1-05-963\6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juunil 2006. a. Pärnus

Kriminaalasja number

1-05-963

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör Merike Lugna

Kaitsja Matti Reinsalu

Kriminaalasi

A Ei süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Süüdimõistetu

A E, isikukood xxx, sünd. xxxa. xxx maak., xxx, rahvuselt

eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, vallaline,

varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.06.11.1995 a.

Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi

rahatrahviga summas 750 krooni.

2.27.05.2002 a. Lääne – Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p

1 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2

aastase katseaja kohaldamisega.

3.21.01.2005 a. Järva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7

järgi § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 3 aasta ja 10 kuulise

vangistusega. Tõkend vahistamine, viibib vahi all alates

22.04.2004 a.

Elukoht xxx.

Ei tööta.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, §§ 309-313 :

Süüdi mõista A E KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistada teda (1 a 6 k) ühe aasta ja kuue kuulise

vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel kohaldada liitkaristust ning suurendada karistust 27.05.2002 a.

Lääne Viru Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust

ning Järva Maakohtu 21.01.2005 a. otsusega mõistetud kandmata karistuse 4 kuud vangistust võrra

ning mõista liitkaristusena (5 a) viis aastat vangistust.

Tõkend vahistamine jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A Ei eelvangistuses viibitud aeg –

23.10.-25.10.2002 a., 10.12.-12.12.2002 a. ning 07.01.-09.01.2003 a., s.o. kokku 9 päeva karistusaja

hulka ning uuesti lugeda karistuse kandmise algust alates 22.04.2004 a. Lugeda 22.04.2002 a.

seisuga A Eil kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 a 11 k 21 p) neli aastat üksteist kuud ja 21 päeva

vangistust.

Õigeks mõista A E järgmistes süüdistuseepisoodides – 2002 a. märtsis – aprillis xxx maakonnas,

xxx vallas, xxx külas, xxx tagavaramaalt toime pandud varguseepisoodis, 2002 a. aprillis ja juulis

xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas endise xxx talumaalt toimepandud kahes varguseepisoodis

ning 2002 a. oktoobris xxx maakonnas, xxx vallas, xxx valla halduses xxx külas toimepandud

varguseepisoodis.

Välja mõista A Eilt tsiviilhagid – (18000) kaheksateist tuhat krooni T Nsi (xxx), (15000) viisteist

tuhat krooni V Ei (xxx), (30000) kolmkümmend tuhat krooni A S (eluk. xxx), (70000)

seitsekümmend tuhat krooni A P (xxx), (30000) kolmkümmend tuhat krooni L Ka (xxx), (25200)

kakskümmend viis tuhat kakssada krooni YYY AS (asuk. xxx), (70000) seitsekümmend tuhat

krooni V Ti (xxx), (37359) kolmkümmend seitse tuhat kolmsada viiskümmend üheksa krooni

omanikukahju ja (34892) kolmkümmend neli tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks krooni

keskkonnakahju

Eesti

Vabariigi

(Keskkonnainspektsiooni

Järvamaa

osakonna

kaudu,

Rahandusministeeriumi arveldusarve nr. 10220034800017 viitenumbriga 2800049463 Eesti

Ühispangas) kasuks.

Jätta Eesti Vabariigi tsiviilhagid, millised on esitatud seoses 2002 a. märtsis – aprillis xxx

maakonnas, xxx vallas, xxx külas toime pandud metsavargusega, 2002 a. aprillis ja juulis xxx

maakonnas, xxx vallas, xxx külas toime pandud metsavargusega ja 2002 a. oktoobris xxx

maakonnas, xxx vallas, xxx külas toime pandud metsavargusega läbi vaatamata.

Asitõend – A Ei poolt saadetud kiri, milline asub toimiku juures, jätta kriminaalasja juurde.

Välja mõista A Eilt menetluskulud - sundraha (4500) neli tuhat viissada krooni riigi tuludesse,

milline tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 viitenumbriga

2800049696 Eesti Ühispangas.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

ASJAOLUD:

A EILE oli esitatud süüdistus alljärgnevas- selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil,

ajavahemikul 16.08.-16.09.2001 a., xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas T Nsi omandis

olevalt xxx maaüksuselt kokku 70 tm kasvavat metsa, millest viis metsast ära ning realiseeris

2001 a. septembris 30 tm männipalki, tekitades sellega T Nsile varalise kahju summas 18000

krooni. 16. septembriks 2001 a. oli maaüksuse laoplatsile jäänud 11,5 tm kuusepalki ja 7 tm

männipalki 12250 krooni väärtuses. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega selle

omastamise eesmärgil tekitas A E matsaomanikule T Neksile varalise kahju kogusummas

30250.- krooni.

-2001 a. oktoobri- ja novembrikuus, xxx vallas, xxx külas, V Ei omandis olevalt xxx

maaüksuselt lasi A E vahendlikult täide viies raiuda, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise

eesmärgil kokku 50 tm kasvavat metsa, millest viis metsast ära ja realiseeris 25 tm

metsamaterjali. 29. novembriks 2001 a. oli langile alles jäänud 11 tm kuusepalki ja 25 tm

küttepuud. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega selle omastamise eesmärgil tekitas A

E metsaomanikule V Eile varalise kahju kogusummas 15000 krooni.

-Samuti tema, 2001 a. oktoobri ja novembrikuus, raius vahendlikult täide viies, palgalist

tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx vallas, xxx külas, xxx valla halduses olevalt

riigi tagavaramaalt kokku 96 tm kasvavat metsa, millest viis metsast ära ja realiseeris 84 tm

metsamaterjali. Metsa maha oli jäänud 12 tm jäätmeid. Võõra vallasasja ebaseadusliku

äravõtmisega selle omastamise eesmärgil tekitas A E riigile omanikukahju kogusummas

37359.- krooni.

-Samuti tema, ajavahemikus 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. jaanuarini, raius vahendlikult

täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas,

xxx külas AS-le YYY kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 60 tm kasvavat metsa, millest viis

metsast ära ja realiseeris 14.01.2002 a. YYY AS-le 48,52 tm metsamaterjali.

-Samuti tema, 2002 a. aprillis, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades,

omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas AS-le YYY kuuluvalt xxx

maaüksuselt kokku 69 tm kasvavat metsa ja vastavalt oma ettekujutusele kuriteost alustas

sellega tahtlikult kuriteo vahetut toimepanemist. 04.aprilliks 2002 a. oli langile maha jäänud

44,83 tm metsamaterjali. Metsamaterjali salajase varguse katse jäi lõpuni viimata tema tahtest

sõltumatult seoses Keskkonnainspektsiooni töötajate vahelesegamisega. Võõra vallasasja

ebaseadusliku äravõtmise katsega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule AS

YYY varalise kahju kogusummas 34874.- krooni.

-Samuti tema, 2002 a. aprillis, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades,

omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas xxx valla halduses olevalt riigi

tagavaramaalt xxx 32 kokku 40 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja realiseeris kogu

metsamaterjali. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

tekitas A E riigile omanikukahju 10160 krooni.

-Samuti tema, ajavahemikul 2001 a. sügisest kuni 2002 a. aprillini, raius vahendlikult täide

viies, palgalist tööjõudu kasutades xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas A Sle kuuluvalt xxx

maaüksuselt kokku 60 tm kasvavat metsa, viis materjali metsast ära ja realiseeris kogu

metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A

E metsaomanikule A Sle varalise kahju 30000 krooni ulatuses.

-Samuti tema, 2002 a. aprillis, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades,

omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas, xxx valla halduses olevalt

endiselt talumaalt xxx 27 eraldistelt 38 ja 39 kokku 7 tm kasvavat metsa ja eralduselt 26

kokku 33 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja realiseeris kogu metsamaterjali.

-Samuti tema, 2002 a. juulis, raius vahendlikult täide viies palgalist tööjõudu kasutades,

omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx valla halduses olevalt endiselt xxx 27

talumaalt eraldistelt 38 ja 39 kokku 12 tm ja eraldiselt 26 tm kasvavat metsa ja vastavalt oma

ettekujutusele kuriteost alustas sellega tahtliku kuriteo vahetut toimepanemist. A E varastas

kokku 38,15 tm metsamaterjali. 9. juuliks 2002 a. oli metsa jäänud 53,35 tm metsamaterjali,

mille salajase varguse katse jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata Keskkonnainspektsiooni

töötajate vahelesegamise tõttu. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise katsega

omastamise eesmärgil tekitas A E riigile omanikukahju kokku 717.80 krooni.

-Samuti tema, ajavahemikul 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini raius vahendlikult täide

viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx

külas A Ple kuuluvalt xxx maaüksuselt 156 kuusepuud ja 49 kasepuud, kokku 120 tm

kasvavat metsa, viis materjali metsast ära ja realiseeris kogu metsamaterjali. Võõra vallasasja

ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule A P varalise

kahju kogusummas 70000 krooni.

-Samuti tema, ajavahemikul 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini raius vahendlikult täide

viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx

külas L Kale kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 45 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja

realiseeris kogu metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise

eesmärgil tekitas A E metsaomanikule L Kale varalise kahju kogusummas 30000 krooni.

-Samuti tema, ajavahemikul 2002 a. septembrist kuni novembrini raius vahendlikult täide

viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx

külas AS-le YYY kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 113 tm kasvavat metsa, viis metsast ära

ja realiseeris 35 tm metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise

eesmärgil tekitas A E metsaomanikule YYY AS-le varalise kahju kogusummas 25200 krooni.

-Samuti tema, ajavahemikul 2002 a. oktoobrist kuni 10. detsembrini raius vahendlikult täide

viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx

külas V Tile kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 332 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja

realiseeris 150 tm metsamaterjali. 10. detsembriks 2002 a. oli laoplatsile jäänud 16,7 tm

metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A

E metsaomanikule V Tile varalise kahju kogusummas 70000 krooni.

-Samuti tema, oktoobris 2002 a., raius vahendlikult täide viies palgalist tööjõudu kasutades,

omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas, xxx valla halduses olevalt riigi

tagavaramaalt kvartal 3 eraldiselt 8 kokku 4 kuusepuud ja männipuu, mille raiumise kohad

jättis koristamata, tekitades keskkonnale 125.- krooni suuruse kahju ja 2 tm metsamaterjali

vargusega riigile omanikukahju kogusummas 508.- krooni.

