1-06-1336\8 · Viru Ringkonnakohus

1-06-1336

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2006 Jõhvi Kriminaalasja number 1-06-1336 (05233002348) Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina ja Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Eve Kangro Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 20.06.2006 Kriminaalasi A.S. süüdistuses KarS §§-de 215 lg 2 p 1, 3; 199 lg 2 p 4, 7 järgi; M.M. süüdistuses KarS §§-de 215 lg 2 p 3; 199 lg 2 p

7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 28.03.2005 otsus Apellatsioonide esitajad A.S. ja M.M. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko Prokurör Anneli Pärt Süüdistatav A.S., isikukood XXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, XXX õpilane, varem kohtulikult karistamata. M.M., isikukood XXXXXXXX, kodakondsuseta, elukoht XXX, ei tööta, varem kohtulikult karistamata. Kaitsjad Antonina Belõševa, Sergei Belov

Resolutsioon

Viru Maakohtu 28.03.2006 otsus A.S. ja M.M. süüdistusasjas tühistada osaliselt tsiviilhagisse puutuvas osas, millega süüdistatavatelt mõisteti välja kannatanu K.-V.H.-le kasuks solidaarselt tsiviilhagi summas 22 170 krooni. Kannatanu K.-V.H.-le tsiviilhagi summas 22 170 krooni jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

1-06-1336

2(4)

Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. A.S. apellatsioon jätta rahuldamata, kaitsja Mihhail Korlenko apellatsioon rahuldada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 28.03.2006 otsusega tunnistati A.S. lühimenetluse korras süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistati 4 (nelja) aastase vangistusega; süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja teda karistati 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti A.S.le karistus 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks arvestati 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 ei pööratud mõistetud karistust osaliselt täitmisele, koheselt kuulus reaalselt kandmisele 1 (üks) aasta vangistust, ülejäänud karistust – 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust - täitmisele ei pööratud, tingimusel, et A.S. täidab 2 (kahe) aastase katseaja kestel KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ning ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend

- vangistusjäeti muutmata. Karistusaega arvestati alates 23.10.2005. Maakohus määras ka, et katseaega tuleb arvestada alates hetkest, kui reaalne vangistus on kantud, s.o alates 24.10.2006.a.

Viru Maakohtu sama otsusega tunnistati M.M. lühimenetluse korras süüdi KarS § 215 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 2 (kahe) aastase vangistusega; süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja teda karistati 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti M.M.- le karistus 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks arvestati 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Kohaldades KarS § 73 ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui M.M. 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus määras, et tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Muuhulgas mõisteti süüdistatavatelt A.S.-lt ja M.M.-lt solidaarselt välja kannatanu K.-V.H.-le kasuks tekitatud kahju summas 22 170 krooni.

1-06-1336

3(4)

2. Maakohus tunnistas A.S. ja M.M. süüdi selles, et nad ööl vastu 25.07.2005 grupis A.K.-ga (kriminaalmenetlus on KrMS § 201 lg 2 alusel lõpetatud), soovides sõita Kohtla-Nõmmele, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil avanud XXX asuva YYY garaažiboksi XXX katuse, kus seisis VAZ 2105 reg nr XXX, maksumusega 10 000 krooni; ühendanud süütejuhtmed, käivitasid auto ning sõitsid garaažist välja, juhtides autot kordamööda. Kohtla- Nõmmel sõitsid Tööstuse tänavani, kuid roolis olnud A.K. ei saanud juhtimisega hakkama ja sõitis otsa kivile, mille järel nad kolmekesi lahkusid sündmuskohalt, auto aga jätsid maha. Süüdistatavad tekitasid K.-V.H.-le varalist kahju kokku summas 20 500 krooni.

Peale selle tunnistati A.S. süüdi veel mitmes asja omavolilises kasutamises ja vargustes ning M.M. tunnistati süüdi veel varguses.

