1-06-9459\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel kriminaalasi nr 1-06-9459

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13.september 2006.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-9459 kohtueelses menetluses 05260201231 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist

Kriminaalasi

J.A süüdistuses KarS

§ 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav J.A

kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1. 24.10.2002.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KrK § 204 lg 3 järgi

3 kuu vangistusega, KrK § 47

alusel vabas

tati tingimuslikult

1-aastase katseajaga ühes

käitumiskontrollile allutamisega

karistuse kandmisest, lisa-

karistusena võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 aastaks;

2. 06.12.2005.a Tartu Maakohtu

kohtuotsusega KarS § 424 järgi 2 kuu vangistusega, KarS § 69 alusel

asendati vangistus tunni

üldkasuliku tööga, lisakaristusena

võeti mootorsõiduki juhtimise õigus ära 4 kuuks, Kaitsja määratud korras

Aivar Kello

Süüdi tunnistada J.A KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 5

(viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 5 (viit) kuud vangistust täielikult täitmisele, kui J.A 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas,

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Jõustunud kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.A-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2 (kaheks) aastaks. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

06.12.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsus jätta J.A suhtes iseseisvaks täitmiseks.

Välja mõista J.A-lt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni sundraha ja 1221 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-9459 või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-9459.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo IN JURE kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav J.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

24.07.2006.a süüdistatav J.A, tema kaitsja advokaat Aivar Kello ja

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marju Persidskaja vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse J.A selles, et tema isikuna, keda on 24.10.2002.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud KrK § 204 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis, juhtis 07.11.2005.a kella 09.10 ajal Tartu linnas, Rõõmu teel mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga

123 TBV, olles alkoholijoobes.

Sellise käitumisega pani J.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

24.07.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on J.A-le KarS

§ 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Sõlmitud kokkuleppe kohaselt ei pöörata KarS § 74 alusel viit kuud vangistust täielikult täitmisele, kui J.A 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas,

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb J.A-lt KarS § 50 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 aastaks.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav J.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb J.A hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1221 krooni 30 senti (424 krooni 80 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Aivar Kello. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi andmise korras 424 krooni 80 senti (lk 28-29).

Kohtumenetluses esitas advokaat Aivar Kello kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 125) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5.

Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras

796 krooni 50 senti.

Heli Sillaots kohtunik