Seega tema, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega selle omastamise eesmärgil isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS:

Süüdistatav A E end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, seletades, et ei ole palgalist

tööjõudu kasutades ebaseaduslikku metsaraiet toime pannud, raiutud metsamaterjali

omastanud ega seda realiseerinud. Samuti pole ta palganud raiemehi ebaseaduslikku raiet

toime panema ega saanud varalist kasu varastatud metsamaterjali realiseerimisest.

Kohtus kohtuistungil osalenud kannatanu Ü P palus hüvitada riigile seoses metsavargusega

tekitatud kahjud – xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 37539 krooni

omanikukahju, xxx vallas xxx külas toimepandud metsavargusega 10160 krooni

omanikukahju, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 15717.80 krooni

omanikukahju, xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 19367

krooni keskkonnakahju, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 15525 krooni

keskkonnakahju ning xxx vallas xxx külas toimepandud metsavargusega 508 krooni

omanikukahju ja 633 krooni keskkonnakahju. Kokku palus kannatanu välja mõista riigi

kasuks 63744.80 krooni omanikukahju ja 35017 krooni keskkonnakahju.

Kannatanu R A palus süüdimõistmise korral välja mõista 25200 krooni riigi omanikukahju

seoses xxx vallas xxx külas xxx maaüksuselt toimepandud metsavargusega, mille käigus oli

raiutud 112,7 tm metsa ja sellest ära viidud 35 tm männipalki (720 krooni tm).

Kannatanu A K, kannatanu A S esindajana palus hüvitada metsavargusega tekitatud kahju

30000 krooni äraviidud kuusepalkide eest.

Prokurör jäi kohtus esitatud süüdistuse juurde ning palus süüdistatava süüdimõistmist kõigis

talle esitatud süüdistuse punktides.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendatud järgmiselt –

metsavarguse toimepanemises xxx vallas, xxx külas T Nsile kuuluvalt xxx maaüksuselt –

kannatanu T Nsi avaldusega (t.l. 6-10), milles kannatanu on avaldanud, et ebaseadusliku

metsaraidega temale kuuluvalt maalt 30 tihumeetri ulatuses ja raiutud metsa müügiga on talle

tekitatud varalist kahju. 10.01.2005 a. Paide Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 135) on

kannatanu hinnanud talle tekitatud varalise kahju suuruseks 18000 krooni.

-Tunnistaja V V ütlustega kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 899-902, I

lisaköide t.l. 136) on tõendatud, et A E palkas tema ja J K n.ö. „saemeheks“, viis metsa ja

näitas piirid ette, samuti lubas tunnistajale tasuda tehtud töö eest, kuid jäi talle töötasu võlgu.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatav näitas tunnistajale metsa minnes metsateatist, mille

põhjal tunnistaja järeldas, et metsategu on seaduslik. Asja kohtulikule arutamisele Pärnu

Maakohtus tunnistaja V V ei ilmunud. Kohtule esitatud aadressil xxx maakonnas, xxx külas V

V ei ela. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna poolt tehti kindlaks tema

võimalikud elukohad xxx ja xxx, kuid ka nimetatud aadressidel V V ei ela. Andmed tema

tegeliku asukoha kohta kohtul puuduvad. Kohus avaldas V V ütlused KrMS § 291 p 4

kohaselt seoses sellega, et tema asukohta ei ole suudetud kindlaks teha.

-Tunnistaja J K ütlustega Pärnu Maakohtu istungil, mis lähevad kokku tunnistaja V V

ütlustega. J.K kinnitas, et nii teda kui V Vt kutsus nimetatud metsaobjektile tööle ning palkas

süüdistatav A E, kes näitas enne tööde alustamist metsadokumente. Sarnaselt V V ütlustega

kinnitas ka J.K , et süüdistatav transportis neid metsa ja tõi ära punase Mazdaga.

-Tunnistajate V V ja J K eeltoodud ütlused on kinnitamist leidnud: V V ja A Ei vastastamise

protokolliga kohtueelsel uurimisel (t.l. 904), milles V V on andnud samasisulisi ütlusi

eeltooduga.

-Ütluste olustikuga seostamise protokolliga, milles tunnistajad V V ja J K on ette näidanud

sündmuskoha ning andnud ütlusi (t.l. 32-35,36-40). Tunnistajate poolt sündmuskohal antud

ütlused sündmuse kohta lähevad kokku nende muul ajal ning erinevates kohtades (kohtueelsel

uurimisel, Järva Maakohtus ja Pärnu Maakohtus) antud ütlustega. Tunnistajad on ka seal

kinnitanud, et tööle palkas neid süüdistatav, kes viis nad metsa ja tõi ära punase Mazdaga,

näitas töökoha ette, samuti andis raietöödeks J Kle mootorsae.

Hinnates tunnistajate J K ja V V ütlusi asus kohus seisukohale, et kuna nad on antud

erinevatel aegadel ja kohtades ning nendes ei esine vastuolusid, siis ei ole kohtul alust nendes

kahelda. Samuti ei nähtu, et tunnistajatele oleks avaldatud survet ütluste andmisel.

-Tunnistaja A E kinnitas oma ütlustega kuriteo sündmuse esinemist, seletades, et teda palkas

xxx külas asuvale metsaobjektile traktoriga metsa välja keegi talle võõras isik, kelle nime ta

nimetada ei oska. Mingi aeg hiljem saabusid sündmuskohale keskkonnainspektsiooni töötajad

ja maa omanik ning tunnistaja sai teada, et tegemist on ebaseadusliku metsaraiega. Kohtus

antud ütlustes A E A Eit ei nimetanud ning antud kuriteo toimepanemisega ei seostanud,

samas tuleb aga kohtu hinnangul A Ei ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuna temal, süüdistatava

vennana on KrMS § 71 lg 1 p 2 kohaselt seaduslik õigus keelduda ütluste andmisest

süüdistatava vastu. Õigust ütluste andmisest keelduda on tunnistaja ka kasutanud

kriminaalasja arutamisel Järva Maakohtus (t.l. 138).

-Tunnistaja V L on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et on andnud oma traktorit kasutada

metsa väljaveoks A Eile (t.l. 29).

-Tunnistaja A S tõendas kohtus, et viibis Keskkonnainspektsiooni töötajana sündmuskohal

kui tehti T Nsi maalt ebaseaduslikku metsaraiet ning millel töötas traktoristina A E.

-Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 11-18) on leidnud tõendamist ebaseaduslik metsaraie

ja metsavarguse toimepanek tunnistajate poolt kirjeldatud viisil T Nsile kuuluvalt maaüksuselt

ning talle varalise kahju tekitamine.

-Asjaoluga, et metsaraideks kannatanule kuuluvalt maalt puudus seaduslik alus.

-Süüdistatav A E avaldas kohtus, et metsaraide ja varguse korraldajaks oli keegi M nimeline

isik. Samas ei nähtu ühegi tunnistaja ütlustest ega muudest kriminaalasja materjalidest viiteid

nimetatud isikule. Kohus on seisukohal, et süüdistatava viited Mle on ajendatud soovist viia

kohus eksiteele ning vabaneda seetõttu vastutusest.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist süüdistatava süü kuriteo

toimepanemises nimetatud kuriteoepisoodis, s.o. selles, et süüdistatav ülekaaluka teadmisega

viis raietööde tegijad ning metsa väljavedajad – transportijad eksitusse palgates nad teadlikult

teostama töid, milleks puudus seaduslik alus ning milliste teostamise eesmärgiks oli omastada

ja realiseerida ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal.

-Varguste toimepanemises 2001 a. oktoobris – novembris kahelt maaüksuselt xxx vallas xxx

külas, millised kuulusid V Eile ja xxx vallale.

Süüdistatav A E seletas antud kuriteoepisoodi kohta, et ta ei ole kuritegu toime pannud, s.o.

kedagi metsaraiet toime panema palganud ega xxx külas asuval maaüksusel üldse viibinud.

–Kannatanu V Ei avaldusega kohtueelsel uurimisel (t.l. 49-55), milles kannatanu on

avaldanud, et temale kuuluvalt maaüksuselt on 01.11.-29.11.2001 a toime pandud

ebaseaduslik metsaraie 50 tihumeetri ulatuses, millest oli realiseeritud 25 tihumeetrit. Maha

oli jäetud 11 tihumeetrit kuusepalki ja 25 tihumeetrit küttepuid. Kannatanu on hinnanud talle

tekitatud varalist kahju 15000 krooni ulatuses. Kannatanu ütlused kinnitavad kuriteo

sündmuse toimumist.

-Keskkonnainspektsiooni avaldusega kuriteosündmuse kohta, et xxx külas 2001 a. oktoobris –

novembris on toime pandud ebaseaduslik metsaraie, millega on tekitatud omanikukahju

37359 krooni ulatuses (t.l. 65-67).

-Tunnistaja A S kinnitas kohtus, et viibis sündmuskohal, kus oli näha ebaseadusliku

metsaraide toimepanek kahelt kõrvuti asuvalt maatükilt – era ja riigi maalt. Tunnistaja ütluste

kohaselt oli osa metsamaterjali välja veetud, kuid osa materjali oli veel metsas. Tunnistaja

ütlused kinnitavad kuriteosündmuse toimumist.

-Tunnistaja H K kinnitas Pärnu Maakohtus, et teda kutsuti kahel korral xxx külla metsa tööle

süüdistatava ja „saemehe“ poolt, kes sõitsid tema juurde süüdistatava punase Mazda

sõiduautoga. Tunnistaja töötas metsas traktoriga metsa väljavedajana ning tehtud töö eest

maksis mõlemal korral A (s.o. süüdistatav) talle tasu 50 krooni tihumeetri eest. Enne tööde

alustamist näidati tunnistajale ka raieteatist T nimele veenmaks teda tööde seaduslikkuses.

Tunnistaja Pärnu Maakohtus antud ütlused lähevad kokku Järva Maakohtu istungil antud

ütlustega (I lisaköide t.l. 139-140).

