1-06-7709\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

21. juunil 2006.a. 1-06-7709

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi kirjalikus menetluses Tallinnas Tartu mnt.

85 kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid J. S. süüdistuses KarS § 418 lg

1 järgi.

Süüdistatav

J. S - isikukood xxxxxxxxxxxx; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: xxxxxxxxxxx; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud 01.12.1983.a Harju Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi vangistusega 6 aastat (karistatus kustunud); karistatud väärtegude eest rahatrahvidega; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

J. S. süüdistatakse selles, et ajavahemikul 21.02.1994.a - 16.12.2005.a hoidis ta ebaseaduslikult oma elukohas xxxxxxxxxxx Belgia kaheraudset 12-kal väliskukkedega jahipüssi, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr TB-014-06/324 on laskekõlblik tulirelv ja 16.12.2006.a. kella 23.00 paiku xxxxxxxxxxxx tulistas Belgia kaheraudse 12-kal jahipüssist, vigastades ennast toimunud lasuga. Samuti tema ajavahemikul 31.10.1997.a - 16.12.2006.a hoidis ebaseaduslikult oma elukohas xxxxxxxxxxxxx ühte padrunit, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr TB-014-06/324 on 16.12.2006.a tulistatud kaheraudse 12-kal jahipüssi paremast relvarauast. Oma tegevusega pani J. S. toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise.

Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 418 lg 1 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl. 3-8), tunnistaja

H. S. ütlustega (tl.9-10), asitõendi vaatlusprotokolliga (tl. 15-16), J. S. kehtetu relvaloa koopiaga (tl.18), ekspertiisiaktiga nr TB-014-06/324 (tl. 23-26), relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 150 (tl. 27), J. S. haiglusloo väljavõttega (tl. 39-44), aga ka kahtlustatava enda ütlustega eeluurimisel (tl. 48-50) on tõendatud J. S. süü kuriteo toimepanemises.

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

J. S. on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kuna J. S. kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega päevamäära ulatuses, s.o krooni (lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni)

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 aj § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisitasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 4 500 krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist ja tervislikku seisundit, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisitasu riigi kanda, sundrahana aga J. S. välja mõista 1000 krooni (ülejäänud summa, s.o 3500 krooni tuleb samuti jätta riigi kanda).

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada J. S. KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 5 kuu jooksul võrdsetes osades (300 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista J. S. menetluskulu riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni.

3. Asitõend: kaheraudne 12-kal väliskukkedega jahipüss, mis on hoiul Põhja Politseiprefektuuri relvalaos (vastuvõtmise akt nr. 150 -30.01.2006.a.) - konfiskeerida.

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik