1-06-5586\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-5586

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuli 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-5586 (05231401308)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Kriminaalasi P.S-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav P.S

- isikukood

xxxxxxxxxxxx, Eesti kodanik, keskeri-haridusega,

elukoht: xxxxxxxxxxxx; töötab ehitajana Inglismaal;

varem kriminaalkorras karistamata; väärteo eest karistatud rahatrahviga; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Urmas Simon

RESOLUTSIOON 1. P.S KarS § 424

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 78 krooni on 9 360 (üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni.

(Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 4100064939).

KarS § 66 lg 1 ositi,

6 (kuue) kuu alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda s.o.

jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk 1 560 krooni kuus.

KarS § 50 lg 1 p 1 ära võtta mootorsõiduki alusel lisakaristusena P.S-ilt juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista P.S-ilt

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber

2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu kr (üks tuhat kolmsada

1 353,75 viiskümmend kolm krooni ja 75 senti) ja sundraha (neli tuhat viissada) krooni.

4 500

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. P.S isikuna, keda Narva Linnakohtu otsusega 01.02.2005.a. karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga 1 200 krooni, ajal kui karistatus oli kustumata – s. o. 23. oktoobril 2005.a. kella 01.45 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Narva mnt. 20-ndal km-l juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Volkswagen Transporter registrimärgiga 550 AVH.

Sellega pani P.S toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. KarS § 424 mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav P.S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et P.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega:

- ärakirjaga Narva Linnakohtu otsusest 01.02.2005.a., mille kohaselt karistati P.S joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 1 200 krooni ( tl. 9);

- väärteoprotokolliga 23.10.2005.a. (tl.10), kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Harjumaal Jõelähtme vallas;

- protokolliga alkoholijoobe tuvastamisest, kus on fikseeritud ka mõõteriista näit 0,87 mg/l

(tl. 11) ning kus F. P.S on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist;

- väljavõttega õigusrikkumiste kohta liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10 - 11) ja karistusregistrist (tl. 12 - 13);

- kahtlustatava F. P.S-i enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 12, 20-22).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P.S-i süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus P.S-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et P.S on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Varasem mõistetud rahatrahv on tasutud, P.S on töötanud viimased kuud Inglismaal ning tal on võimalus seal tööd edasi saada. Varem on ta kriminaalkorras karistamata.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks toimepandud tegu ning isikut arvesse võttes kohaldada ka lisakaristust, kuid seda alla sanktsiooni keskmist määra; mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb P.S-ilt ära võtta vähemalt 6 kuueks.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313.

Kohtunik