-Tunnistaja A T on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et tema nimele ei ole 2001 a. oktoobris –

novembris metsateatist välja antud (t.l. 81). Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et töömeestele

näidatud metsateatis oli võltsitud eesmärgiga viia nad eksitusse jätmaks neile muljet nagu

oleks tegemist seaduslike metsatöödega.

-Tunnistaja V V kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtus antud ütlustega (t.l. 899-902, I

lisaköide t.l. 140) selle kohta, et süüdistatav näitas talle T nimele väljaantud metsateatist ning

palkas ta tööle. Tunnistaja tegi raietöid kahel korral kahelt maatükilt, metsamaterjali vedas

metsast välja traktorist H K, äraveo organiseeris aga süüdistatav.

-Tunnistaja V V eeltoodud ütlused lähevad kokku J K ütlustega Pärnu Maakohtus, kes

kinnitas samuti, et tööle kutsus teda süüdistatav, viis metsa, näitas ette kohad, kus teha

raietöid. Tunnistaja kinnitas ka seda, et metsa viis ja tõi ära süüdistatav punase Mazdaga,

samuti oli metsa välja vedama palgatud H K.

-Tunnistajate H Ki ja J K kohtus antud ütlused, samuti V V kohtueelsel uurimisel ja Järva

Maakohtus antud ütlused lähevad kokku V V ja J Kga läbiviidud ütluste olustikuga

seostamise protokollidega (t.l. 82-87, 88-93), milles tunnistajad on ette näidanud

sündmuskohad, näidanud kuhu süüdistatav neid punase Mazda 626 –ga viis ning kuidas ja kus

nad raietöid teostasid. Samuti on tunnistajad kinnitanud, et töökäsu raietööde tegemiseks

andis A E ning metsa väljaveo teostas H K.

-Tunnistaja R P ütlustega on välistatud tunnistaja puutumus kuriteo toimepanemisesse.

Tunnistaja on aga kinnitanud, et süüdistataval oli teada tema telefoninumber ning ta võis seda

kasutada. Samuti on ta kinnitanud, et süüdistatav kasutas 2001 a. sügisel punast sõiduautot

Mazda, millele on viidanud teised kriminaalasja tunnistajad (t.l. 76-77).

-Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud kuriteo sündmus, s.o. ebaseadusliku

metsaraide ja metsavarguse toimepanek tunnistajate poolt kirjeldatud viisil ja ajal (t.l. 56-58).

Lähtudes eeltoodud tõenditest leidis kohus, et on leidnud tõendamist A Ei süü kuriteo

toimepanemises antud kuriteoepisoodides selles, et süüdistatav viis ülekaaluka teadmisega

raietööde tegijad ning metsa väljavedajad eksitusse, palgates nad teadlikult tegema töid,

milleks puudus seaduslik alus ning mille eesmärgiks oli omastada ja realiseerida

metsamaterjali.

Varguste toimepanemises 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. jaanuarini xxx maakonnas, xxx

vallas, xxx külas xxx maaüksuselt: Süüdistatav A E end nimetatud metsavarguste

toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et ei ole nimetatud objektile kedagi metsatöid

tegema palganud ega metsamaterjali realiseerinud.

Kohus leidis, et A Ei süü on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega –tsiviilhageja AS YYY

avaldusega metsavarguse toimepanemise kohta eeltoodud ajavahemikus ning neile varalise

kahju tekitamisega summas 34784 krooni (t.l. 105-107).

-Tsiviilhageja, AS YYY esindaja A Öu ütlustega Järva Maakohtus on tõendatud, et tema

saabus sündmuskohale Keskkonnainspektsiooni teate peale ning nägi, et seal tehakse

omavolilist metsaraiet. Sündmuskohal oli traktor, millega veeti palke välja ning kaks

saemeest. Tsiviilhageja esindaja hindas neile tekitatud varalist kahju 34784 krooni ulatuses (I

lisaköide t.l. 142).

-Keskkonnainspektsiooni avaldusega kohtueelsel uurimisel (t.l. 115-127), millest nähtub, et

xxx vallas, xxx külas, xxx kinnistul on toime pandud ebaseaduslik metsaraie, millega tekitati

küll omanikukahju, kuid keskkonnakahju ei tekitatud.

-Tunnistaja A S ütlustega, kes kinnitas kohtus, et xxx maaüksuselt oli toime pandud 2001 a.

lõpus ning 2002 a. aprillis kaks metsaraiet ning metsamaterjalide vargust. Tunnistaja viibis

Keskkonnainspektsiooni töötajana sündmuskohal 2002 a. aprillis ning kinnitas, et varaline

kahju tehti kindlaks koos YYY. Tunnistaja ütlused aga samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll

(t.l. 108-114) kinnitavad süüdistuses toodud ajal ning kohas kuriteosündmuse toimumist.

-Tunnistaja K L seletas kohtus, et teda telliti nimetatud kohta metsa välja vedama. Tunnistaja

ütlustel ei tea ta, kes oli tööde tellijaks ning korraldajaks, samuti ei saanud ta tehtud töö eest

töötasu, kuna Keskkonnainspektsioon tuli metsa ning lõpetas ebaseadusliku metsaraide.

Tunnistaja ütlused Pärnu Maakohtus ja Järva Maakohtus kinnitavad kuriteosündmust ja seda,

et teda viidi töö tellimisel eksitusse, kuna talle näidati raiedokumente ja metsateatist

veenmaks tunnistajat, et ettevõetav töö on seaduslik.

-Tunnistaja J R kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mille kohus avaldas KrMS § 291 p 5

kohaselt (t.l. 134-135) selle kohta, et 2002 a. aprillis telliti tema kaudu metsaveoteenust.

Tunnistaja nõustus ning läks koos traktoristi K Li ja tellijaga metsa. J R ütlustest nähtub

samuti, et talle töö tellimisel raietöödeks vajalikke dokumente ei näidatud, kuid selgitati, et

vajalikud dokumendid asuvad saemeeste käes. Hiljem selgus, et raietööliste käes olnud

dokumendid olid ebaseaduslikud. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et ka teda viidi tööde

tellimisel eksitusse ja jäeti mulje nagu oleks tegemist seaduslike raietöödega. Tunnistaja

ütlused tõendavad seda, et ebaseaduslikku metsaraiet ei korraldanud ega organiseerinud

nn.„raiemehed“.

-Tunnistaja M P, kelle asukoht on teadmata ja kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 4

kohaselt ütlustega kohtueelsel uurimisel (t.l. 136-137), kes on kinnitanud, et A E tellis teda

2002 a. kevadel appi raiemehi autoga metsa ja sealt ära transportima. Tunnistaja vedas

töömehi 2-3 korda kuni Keskkonnainspektsioon käskis metsas tööd lõpetada. Tunnistaja

ütlused kinnitavad süüdistatava osalemist kuriteo toimepanemises ning ka tunnistaja eksitusse

viimist, kuivõrd tunnistaja oli kuni keskkonnatöötajate vahelesekkumiseni arvamusel, et

metsatööd on seaduslikud. Kriminaalasjas ei nähtu, et süüdistatava ja M P vahel oleks

vaenulikke isiklikke suhteid, mis oleks andnud alust M P poolt valeütluste andmiseks

süüdistatava suhtes.

-Tunnistaja A R on kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 141, I lisaköide t.l.

144) seletanud, et 2002 a. jaanuaris toodi YYY AS-le mitu koormat palki, millised vormistati

OÜ YYY nimele. Samuti on ta kinnitanud, et koormatega sõitis kaasa A E, keda ta isiklikult

ei tundnud, kuid kelle nime sai tunnistaja teada teiste, A Eit tundnud meeste käest.

-Tunnistaja K K, kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 5 kohaselt, on kohtueelsel

uurimisel (t.l. 146) ja Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 145) kinnitanud, et xxx külla

metsatöid tegema kutsus teda A E, kes näitas ka metsateatist. Samuti näitas süüdistatav ette

raiekohad ning maksis talle palka umbes poolteist nädalat pärast raietööde tegemist.

Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et töid tellis ja nende eest tasus süüdistatav olles tunnistaja

viinud eelnevalt eksitusse ebaseadusliku metsateatisega.

-Tunnistaja V V on kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 147-148, 149, I

lisaköide t.l. 146) tõendanud, et metsa tegema kutsus teda süüdistatav, kes näitas ka

metsateatist. Tunnistaja on ära tundnud, et toimikusse lisatud metsateatis E K nimele (t.l. 122)

on sama metsateatis. V.V ütlused kinnitavad, et ta käis metsa tegemas antud objektil kahel

korral, erinevatel aegadel kuni Keskkonnainspektsioon lõpetas töö. Keskkonnainspektsiooni

teatise kohaselt ei ole xxx maaüksusele registreeritud metsateatisi ega sõlmitud kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise lepingut (t.l. 118).

-Tunnistaja V M, kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 5 kohaselt, on kohtueelsel

uurimisel (t.l. 144-145) ja Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 145) kinnitanud 2002 a.

palkide vedu AS YYY, kusjuures juhendajaks oli keegi talle tundmatu noormees punase

sõiduautoga.

-Tunnistaja J K Pärnu Maakohtu istungil antud ütlustega, kus tunnistaja kinnitas, et 2002 a.

kevadel viis A E ta metsa tegema xxx külla andes eelnevalt metsatööde tegemiseks sae. Pärast

kahepäevast töö tegemist, mille käigus raiuti palke, tulid metsa Keskkonnainspektsiooni

esindajad, kes võtsid ära tunnistaja käes olnud metsateatise ning teatasid, et tegemist on

ebaseadusliku metsaraidega. Tunnistaja kinnitas ka seda, et süüdistatav sõitis koos „M“, s.o.

M Pga punase autoga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tööle palkas teda süüdistatav, kes andis

töö tegemiseks töövahendi (sae) ning näitas ette koha, kus metsa raiuda. Kohtu hinnangul

lähevad J K ütlused kokku nii M P kui V V ütlustega.

