Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-06-2449\5 AI generated

1-06-2449\5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-06-2449\5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

süüdi KarS § 113 järgi, tema karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses, vähendati seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele loeti 4 aastat vangistust, mida suurendati varasema karistuse kandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Maakohtu otsuse kohaselt lõi J.V. ööl vastu 18.10.2005.a. korteris Tallinnas Puhangu tn. 8-38 tüli käigus käega näkku ja pea piirkonda oma elukaaslasele Lidija Siniajevale, tekitades selliselt kannatanule pea kinnise tömbi trauma, mille tõttu L.Siniajeva suri samal päeval sündmuskohal. Maakohtu otsuse kohaselt pandi see kuritegu toime kaudse tahtlusena, sest löök tabas elutähtsasse kehapiirkondapähe.

Legislator headnote

AI generated

1-06-2449\5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses, vähendati seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele loeti 4 aastat vangistust, mida suurendati varasema karistuse kandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Maakohtu otsuse kohaselt lõi J.V. ööl vastu 18.10.2005.a. korteris Tallinnas Puhangu tn. 8-38 tüli käigus käega näkku ja pea piirkonda oma elukaaslasele Lidija Siniajevale, tekitades selliselt kannatanule pea kinnise tömbi trauma, mille tõttu L.Siniajeva suri samal päeval sündmuskohal. Maakohtu otsuse kohaselt pandi see kuritegu toime kaudse tahtlusena, sest löök tabas elutähtsasse kehapiirkondapähe.

Keywords

AI generated
case of personal hardship disputed claim psychological trauma satisfaction of claim duress by threat time limits for seeking redress
AI generated
1-08-4496\1
alaealine (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxx Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1,3; § 328 lg xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7; § 209 lg 2 p 1,3 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson Süüdistatav
1-07-8640/469
menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1-13-11372/5
detsember 2013 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-13-11273 (kohtueelses menetluses nr 12284000055) riik versus V.L kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Margit Luga Süüdistatav V.L (isikukood XXX; elukoht xxxxx x-
4-18-4210/6
Otsus saata t Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere äitmiseks politseijaoskonnale.
1-09-6999/3
mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-6999 (kohtueelses menetluses nr 08284000312) riik V.T versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Milvi Väin (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS §-de 121, 199 lg 2 p 9 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-06-2449

MÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

Kohtukoosseis

Sekretär

Apelleeritud kohtuotsus

Apellant

Prokurör

Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

19. september 2006.a., Tallinn

Jüri Paap, Meelika Aava, Malle Preimer

Tatjana Derkatš

Harju

Maakohtu

01.06.2006.a. kohtuotsus J.V.

süüdistuses

süüdistatav J.V.

Natalja Vester

adv. Eva Rivis

Harju Maakohtu 01.06.2006.a. kohtuotsus J.V.i

süüdistuses tühistada ja saata kriminaalasi uueks

arutamiseks Harju Maakohtule teises koosseisus

Kohtumääruse peale võib kaevata Riigikohtule 10

päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu otsusega tunnistati

J.V., , varem karistatud kriminaalkorras 4 korda, elukoht

süüdi KarS § 113 järgi, tema karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses, vähendati seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele loeti 4 aastat vangistust, mida suurendati varasema karistuse kandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Maakohtu otsuse kohaselt lõi J.V. ööl vastu 18.10.2005.a. korteris Tallinnas Puhangu tn. 8-38 tüli käigus käega näkku ja pea piirkonda oma elukaaslasele Lidija Siniajevale, tekitades selliselt kannatanule pea kinnise tömbi trauma, mille tõttu L.Siniajeva suri samal päeval sündmuskohal. Maakohtu otsuse kohaselt pandi see kuritegu toime kaudse tahtlusena, sest löök tabas elutähtsasse kehapiirkondapähe.

Ringkonnakohtu seisukoht

Käesolevat kriminaalasja arutas maakohtus lühimenetlusena, mille sisuks on, et kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. See menetluskord ei anna kohtule õigust jätta asjassepuutuvaid tõendeid uurimata. Toimiku lehtedel 219-220 oleva kohtuistungi protokolli kohaselt nõustus süüdistatav kriminaalasja sellises vormis arutamisega, tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kinnitas kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Ka kannatanu ei soovinud ütlusi anda. Menetlusosalised taotlusi ei esitanud, kohus omal initsiatiivil avaldas toimiku materjalid tervikuna. Vastavalt KrMS § 2 p 4 kohaselt on üheks kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid. Riigikohus on lugenud praktika, et kohus avaldab istungi käigus toimiku materjalid tervikuna, ilma neid konkreetselt nimetamata, ehkki kohtuotsuse tegemisel viidatakse kirjalikele materjalidele osaliseltebaõigeks ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkuvaks (nt.3-1-1-52-06). Kriminaalasja uurimise käigus on J.V. andnud ütlusi, et ta lõi L.Sinijajevat üks kord. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib ühekordne löömine vastata näiteks hoopis KarS § 117 teokoosseisule. Tapetul on aga kindlaks tehtud kehavigastused, mis viitavad korduvale löömisele. Neile asjaoludele apelleeritud kohtuotsuses tähelepanu pole pööratud, tõendid on analüüsimata, ringkonnakohtul puudub võimalus hinnata tehtud järelduste õigsust. Selliselt ringkonnakohtu arvates ei vasta apelleeritud kohtuotsus nõudele, et tehtud järelduste ja siseveendumuse kujunemine peavad tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt olema arusaadav ja jälgitav. Ka sellise rikkumise on Riigikohus lugenud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Vastavalt KrMS §-le § 339 lg 2 ja § 341 lg 2 kohaselt tuleb selline kohtuotsus tühistada ja saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellise lahendi tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §-st 337 lg 2 p 2.

Kohtuotsuses sisalduvad järeldused vastavad kindlakstehtud tõenditele, otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Malle Preimer