Karistuse määramisel, maakohus juhindus KarS § 56 sätestatust. Süüdistatavat A.S. varem karistatud ei ole, süüd tunnistas täies ulatuses, kahetses tehtut, palus kannatanutelt vabandust, on alaealine. Samuti arvestati ka suurt kuritegude kogust ja kohus leidis, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada karistust osalise reaalse vangistusena, kohaldades ülejäänud karistuse osa suhtes KarS § 74 sätteid. M.M. suhtes pidas kohus otstarbekaks kohaldada karistust vangistusena, arvestades KarS §

74 sätteid.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus

1. Viru Maakohtu 28.03.2006 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.S., kes palub kergendada mõistetud karistust. Ta märgib, et soovib lõpetada üheksanda klassi ja omandada eriala ning hüvitada tekitatud kahjud, ning palub karistust kergendada. Pani kuriteod toime rumalusest, olles ebakaines olekus ja ei saanud aru mida teeb.

2.Viru Maakohtu nimetatud otsuse vaidlustas süüdistatava M.M. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko, kes palub otsus tühistada K.-V.H.-le tsiviilhagi väljamõistmise osas, teha selles osas uus otsus, millega jätta nimetatud tsiviilhagi läbivaatamata ja anda kannatanule võimalus pöörduda hagiga kohtusse tsiviilkohtupidamise korras. Apellant leiab, et kohus põhjendamatult rahuldas kannatanu K.-V.H.-le tsiviilhagi summas 22

170 krooni. Kannatanu autot juhtis ning tekitas sellele kahjustused A.K. (tema suhtes menetlus lõpetati KrMS § 201 lg 2 alusel), mistõttu peaks tema või tema vanemad kandma ka vastutust tekkinud kahju pärast. Tulenevalt eeltoodust kaitsja leiab, et antud tsiviilhagi tulnuks jätta läbi vaatamata.

3. Ringkonnakohtu istungil jäi A.S. apellatsiooni juurde, kaitsja A.Belõševa toetas süüdistatava taotlust karistuse kergendamises. Süüdistatav M.M. ei soovinud kohtuistungil osaleda. Tema kaitsja S.Belov toetas kaitsja M.Korlenko kaebust, märkides täiendavalt, et kannatanu K.-V.H.- le tsiviilhagi tuleks jätta läbi vaatamata ka seetõttu, et kannatanu ei osalenud kohtuistungil I astmes ning tsiviilhagi suurus on põhjendamata. Prokurör A.Pärt märkis, et A.S. apellatsioon karistuse kergendamises on alusetu ning see tuleks jätta rahuldamata. Samas on kaitsja M.K. kaebus tsiviilhagi osas põhjendatud ning tuleks rahuldada.

1-06-1336

4(4)

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et A.S. apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. A.S. on tunnustatud süüdi kümnes võõra vallasasja omavolilises kasutamises ning kolmes salajases varguses. Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud nii A.S. süü suurust kui ka tema isikut, mistõttu karistuse kergendamiseks alust ei ole.

M.M. kaitsja on vaidlustanud kohtuotsuse tsiviilhagi väljamõistmise osas kannatanu K.-V.H.le kasuks summas 22170 krooni. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja apellatsioon kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu otsuse kohaselt luges kohus kannatanu tsiviilhagi põhjendatuks ning rahuldas selle täielikult. Süüdistatavatelt A.S.-lt ja M.M.-lt mõisteti solidaarselt välja kannatanu K.V.H.- le kasuks tsiviilhagi summas 22170 krooni. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on kannatanule tekitatud kahju suurus tuvastamata. Kannatanu I astme kohtuistungil ei osalenud. Kohtueelse uurimisel on kannatanu märkinud, et tekitatud kahju suurus on 32 170 krooni ( II kd, tl 49-50). Mingeid tõendeid, mis kinnitaksid kahju suurust asjas ei ole. Lisaks sellele on kohus jätnud tähelepanuta, et mõlemad süüdistatavad –nii A.S. kui ka M.M. olid kuriteo toimepanemise ajal alaealised. Kohus on lugenud tuvastatuks, et kuriteo kannatanu K.-V.H.-le suhtes panid süüdistatavad toime koos A.K.-ga, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 201 lg 2 alusel. Ringkonnakohus osundab, et tsiviilhagi rahuldamise otsustamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilmenetluse eeskirjadest, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt puudus kohtul seaduslik alus tsiviilhagi väljamõistmiseks kriminaalmenetluse raames, mistõttu kohtuotsus selles osas kuulub tühistamisele ning tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Antud otsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 310; 337 lg 1 p 4; 338 p 3;

339 lg 1 p 8; 340 lg 2 p 5; 343; 344; 345 lg 1, 2.

Maarika KUUSK

Eeva LEVINA Vladimir ROZALKA