-Tunnistaja E M tõendas kohtus, et viibis Keskkonnainspektsiooni töötajana sündmuskohal,

xxx külas xxx maaüksusel ning seal viibisid kaks raiemeest, kes esitasid tunnistajale ebaõige,

võltsitud metsateatise. Samuti töötas metsas traktorist K L, kes vedas metsa välja. Tunnistaja

ütlustel oli raiet tehtud valikuliselt paremaid puid valides ning osa raiutud puidust oli juba ära

veetud. Tunnistaja tundis kohtus ära kriminaalasja toimikus t.l. 122 oleva metsateatise E K

nimele ning kinnitas, et talle esitati töömeeste poolt sama metsateatis.

-Ütluste olustikuga seostamise protokollidega (t.l. 150-153, 156-159), milles V V ja J K on

erinevatel aegadel sündmuskoha ette näidanud ning andnud ütlusi toimunu kohta. Tunnistajate

sündmuskoha ettenäitamise käigus antud ütlused lähevad kokku nende muul ajal ning

kohtades (kohtueelne uurimine, Järva Maakohus ja Pärnu Maakohus) antud ütlustega.

Tunnistajate ütlused tõendavad seda, et raiepiirid näitas ette süüdistatav, samuti andis ta J K

kätte raieteatise, mille aga Keskkonnainspektsiooni töötajad tunnistasid ebaseaduslikuks.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud tõendamist A Ei poolt raietööde tegijate ja

traktoristi eksitusse viimine, mis seisnes selles, et süüdistatav palkas nad teadlikult tegema

töid, mille tegemiseks puudus seaduslik alus ning mille eesmärgiks oli metsamaterjali

omastamine ja realiseerimine.

2002 a. märtsis – aprillis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavarguse

osas leidis kohus, et antud kuriteoepisoodis ei ole süüdistatava süü tõendamist leidnud.

Keskkonnainspektsiooni poolt on esitatud avaldus kuriteo toimepanemise ja kahju tekitamise

kohta summas 10160 krooni (t.l. 166). Samas ei viita nende avaldus konkreetselt

süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Samuti ei kinnita sündmuskoha vaatlusprotokoll

konkreetsele süüdlasele, vaid tõendab üksnes kuriteo toimepanemise fakti (t.l. 180).

-Tunnistaja L M kinnitas kohtus, et talle teatas metsaraidest talunik E S, kes vedas metsa

välja. Kuna L.M kahtlustas, et raie on ebaseaduslik, soovitas ta töö lõpetada. Samas ei

teadnud tunnistaja kohtus kinnitada, kes metsaraide tellis ning selle korraldas.

-Tunnistaja E S kinnitas kohtus, et vedas traktoriga metsast välja 2-3 koormat kaske ning tööd

pakkusid talle isikud, keda ta ei tundnud, kuid kes ilmselt omanikud ei olnud. Kuna omanikku

välja ei ilmunud, lõpetas E.S töö. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta ei tunne süüdistatavat ning

nägi teda esmakordselt kohtus. Kohus on seisukohal, et tunnistaja E Si ja L M kohtus antud

ütlused ei kinnita süüdistatava süüd, samuti pole nad süüdistatavale viitavaid ütlusi andnud ka

kohtueelsel uurimisel.

-Tunnistaja M P on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et A E viis metsa V V (t.l.

184). Samas ei nähtu tunnistaja ütlustest milliseid konkreetseid ülesandeid süüdistatav V Vle

andis ning millisel alusel ja milliseid metsatöid üldse tehti. Kuna M P asukoht on teadmata,

pole kohtutel olnud võimalik tema ütlusi kontrollida ja täpsustada ning kuna nad ei kinnita

üheselt süüdistatava süüd kuriteo toimepanemises, tuleb tunnistaja ütlusi tõlgendada

süüdistatava kasuks.

-Tunnistaja V V on kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil, samuti ütluste

olustikuga seostamise protokollis viidanud süüdistatavale kui isikule, kes viis ta metsa ja

näitas ette töö. Samas on V V seletanud (t.l. 901-902), et ta käis süüdistatavaga lanki

vaatamas ja keegi võõras isik, kes oli nendega kaasas, oli seal juba enne raiet teinud. Järva

Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 151) on tunnistaja V.V andnud vastuolulisi ütlusi kinnitades

küll seda, et teda viis metsa ja näitas töö ette A E, samas aga on ta aga viidanud ka M Ple kui

isikule, kes korraldas traktoristi tööd ja oli talle tööandjaks. Tunnistaja on oletanud, et P

tegutses süüdistatava esindajana, kuid samas ei olnud ta selles kindel. Kuna V V ütlustes on

vastuolud, mida kohtuliku uurimise käigus ei kõrvaldatud, leidis kohus, et neid tuleb

tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohus leidis, et kohtuliku uurimisega ei leidnud tõendamist muud otsesed tõendid, mis

kinnitaksid süüdistatava süüd antud kuriteo toimepanemises ning seetõttu tuleb ta antud

kuriteoepisoodis õigeks mõista.

A E kinnitas kohtus, et on küll metsas ühel korral koos V Vga viibinud, kuid seda seetõttu, et

soovis maad osta. Kuna maa hind ei olnus sobiv, siis ta loobus ostust. Kuriteo toimepanemist

süüdistatav eitas. Süüdistatava nimetatud väited ei ole kohtuliku uurimise käigus ümber

lükatud.

Metsavarguse toimepanemises 2001 a. sügisest kuni 2002 a. aprillini xxx maakonnas xxx

vallas, xxx külas A Sle kuuluvalt xxx maaüksuselt süüdistatav A E end kuriteo

toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et nimetatud metsavargusega on tema arvates

seotud V V.

Kohus leidis, et on leidnud tõendamist süüdistatava süü antud kuriteo toimepanemises ning

seda järgmiste tõenditega – Kannatanu esindaja A Ku ütlustega kohtus, kes avaldas, et 2001 a.

sügisest kuni 2002 a. aprillini tehti tema volitaja A S maalt metsaraiet 60 tihumeetri ulatuses

ning viidi ära kuusepalki. Kannatanu esindaja hindas tekitatud varalist kahju 30000 krooni

väärtuses.

-Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 198-203) on tõendatud kuriteosündmuse toimumine

süüdistuses toodud ajal ning ulatuses.

-M L seletas kohtus, et 2002 a. kevadel vedas ta xxx vallas veoautoga metsast palgimaterjali

välja, kuid ta ei tea kuhu palgid realiseeriti. Tunnistaja ütlustel korraldas tema tööd E Ta.

-Tunnistaja H K seletas kohtus, et ta käis metsas palke välja vedamas, kuid ta ei tea nimetada

töö tellijat ega seda isikut, kes maksis tehtud töö eest.

-Tunnistaja V V on kohtueelsel uurimisel kinnitanud (t.l. 225-226), et 2001 a. oktoobris –

novembris pakkus talle xxx maakonnas, xxx külas tööd süüdistatav, kes viis tunnistaja metsa

tööle, näitas ette piirid ning näitas ka metsateatist. Nelja metsas töötatud päevaga raiuti umbes

60 tihumeetrit palki, palgid vedas traktoriga metsast välja H K ning autoga äravedu toimus E

Ta firmast pärit autoga. Hiljem, pärast palkide realiseerimist maksis A E tunnistajale raha

tehtud töö eest. Samasisulisi ütlusi on V V andnud ka Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l.

153-154).

-Tunnistaja J K ütlustega kohtus, kus tunnistaja kinnitas, et talle pakkus tööd A (s.o.

süüdistatav), kes andis ka töövahendid – sae, langetuslabida ja mõõdulindi. Tunnistaja töötas

koos V.Vga metsas mitu päeva tehes palki. Palkide väljavedajaks oli H K, veoautoga vedas

ära keegi tunnistajale tundmatu isik. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tööde tellijaks ja

korraldajaks oli süüdistatav. Samas ta ei teadnud kinnitada kes palkas traktoristi H.Ki ning

korraldas tema töö. Samuti kinnitas tunnistaja, et nägi metsas liikumas valget Ford Sierrat ja

Volkswagen mikrobussi.

-Ütluste olustikuga seostamise protokollidega, millised on läbi viidud erinevatel aegadel J K

ja V Vga (t.l. 227-235, 237-244) ning kus tunnistajad on ette näidanud raide tegemise kohad

metsas ning sellega seonduvad asjaolud. Tunnistajad on ettenäitamistel kinnitanud, et metsa

viis nad süüdistatav, näitas seal ette piirid, materjali vedas traktoriga välja H K. Ütluste

olustikuga seostamise protokollis kajastatud ütlused lähevad kokku tunnistajate ütlustega

kohtus ning kohtueelsel uurimisel.

-Tunnistaja E Ta seletas kohtus, et tema on osutanud küll veoteenust paljudele isikutele, kuid

xxx maakonnas xxx külas toimepandu A Eiga ei seostu ning vedu tellis seal V. Tunnistaja

kohtuistungil antud ütlused on vastuolus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l.

221-222), kus ta on seletanud, et süüdistatav tellis temalt veoteenust xxx maakonnas,

xxxkülas asuvale metsaveo objektile lubades tasuda 3000 krooni koorma eest. Samuti näitas

A.E tunnistajale metsateatist. E. Ta saatis metsa vedama autojuht M Li, veo eest tasus A E 70

krooni tihumeetri eest. Tunnistaja avaldas kohtus, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei

vasta tõele ja need on antud uurija survel. Sama on tunnistaja väitnud Järva Maakohtus (I

lisaköide t.l. 153). Kohus leidis, et süüdistused uurija aadressil on alusetud ning

paljasõnalised, kuivõrd ei ole tõenäoline, et uurija oleks olnud isiklikult huvitatud

kriminaalasja ebaobjektiivsest uurimisest ning süüdistuse fabritseerimisest A Ei vastu. Kohtu

hinnangul ei saa samas jätta tähelepanuta asjaolu, et E Ta on ise olnud antud kuriteoga seotud

ning kannab praegu reaalset vanglakaristust teiste metsavarguste toimepanemise eest.

Arvestades kinnipeetavate omavahelisi sidemeid ja tõekspidamisi, on tõenäoline, et ütluste

andmisel kohtus püütakse anda valeütlusi ning viia kohut eksiteele sooviga vabastada nii

ennast kui endaga seotud isikuid vastutusest. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et

tunnistaja E Ta kohtus antud ütlused ei ole tõepärased ning arvestada tuleb tema kohtueelsel

uurimisel antud ütlusi.

