalõigusliku lahendamisega pole võimalik. Selliselt on apellatsiooni sisuline taotlusrahuldada tsiviilhagi koos kriminaalõigusliku lahendigapõhjendamata ja ringkonnakohtul puudub alus teha teistsuguseid järeldusi kui on tehtud kaevatud kohtuotsuses. Apellandi väide seaduseandja „ilmselgest soovist“, et maksuintress kui maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus kuulub sissenõudmisele nii halduskui ka kriminaalmenetluses, on sisuliselt avamata ja deklaratiivne.

Samas ringkonnakohus möönab, et maakohtu kohtuotsuse üheselt arusaadavuse mõttes oleks tulnud selle lõpposasse lisada, et intresse puudutavas osas jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata, kuid kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Lisaks sellele peab kolleegium vajalikuks lisada järgmist.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Erinevalt sellisest võlaõiguslikust käsitlusest on maksualastest suhetest ja maksualastest süütegudest tulenevalt tähelepanuväärne, et siinne otsene varaline kahju seisneb maksude ja laiemalt riigieelarve tulude mittekorralises laekumises. Järeldub, et käibe ja tulu deklareerimata jätmisest tulenev maksu mittemaksmine s.t. otsene varaline kahju kannab endas ka saamata jäänud tulule omaseid tunnuseid. Maksu tähtajaks mittemaksmisest tulenev intressikohustus ei eelda maksumaksja süülist käitumist, sisuliselt on tegemist täitemenetlusega. Neil põhjusil ei saa varalise kahju võlaõiguslikku käsitlust samastada varalise kahju maksundusliku käsitlusega.

MKS paneb maksuhaldurile kohustuse tuvastada kõik maksuobjektid ning nõuda sisse kõik maksud k.a. intressid, kuid sätestatud ei ole nõuet menetleda maksunõuet koos intressinõudega, viimane võib olla iseseisev haldusakt. Maksuhaldur võib ise otsustada, kas nõuda intress sisse koos maksusummaga või eraldi. MKS § 119 lg 6 sätestab võimaluse teatud juhtudel intressi mitte arvestada ja mitte nõuda.

Tähelepanu väärib maakohtu kaevatud otsuses väljendatu, et intressinõue moodustub ajast, mis pole hõlmatud süüteo toimepanemise ajaga. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kannatanu esindaja, et viivise suurus kasvab iga päevaga kuni maksu tasumiseni. Käesolevas asjas, kus süüdistatavad A. N ja

D. B. alalist sissetulekut ei oma, tähendab see, et igale järjekordsele intressinõuete eeldatavale rahuldamisele järgnevad uued intressihagid uute ajaperioodide eest. Selle järelduse kinnituseks on fakt, et kriminaalasja eeluurimise erinevatel aegadel esitatud tsiviilhagides võeti arvutuse aluseks erinev ajaperiood, sellest tulenevalt erines hagetav summa (vrdl. toimik III köide, lk. 454-456, lk. 568-570).

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel jätta sisuliselt muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, kuid teha selles täpsustus, millega KrMS § 310 lg 3 kohaselt jäetakse hagi intresse puudutavas osas läbi vaatamata.

Jüri Paap Julia Katškovskaja Ivi Kesküla