Samas leidis kohus, et E Ta eeluurimisel antud ütlused lähevad kokku M Li ütlustega kohtus,

millest nähtub, et E.Ta saatis M.Li metsa vedama. Samuti on seda, et E.Ta korraldas metsa

väljavedu kinnitanud ka tunnistajad V V, J K ja H K.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü antud

kuriteoepisoodis.

2002 a. aprillis ja 2002 a. juulis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toimepandud

metsavarguste osas süüdistatav end süüdi ei tunnistanud seletades, et ta ei ole antud kohas

käinud ning kuritegu toime pannud.

Kohus asus seisukohale, et A Ei süü antud kuriteoepisoodide toimepanemises ei ole

tõendamist leidnud ning seda järgmistel põhjustel – Keskkonnainspektsiooni poolt on esitatud

avaldus kuriteo toimepanemise ja kahju tekitamise kohta summas 15717.80 krooni (t.l. 254).

Samas ei viita esitatud avaldus otseselt teo toimepanijale.

-Tunnistaja A S ütlused selle kohta, et ta on nimetatud kohas varem, enne kuriteo

toimepanemist näinud A Eit, ei tõenda veel süüdistatava süüd kuriteo toimepanemises. Samuti

ei saa A Ei suhtes pidada süüd tõendavaks asjaoluks A.S ütlusi selle kohta, et kuriteo

toimepanemise ajal kasutas M K sama sõiduautot (punane Mazda), millega sõitis A E.

-Tunnistajate K J ja M Pi kohtus antud ütlused ei kinnita süüdistatava süüd kuriteo

toimepanemises, kuna nad teda selle teo toimepanemisega ei seostanud. Samas on K J

viidanud töö tellimisel hoopis V Vle.

-Tunnistaja H L kinnitas kohtus, et xxx külas tema küll vedas metsa välja, kuid tegi töid ühele

naisele. Metsaveole saatjaks ja tööde tellijaks oli M K. Tunnistaja kinnitas, et A E temalt

antud metsatööd tellinud ei ole.

-Tunnistaja A O andis ütlusi selle kohta, et xxx külas toimunud metsatöödele kutsus teda

hoopis N G, kes juhatas metsa ja näitas ette skeemi. Samuti oli metsateoga seotud M K, kelle

N.G kutsus välja pärast Keskkonnainspektsiooni vahelesekkumist. Tunnistaja kinnitas kohtus,

et A E on talle tundmatu isik, kes antud kuriteoepisoodiga seotud ei ole.

-Tunnistaja M K, kelle ütlused kohus avaldas vastavalt KrMS § 291 p 5, on kohtueelsel

uurimisel avaldanud, et temalt soovis metsa väljaveo teenust keegi He nimeline isik.

Tunnistaja nõustus ning leppis tööde tegemise kokku N G, kes korraldas metsa väljaveo, kuid

mõne aja pärast lõpetasid keskkonnaametnikud metsatööd (t.l.305-306). Tunnistaja ütlustest

ei nähtu, kes oli nimetatud H ning see, et He puhul oleks tegemist olnud süüdistatavaga. Järva

Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 176) on tunnistaja seletanud, et sõitis küll metsa A Ei

autoga, kuid metsamaterjali pakkus talle seal keegi raiemees. Kohtu hinnangul ei kinnita M

Ku ütlused A Ei süüd kuriteo toimepanemises.

-Tunnistaja J K väitis kohtus, et ta nimetatud metsavarguse episoodi ei mäleta. Samas ta ei

eitanud, et võis anda kohtueelsel uurimisel ütlusi A Ei vastu. Samuti on tunnistaja viidanud A

Eile kui metsaraide korraldajale Järva Maakohtu istungil ning väitnud, et A jäi talle tööraha

võlgu (I lisaköide t.l. 158).

-V V ütlused kohtueelsel uurimisel (t.l. 899-902) ja Järva Maakohtus (I lisaköide t.l. 157-158)

ning ütluste olustikuga seostamise protokoll (t.l. 307-313) viitavad samuti A Eile kui

metsavarguse korraldajale, kuid Järva Maakohtu istungil on V V viidanud ka M Ple kui

korraldajale ning seletanud, et näitas K Jle metsas töö ette kui kellegi volitatud esindaja.

Samas ei mäletanud tunnistaja keda ta töö ettenäitamisel esindas.

Hinnates eeltoodud tõendeid leidis kohus, et antud kuriteoepisoodide osas on tõendid

vastuolulised. Erinevad tunnistajad on viidanud erinevatele metsavarguse toimepanemise

korraldajatele - M Kule, V Vle, A Eile ja M Ple. Nimetatud vastuolu on jäänud kõrvaldamata

ka kohtulike uurimiste käigus Pärnu ja Järva Maakohtus. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei

ole vastuolud kõrvaldatud, tuleb neid tõlgendada süüdistatava kasuks ning lugeda A Ei süü

antud kuriteoepisoodide osas mittetõendatuks.

Metsavarguste toimepanemises 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini xxx maakonnas xxx

vallas xxx külas xxx ja xxx maaüksustelt süüdistatav A E end kuriteo toimepanemises süüdi

ei tunnistanud seletades, et tema metsas käinud ei ole, kuid teab, et raide tellis ja organiseeris,

samuti realiseeris metsamaterjali R I.

Kohus leidis, et A Ei süü on leidnud tõendamist ning seda järgmiste tõenditega – kannatanu V

P avaldusega ja ütlustega selle kohta, et 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini on temale

xxx külas kuuluval xxx maaüksusel toimepandud ebaseaduslik metsaraie, mille käigus on

raiutud 156 kuusepuud ja 49 kaske ning tekitatud sellega kannatanule varalist kahju 70000

krooni ulatuses (t.l. 368-372).

-Kannatanu J P on avaldanud, et tema volitajale L Kale xxx külas kuuluvalt xxx maaüksuselt

on 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini toime pandud ebaseaduslik metsaraie, millega

tekitati varaline kahju 30000 krooni ulatuses (t.l. 373-377).

-Tunnistaja A S ütlustega kohtus, kes tõendas, et xxx ja xxx maaüksuselt, millised asuvad

kõrvuti raiuti ajavahemikus 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini põhiliselt okaspuud,

kusjuures raide „käekiri“ oli sarnane. Tunnistaja hinnangul oli enamus metsamaterjali välja

veetud. Tunnistaja viibis juures kui K K ja V V näitasid sündmuskoha ette ning andsid ütlusi

seletades, et metsa tõi neid A, s.o. süüdistatav ja korraldas metsaraide.

-Tunnistaja H Ki ütlustega kohtuistungil selle kohta, et A E ise metsas ei käinud, kuid võis

teda metsa kutsuda. Samas kinnitas tunnistaja, et ta sündmusi täpselt enam ei mäleta ja tema

kohtueelsel uurimisel antud ütlused on õiged (t.l. 402-403). Nimetatud ütlustest nähtub, et

süüdistatav oli koos R Iega ja kutsus H.Ki metsa palki välja vedama näidates talle eelnevalt ka

metsateatist. Saemehed V V ja K K töötasid ühel langil, J K aga teisel langil. Selle langi

väljaveo eest, kus töötas J K tasus R I, teisel langil tehtud väljaveo eest aga A E.

-H Ki kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused lähevad kokku K Ku ütlustega Järva

Maakohtu istungil (I kd. t.l. 161) selle kohta, et teda kutsus tööle A E, kes ostis ka enne tööde

alustamist bensiinijaamast saele bensiini. Metsa raius K K koos V Vga kahelt maatükilt,

kusjuures piirid näitas ette ja tehtud töö eest maksis A E.

-Tunnistaja R Ie ütlusest, millised kohus avaldas vastavalt KrMS § 291 p 5 kohtueelsel

uurimisel (t.l. 407-411) ja Järva Maakohtus (I lisaköide t.l. 160-161) antud ütlustest nähtub, et

üheaegselt raiuti metsa kahelt maaüksuselt – R Iele kuuluvast metsast ja kõrval asuvalt xxx

maaüksuselt. R.Ie maalt raius J K, xxx maaüksuselt aga V V ja K K. Tunnistaja on

kinnitanud, et xxx maaüksusel toimepandud metsaraide korraldas süüdistatav, kes realiseeris

ka raiutud metsamaterjali. Sama on tunnistaja kinnitanud ka kohtueelsel uurimisel ning

väitnud, et A E ähvardas teda sissekukkumise korral „kaasa tõmmata“. Tunnistaja ütlused

kinnitavad H Ki ja K Ku ütlusi selles osas, et metsa raiuti ühel ajal nii R Ie maalt kui kõrval

asuvatelt maadelt. R I on eitanud enda seotust väljaspool tema maad tehtud metsaraides.

Samuti ei nähtu ei K Ku ega V V ütlustest, et nende töö korraldajaks ja piiride ettenäitajaks

oleks olnud R I.

-Ütluste olustikuga seostamise protokollis on R I ette näidanud kinnistute piirid ja kohad ning

näidanud ette kus asub tema maa (t.l. 412-416). R Ie avaldatust nähtub samuti, et metsa tehti

kahelt maalt – R Iele kuuluvalt xxx maaüksuselt (raius J K) ja kõrval asuvalt xxx

maaüksuselt, mille raiet tema ei korraldanud.

-Vastastamise protokolliga R Ie ja A Ei vahel (t.l. 417-421), millest ei nähtu et xxx ja xxx

maaüksustelt toime pandud metsaraided oleks korraldanud ja organiseerinud R I (A Ei väited

kohtus), küll on aga R.I kinnitanud, et A.E ähvardas teda vahelejäämise korral kaasa tõmmata.

Kohtu hinnangul viitab see A.Ei soovile püüda vabaneda vastutusest veeretades süüd teisele

isikule, R Iele.

-Ütluste olustikuga seostamise protokolliga (t.l. 426-431), milles K K on ette näidanud

sündmuskoha ning andnud ütlusi selle kohta kuidas tema koos V Vga A Ei ettenäitamise

peale ja juhendamisel metsaraiet tegi. K Ku ütluste olustikuga seostamisel antud ütlustest

nähtub, et töö korraldas A E, mitte R I. Ütluste olustikuga seostamisel avaldatu läheb kokku K

Ku poolt Järva Maakohtus antud ütlustega. Kohtu hinnangul ei nähtu süüdistatava ja

tunnistaja omavahelistest suhetest asjaolusid, mis põhjustaks tunnistaja poolt valeütluste

andmist süüdistatava suhtes.

–Tunnistaja M K avaldas kohtus, et A E käis puidufirmas YYY ühe talunikuga, kes soovis

müüa puitu ning sõlmida leping. Tunnistaja hinnangul võis A.E olla talunikule abiks

asjaajamisel. Hiljem selgus, et metsamaterjal laaditi autole mitte taluniku metsast vaid hoopis

kõrval asuvast metsast.

-Tunnistaja V V ütlustega kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 432-433, 899-

902, I lisaköide t.l. 161-162), milles tunnistaja on avaldanud, et A E kutsus tema ja K Ku xxx

külla metsatööle, ostis eelnevalt sae jaoks bensiini ning viis tema ja K Ku punase Mazdaga

metsa ning näitas ette koha. Samuti maksis süüdistatav tehtud töö eest. Tunnistaja on

avaldanud, et süüdistatav viis teda eksitusse öeldes, et tegemist on R Iele kuuluva metsaga.

V V ütlused lähevad kokku tunnistaja K Ku ütlustega.

-Tunnistaja J K kinnitas kohtus, et tema tegi metsa ühe taluniku, nimega R maja juurest, kuid

samal ajal töötasid V V ja üks teine noormees eemal, teisel metsatükil. J Kle maksis töötasu R

I. Tunnistaja ütlused kinnitavad teiste tunnistajate (K K, H K, V V) ütlusi selle kohta, et tööd

tehti üheaegselt nii R Iele kuuluval maal kui kahel teisel maaüksusel (xxx ja xxx). J K töö

korraldajaks ja talle töötasu maksjaks oli R I, V V ja K Ku puhul aga A E.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü metsavarguste

toimepanemises xxx külas xxx ja xxx maaüksuselt, mis väljendus selles, et ta viis teadlikult

eksitusse nii V V kui K Ku palgates nad tegema ebaseaduslikku metsaraiet, mille eesmärgiks

oli metsamaterjali omastamine ja realiseerimine jättes neile mulje, et tegemist on seadusliku

tegevusega taluniku R Ie maalt. Samuti viis A E eksitusse R Ie aidates vormistada lepingut

tema nimele puidu realiseerimiseks realiseerides selle lepinguga hoopis ebaseadusliku

metsaraidega raiutud puitu.

Metsavarguse toimepanemises septembrist novembrini 2002 a. xxx maakonnas, xxx vallas,

xxx külas AS YYY maaüksuselt süüdistatav A E end kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud seletades kohtus, et ta ei ole nimetatud metsavargust toime pannud ning ei tea

midagi selle toimepanemisest.

Kohus leidis, et süüdistatava süü on leidnud tõendamist ning seda järgmiste tõenditega –

Tsiviilhageja YYY AS avaldusega (t.l. 453-457) selle kohta, et ajavahemikus septembrist

kuni novembrini 2002 a. pandi neile kuuluvalt xxx maaüksuselt toime metsavargus, millega

tekitati varalist kahju summas 25200 krooni.

-Keskkonnainspektsioon on tõendanud kuriteosündmust ja seda, et ebaseadusliku

metsaraidega tekitati riigile 19367 krooni keskkonnakahju (t.l. 472).

-Tunnistaja H P tõendas kohtus ebaseadusliku metsaraide toimepanemist süüdistuses toodud

ajavahemikul kinnitades, et raiutud oli valikuliselt umbes 100 tihumeetrit metsa.

-Tunnistaja A K tõendas kohtus, et 2002 a. sügisel, xxx külas tegi ta metsa. Tunnistaja

kinnitas, et metsa viis ta A E ning töötas ta A Eile. Tunnistaja ütlustest nähtub, et A.E viis

A.Ki tööle palkamisel eksitusse öeldes tunnistajale, et tegemist on tema metsaga. Tunnistaja

töötas metsas koos V Vga.

-Ütluste olustikuga seostamise protokolliga, milles A K on sündmuskoha ette näidanud ning

andnud ütlusi metsaraide toimepanemise kohta (t.l. 487-492) ja millised lähevad kokku A Ki

poolt kohtus antud ütlustega. Tunnistaja on kinnitanud, et raius A Ei tellimisel koos V Vga

umbes 100 tihumeetrit metsa, millest realiseeriti umbes 30-40 tihumeetrit. Tunnistaja poolt

avaldatud kogused lähevad kokku metsaomaniku ja Keskkonnainspektsiooni poolt avaldatud

kogustega.

-V V ütlustega kohtueelsel uurimisel (t.l. 494, 899-902) ja Järva Maakohtu istungil (I

lisaköide t.l. 168-169), milles tunnistaja on andnud samasisulisi ütlusi A Ki ütlustega. V.V

ütlustest nähtub, et tema ja A Ki viis metsa süüdistatav, kellel oli kaasas metsateatis ja kes

näitas ette koha kust raiuda. Metsamaterjali realiseeris A E. Tunnistaja on kinnitanud, et teda

püüti kohtueelse uurimise ajal mõjutada nii süüdistatava kui tema ema poolt, kusjuures

süüdistatav ähvardas põlema panna V V maja. V.V on kohtus kinnitanud, et tema poolt antud

ütlused on õiged ning ei ole ajendatud lahkhelidest rahaliste suhete pinnalt süüdistatavaga.

Kohus leidis, et kuna V V ütlused lähevad kokku ka A Ki ütlustega kohtus, siis ei ole kohtul

alust nendes kahelda.

-A Ki ja V V ütlused lähevad kokku ka V V poolt läbiviidud ütluste olustikuga seostamise

protokolliga (t.l. 495-499), milles tunnistaja on ette näidanud sündmuskoha ning andnud

ütlusi varguse toimepanemise viisi ning raiutud koguste kohta (mahasaetud 100 tihumeetrit

ning välja veetud 30-40 tihumeetrit).

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü nimetatud

kuriteoepisoodi toimepanemises, s.o. selles, et süüdistatav palkas teadlikult ebaseaduslikku

metsaraiet tegema A Ki ja V V, viies nad eksitusse jättes neile metsateatise näitamisega mulje

nagu oleks tegemist seadusliku tegevusega. Ebaseadusliku raidega tehtud palgid realiseeriti

süüdistatava poolt.

Varguse toimepanemises oktoobrist kuni 10. detsembrini 2002 a. xxx maakonnas, xxx vallas,

xxx külas V Tile kuuluvalt xxx maaüksuselt süüdistatav end süüdi ei tunnistanud seletades, et

ta ei ole ebaseaduslikku metsaraiet teinud ega palgalist tööjõudu selleks kasutanud.

Süüdistatav peeti küll sündmuskoha lähedal metsavarguse toimepanemise ajal kinni, kuid

tema ütlustel viibis ta seal juhuslikult, kuna soovis U P nimelise isikuga autoga ringi sõites

vestelda.

Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda

järgmiste tõenditega – Kannatanu V T on avaldanud, et talle tekitati ebaseadusliku

metsaraidega varalist kahju 70000 krooni ulatuses (t.l. 546-551, 612-614).

-Keskkonnainspektsioon on avaldanud, et xxx vallas xxx kinnistul toimepandud

metsavargusega tekitati riigile keskkonnakahju 15525 krooni ulatuses (t.l. 543).

-Tunnistaja E M seletas kohtus, et nemad, keskkonnainspektsiooni töötajatena koos A Sga

saabusid sündmuskohale ning avastasid sealt äsja toimunud metsaraide. Samuti oli kohapeal

traktor, mille juht esitas tööde tegemise kohta tööettevõtu lepingu (t.l.561). Kontrollimisel

selgus, et sinna kinnistule metsateatist välja antud ei olnud ning raie oli seega ebaseaduslik.

Ajal kui oodati sündmuskohale politseid, sõitis neist mööda tumesinist värvi Ford Sierra ning

mitmel korral helistati traktoristile. Traktorist U A teatas, et autos on isikud, kes on

metsaraidega seotud ja teda palganud mehed, kuid ta ei teadnud nende nimesid. Kui tunnistaja

A S avastas nimetatud auto veidi eemal, ühelt kõrvalteelt, siis üheks autos viibinud isikuks oli

süüdistatav A E.

-Tunnistaja A S avaldas kohtus, et viibis xxx kinnistul kahel korral. Saabunud

sündmuskohale, avastas tunnistaja metsamaterjali välja vedava traktori ning selle juht U A

näitas A Sle lepingut, mis aga ei õigustanud metsaraide toimepanemist. Omanikuga ühendust

võttes sai A S teada, et metsaraie ei ole õiguspärane. Ajal kui sündmuskohal viibisid

keskkonnainspektsiooni töötajad ja ootasid politsei saabumist, sõitis neist mööda tumesinine

Ford Sierra sõiduauto ning traktoristile tehti mitu kõnet. Leidnud nimetatud sõiduauto veidi

maad eemal, Lelle – Vahastu teel, ühe maja juures, avastas tunnistaja, et auto tagaistmele jope

alla oli end ära peitnud süüdistatav A E. Veel viibisid autos U P ja A M.

Hinnates A Ei viibimist sündmuskohal, asus kohus seisukohale, et see ei olnud juhuslik.

Süüdistatav on väitnud, et sattus sündmuskohale juhuslikult samal ajal kui seal viibisid

keskkonnainspektsiooni töötajad ning tema sealviibimise põhjuseks oli „isiklikku laadi

vestlus autos U Pga“. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline süüdistatava juhuslik sinna

sattumine. xxx kinnistu asub xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas. Nimetatud koht asub

keskkonnainspektsiooni töötajate ütluste kohaselt ja toimiku materjalidest nähtuvalt täiesti

kõrvalises, inimasustuseta kohas, kus ei liikle sõidukeid ning kuhu pääseb kõrvaliste

kruusakattega metsateede kaudu. U P elukohaks oli xxx maakond xxx linn (t.l. 576), A Eil

xxx maakond, xxx vald, xxx, A Mel aga xxx maakond, xxx vald, xxx (t.l. 569). On täiesti

ebatõenäoline, et hoopis mujal elavate isikute omavaheliseks jutuajamiseks sattus „juhuslikult

samal ajal just see koht“. Samuti on juhusliku sealviibimisega vastuolus sõidukis viibinute

käitumine, mis seisnes selles, et jälgiti keskkonnainspektsiooni töötajate sündmuskohal

viibimist, püüti võtta mobiiltelefoniga traktoristiga ühendust olukorrast teadasaamiseks,

samuti jäädi lähedusse ootama ja sündmuste käiku jälgima. Tunnistaja A S ütlustest nähtuvalt

püüdis süüdistatav A E enda viibimist sõidukis varjata peites end tagaistmele jope alla.

Mõistlikku ja usutavat selgitust sündmuskohal viibimise kohta ei ole Järva Maakohtu istungil

andnud ka U P (I lisaköide t.l. 172).

-Tunnistaja U Ai ütlustega kohtus, kes tõendas, et ta töötas xxx kinnistul väljavedajana

süüdistatava A Ei tellimisel. Tööle asumisel arvas tunnistaja, et tegemist on A Eile kuuluva

metsaga, kuna süüdistatav näitas talle metsateatist (t.l. 562). U A vedas metsa välja 2-3 päeva

umbes 30 tihumeetrit päevas ning metsamaterjaliks oli põhiliselt kuusepalk. Tunnistaja

kinnitas, et toimikus oleval tööettevõtu lepingul (t.l. 561) on tema allkiri ning lepingu andis

talle süüdistatav A E. Tunnistaja kinnitas ka seda, et A.E on teda mõjutanud ning nõudnud, et

U.A nimetaks tööde tellijana ja korraldajana A Ki nime. Samuti kinnitas tunnistaja, et

sündmuskoha lähedal viibinud Ford Sierras viibis kinnipidamisel ka süüdistatav.

Tunnistaja U Ai Pärnu Maakohtus antud ütlused on vastuolus ütlustega, millised tunnistaja on

andnud 10.12.2002 a. tunnistajana ülekuulamise käigus (t.l. 559) ning milles U.A on väitnud,

et töö tellijaks ja korraldajaks oli A K. 01.06.2004 a. läbiviidud vastastamise protokollist (t.l.

567) U Ai ja A Ki vahel aga nähtub, et nad teineteist üldse ei tunne. U.A on vastastamisel

kinnitanud, et A K ei ole see isik, kes temalt metsaveoteenust tellis, samuti ei ole A K andnud

U Aile tööettevõtu lepingut ega maksnud talle palka. Kuivõrd tunnistaja U Ai vastastamise

käigus antud ütlused lähevad kokku tema ütlustega kohtus, ei ole kohtul alust nendes kahelda.

-U Ai kohtuistungil antud ütlused lähevad kokku A Ki ütlustega kohtus, kes kinnitas, et töö

ettevõtu leping, mis sõlmiti tema ja U Ai vahel ei ole tema koostatud, vaid see koostati A Ei

dikteerimisel. A K kinnitas sarnaselt U Aiga, et tööde korraldajaks ning tema palkajaks oli A

E, kes väitis tunnistajale, et tegemist on tema maaga. A K kinnitas veel seda, et töötas metsas

koos V Vga ning töö lõppes keskkonnainspektsiooni vahelesekkumise tõttu.

-A Ki kohtus antud ütlused lähevad kokku ütluste olustikuga seostamise protokollis antud

ütlustega (t.l. 647-648), milles A K on ettenäidanud sündmuskoha ning andnud ütlusi

metsaraide toimepanemise kohta. A Ki ütlustest nähtub, et tema ja V V viis metsa A (s.o.

süüdistatav), kes näitas ette raielangi ja andis juhiseid, millist puitu langetada. Samuti nähtub

A Ki ütlustest, et A E viis neid eksitusse öeldes, et tegemist on talle kuuluva metsaga. A K on

kinnitanud veel seda, et metsamaterjali pidid nad realiseerima koos süüdistatavaga ning

selleks tellis süüdistatav metsaveo auto.

-A Ki ja A Ei vastastamise protokolliga kohtueelsel uurimisel (t.l. 652-655), mille käigus on

A.K kinnitanud, et traktoristiga sõlmitud töö ettevõtu lepingu koostas tema A Ei dikteerimisel,

samuti on ta xxx kinnistul raiunud koos V Vga metsa A Ei tellimisel. Vastastamise protokollis

antud A Ki ütlused lähevad kokku tema ütlustega kohtus, samuti U Ai kohtus antud ütlustega.

Kohtu hinnangul ei nähtu A Ki ja A Ei omavahelistest suhetest asjaolusid, mis põhjustaks A

Ki poolt valeütluste andmist A Ei vastu.

-Tunnistaja V V kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l. 622, 626-628), milles tunnistaja on

kinnitanud, et teda kutsus metsa tööle A E, kes andis tööks bensiini ning õli. A E viis

tunnistaja metsa, näitas ette kohad kus raiuda, samuti juhendas millist puitu (kuuse ja

männipuud) raiuda. Veenmaks tööde seaduslikkuses näitas süüdistatav metsateatist ning lubas

töö eest tasuda 60 krooni tihust. Samuti avaldas süüdistatav tunnistajale, et tema on metsa

omanik. Koos V Vga töötas metsas ka A K. Kohtu hinnangul lähevad V V ütlused kokku A

Ki kohtus ning ka kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, samuti tunnistaja U Ai ütlustega,

mistõttu kohtul ei ole alust nendes kahelda. Samasisulisi ütlusi on V V andnud ka Järva

Maakohtus (I lisaköide t.l. 172).

-Ütluste olustikuga seostamise protokolliga, milles V V on ette näidanud sündmuskoha ning

andnud ütlusi metsaraide toimepanemise kohta (t.l. 629-633). Ütluste olustikuga seostamise

protokollis kajastatud ütlused lähevad kokku V V nende ütlustega, millel kohus juba peatus.

Lähtudes eeltoodud tõenditest, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist see,

et A E palkas ebaseadusliku metsaraide tegemise, metsamaterjali omastamise ja selle

realiseerimise eesmärgil tööle V V ja A Ki ning metsa väljavedajaks U Ai viies nad eksiteele

näidates neile metsateatist ning kinnitades, et tegemist on talle kuuluva metsamaaga.

Varguse toimepanemises 2002 a. oktoobris xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas asuvalt xxx

valla tagavaramaalt süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et

talle helistas V V, kes palus A Eil ennast metsa viia. Ebaseadusliku metsaraide korraldamist ja

metsa realiseerimist süüdistatav eitas.

Kohus leidis, et nimetatud kuriteoepisoodi osas ei ole süüdistatava süü tõendamist leidnud –

tunnistaja A S ütlusest kohtus nähtub, et tema sattus sündmuskohale pärast teate saamist ning

avastas seal toimunud ebaseadusliku, väikese ulatusega metsaraide. Tunnistaja ei kinnitanud

kohtus, et nimetatud teo oleks toime pannud süüdistatav.

-Keskkonnainspektsioon on avaldanud, et tekitatud oli 125 krooni keskkonnakahju ning 508

krooni omanikukahju (t.l. 845). Samas ei viita nende poolt avaldatu konkreetsele süüdlasele

või süüdlastele.

-Sündmuskoha vaatlusprotokoll (t.l. 818-828) tõendab antud juhul üksnes kuriteosündmuse

toimumist.

-Tunnistaja J J ütlustest kohtueelsel uurimisel (t.l. 875-876) ja Järva Maakohtus ( I lisaköide

t.l. 176) ei nähtu, et ta tunneks A Eit ning et A E seonduks antud kuriteoepisoodiga.

-Tunnistaja J K ei kinnitanud kohtus süüdistatava süüd antud kuriteoepisoodi toimepanemises.

-Tunnistaja M K on Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 176-177) kinnitanud, et ta ei tea

Valgma külas toimepandud metsaraidest midagi ning et ta ei ole A Eiga seal käinud. Samuti

ei ole ta A Ei konkreetsele, süüdistuses äratoodud osale nimetatud kuriteoepisoodi

toimepanemises viidanud ka kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (t.l. 910-911, 917-918) ning

vastastamisel A Eiga (t.l. 912-916)

-Ainsana on nimetatud kuriteoepisoodi osas andnud ütlusi süüdistatava vastu V V (t.l. 889-

892, 899-902, 903-908), kuid kuna need ei ole kohtuliku uurimise käigus leidnud kinnitamist

teiste tõenditega, luges kohus V V poolt avaldatut ebapiisavaks A Ei süüdimõistmiseks antud

kuriteoepisoodis.

Kuna kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimisega muid ümberlükkamatuid otseseid tõendeid,

mis kinnitaksid A Ei süüd, tuleb ta antud kuriteoepisoodis õigeks mõista.

Hinnates A Eile esitatud süüdistuse sisu asus kohus järgmisele seisukojale:

Kõikides süüdistuses toodud kuriteoepisoodides süüdistati A Eit kuriteo toimepanemises

vahendliku täideviimise vormis, s.o. palgalist tööjõudu ära kasutades omastamise eesmärgil

ebaseadusliku metsaraide korraldamises ja metsamaterjali varguses.

Vahendlik täideviimine seisneb selles, et isik paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime

vahendlikult, s.o. teise isiku ärakasutamise teel, kusjuures ühe isiku (juhitava) toimepandud

süüteokoosseisupärased teod omistatakse teisele isikule (juhtijale). Ärakasutatud isiku poolt

toimepandud tegude omistamise aluseks vahendlikule täideviijale on ärakasutatud isiku

valitsemine ülekaaluga – teadmisega, tahtega või organisatsioonilise võimuaparaadiga, mis

võimaldab ärakasutatud isiku poolt toimepandud tegusid vaadelda vahendliku täideviija

tegudena. Kohus leidis, et antud kriminaalasjas on kõikides kuriteoepisoodides tegemist

valitsemisega ülekaaluka teadmisega, mis väljendus selles, et süüdistatav, erinevalt

ärakasutatavatest metsalangetajatest (J.K, V.V, A.K, K.K jt.), metsa traktoriga väljavedajatest

ning autojuhtidest teadis ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb. Antud

juhul tuleb lugeda nendeks asjaoludeks seda, et ta teadis, et tegemist on ebaseadusliku

metsaraidega võõralt maalt ning raide eesmärgiks oli ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali

omastamine ning selle realiseerimine varalise kasu saamiseks.

Kohus leidis, et süüdistatav oma tegevusega viis eeltoodud isikud eksitusse pettusega väites

neile, et tegemist on seadusliku tööga näidates selle kinnituseks neile enne tööde alustamist

metsateatiseid, viidates sellele, et tegemist on omaniku maaga kellelt on antud nõusolek raide

tegemiseks (kuriteoepisoodid detsembrist 2001 a. kuni 2002 a. aprillini xxx vallas, xxx külas,

kus ühel ajal tehti raiet nii R Ie maalt seaduslikul alusel omaniku nõusolekul, kui

kõrvalasuvatelt A P ja L Ka maadelt, mille puhul süüdistatav väitis, et ka seal on tegemist R

Iele kuuluva maaga) või väitis, et tegemist on talle (s.o. süüdistatavale) kuuluva maaga.

Kuivõrd pole tuvastatud, et metsaraide vahetud täideviijad, nn. raie – ja saemehed, traktoristid

ja autojuhid oleks olnud teadlikud tegelikest asjaoludest, puudub nende käitumises tahtlus

kuriteo toimepanemiseks ning see välistab vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodu

välistab ka kuriteole kihutamise A Ei poolt kuivõrd kuriteole kihutamine tähendab teise isiku

kallutamist õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist, kus tulevasel

täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu Käesolevas kriminaalasjas ei ole taolist tahtlust

tuvastatud, kuivõrd vahetud täideviijad tegutsesid eksimuses.

Metsamaterjali väljaviimise ja realiseerimise osas asus kohus seisukohale, et kõikides

kuriteoepisoodides, milles kohus luges süüdistatava süü tõendatuks on täheldatav see, et

metsamaterjal oli metsaraide avastamisel kas täielikult või osaliselt metsast välja veetud ning

realiseeritud. Kohus on seisukohal, et kuigi puuduvad otsesed tõendid selle kohta kellele ja

millise hinnaga metsamaterjal realiseeriti, ei välista see süüdistatava vastutust taolise tegevuse

eest. Tunnistajad on korduvalt oma ütlustes viidanud sellele, et metsamaterjali väljaveo ning

äraviimise korraldas süüdistatav. Hinnates tuvastatut, ei ole tõenäoline, et süüdistatav

korraldas ebaseadusliku metsaraide, lasi materjali traktoriga välja vedada ning jättis selle

realiseerimata.

Tunnistajad V V, J K, K K, samuti traktoristid- metsa väljavedajad on väitnud, et tööle

kutsumisel lubas A E neile tasuda töö eest, samuti on nad kinnitanud enamus juhtudel töötasu

saamist süüdistatavalt. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kordagi, et töömeestele oleks

ebaseaduslike raiete puhul palka maksnud V V või mõni muu isik. Nimetatud asjaolu kinnitab

palgalise tööjõu kasutamist süüdistatava poolt ebaseadusliku metsaraide teostamisel ja

metsamaterjali omastamisel. Samuti viitab see sellele, et süüdistatav sai varalist kasu

metsamaterjali realiseerimisest ning see võimaldas tal tasuda tehtud töö eest.

Asja kohtulikul uurimisel viitas A E mitmetele isikutele kui kuriteo tegelikele toimepanijatele

viidates nii Mle, V Vle kui R Iele. Kohus leidis, et süüdistatava taolised viited on

paljasõnalised ja ajendatud tema soovist vabaneda vastutusest. Hinnates eeltoodud isikuid,

leidis kohus, et ei ole tuvastatud kuriteo toimepanek nende poolt. M osas puuduvad üldse

usaldusväärsed andmed sellise isiku olemasolu ning tema tegevuse kohta. V V puhul on

tegemist isikuga, keda on korduvalt palgatud metsatöödele raie- ja langetustöid tegema. Järva

Maakohtu istungi protokollist nähtub, et V V näol oli tegemist töötu isikuga, kes elatus juhu-

(peamiselt metsatööde) tegemistest. R Ie puhul oli tegemist isikuga, kes A Ei väidete kohaselt

vajas A.Ei abi asjaajamisel. Arvestades kuritegude toimepanemise skeemi, mis eeldas

sobivate, omanikest eraldi, kaugemal asuvate metsamaade kindlakstegemist, nendel maadel

langetus- ja raietööde korraldamist, metsamaterjali äraveo ja realiseerimise organiseerimist,

samuti raietööde seaduslikkuses mulje loomist võltsitud metsateatistega, siis nõuavad taolised

ettevõtmised vastavaid kogemusi ja oskusi, mis on aga eelnimetatud isikute puhul

ebatõenäoline. A Ei eluloolistest ja teda iseloomustavatest andmetest aga nähtub, et ta on

pikemat aega tegelenud puiduäri ning maade ostu – müügi ja vahendustegevusega (t.l. 805).

Kohtu hinnangul viitab see tema teadmistele ja kogemustele metsanduse vallas, samuti

oskustele suhelda erinevate isikutega veenmaks neid ühinema temapoolsete ebaseaduslike

ettevõtmistega. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks erinevate tunnistajate nagu J.K , V.V, A.K,

K.K jt. poolt valeütluste andmist A Ei vastu, kuna tunnistajaid on üle kuulatud erinevatel

aegadel ja erinevate isikute poolt, samuti on nende puhul läbi viidud vastastamisi

süüdistatavaga kui ütluste olustikuga seostamisi. Tunnistajate ütlustest ei nähtu viiteid teistele

kuriteo toimepanemises süüdiolevatele isikutele peale süüdistatava. Samuti on ebatõenäoline,

et nad kõik oleks omavahel kokku leppinud anda alusetuid süüdistavaid valeütlusi

süüdistatava vastu.

Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü tahtliku kuriteo

toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o. võõra vallasasja, metsamaterjali äravõtmises

omastamise eesmärgil kokku 10 kuriteoepisoodis vahendliku täideviimise vormis palgalist

tööjõudu kasutades, kuid ei ole leidnud tõendamist tema süü kuriteo toimepanemises neljas

kuriteoepisoodis.

Karistuse mõistmisel A Eile lähtus kohus järgmistest asjaoludest :

Süüdistatava A Ei käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Antud kuriteo toimepanemise ajal oli ta kahel korral kohtulikult karistatud nii

rahalise karistuse kui tingimusliku vangistusega, kusjuures mitmed kuriteoepisoodid on tema

poolt toime pandud katseajal. Järva Maakohtu Kriminaalhooldusosakonnast antud

iseloomustusest nähtub (t.l. 962-963), et A E on oma käitumisega väljendanud hoolimatust

kehtestatud reeglite ja normide vastu kehtestades endale ise reeglid pidamata vajalikuks kinni

pidada seadustest, kuna need olevat tema hinnangul „ahistavad“. Samuti on ära märgitud A Ei

poolt hooletut suhtumist kriminaalhooldusesse ning hooldaja poolt kehtestatud kohustustesse.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Kohus leidis, et A E on antud

juhul süüdi tahtliku kuriteo toimepanemises, mis väljendus korduvate ebaseaduslike

metsaraiete ja metsamaterjalide varguse skeemide toimepanemises ning mille tulemusena

tekitati ulatuslikku varalist kahju kannatanutele. Arvestades eeltoodud iseloomustavaid

andmeid ja seda, et A E ei ole väljendanud kahetsust oma tegevuse suhtes, vaid on püüdnud

oma käitumist õigustada ning varjata, süüdistades teisi isikuid, leidis kohus, et teda tuleb

karistada reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel A Eile tuleb arvestada seda, et A Ei poolt

on osa kuriteoepisoode toime pandud siis kui ta kandis Lääne – Viru Maakohtu otsusega

mõistetud tingimuslikku karistust. Samuti tuleb liitkaristuse kohaldamisel arvestada tema

puhul 21.01.2005 a. Järva Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega

mõistetud karistust 4 kuud vangistust ning liitkaristust 3 aastat ja 10 kuud vangistust, millest

oli 22.04.2004 a. seisuga kandmata 3 aastat 9 kuud ja 21 päeva vangistust. Kuivõrd

kohaldatav liitkaristus ei tohi KarS § 64 lg 3 kohaselt ületada KarS- i eriosa vastavas

paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära, tuleb A Eile kohaldada liitkaristusena 5

aastat vangistust.

Tsiviilhagid, esitatud kannatanute poolt on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele nende

kannatanute osas nendes kuriteoepisoodides, milles kohus luges A Ei süü tõendatuks ja seda

18000 krooni T Neksi, 15000 krooni V Ei, 30000 krooni A S, 70000 krooni A P, 30000

krooni L Ka, 25200 krooni YYY AS, 70000 krooni V Ti kasuks.

Eesti Vabariigi tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele osaliselt kuivõrd kohus leidis, et osades

kuriteoepisoodides s.o. 2002 a. märtsis – aprillis xxx maakonnas, xxx vallas xxx külas, 2002

a. aprillis ja juulis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas ja 2002 a. oktoobris xxx maakonnas,

xxx külas toime pandud metsavarguseepisoodides, milles on kannatanuks tunnistatud Eesti

Vabariik, ei ole A Ei süü tõendamist leidnud. Nende kuriteoepisoodide osas tuleb tsiviilhagid

jätta läbi vaatamata. Ülejäänud osas kuulub kohtu arvestuste kohaselt A Eilt välja mõistmisele

37539 krooni omaniku- ja 34892 krooni keskkonnakahju.

Asitõendina on kriminaalasja toimiku juurde liidetud A Ei kiri. Nimetatud asitõend tuleb jätta

kriminaalasja juurde.

Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb süüdistatavalt A Eilt välja mõista 4500 krooni sundraha

riigi tuludesse.

Teet Olvik

Kohtunik