Legislator Case Law & Legislation
1-05-597\1 ECLI:EE:TMK:2006:1.05.597.14329 AI generated

1-05-597\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-05-597\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

aprill 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-597 (kohtueelses menetluses nr 05284000452) riik U.D versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Reissaar

Legislator headnote

AI generated

1-05-597\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: U.D teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi võõra vallasasja korduva äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varguse toimepannud ja mis kolmel juhul oli toimepandud avalikult, vägivalda kasutamata. 2.1.1.

Keywords

AI generated
disproportionate sanction disciplinary penalty of an association extensive criminal record disciplinary action criminal penalty criminal revision proceedings
AI generated
1-13-4323/6
põhiharidus, emakeel eesti keel, töövõimetuspensionär, puue 80 - %, kriminaalkorras karistatud 1 korral: 18.09.2012 Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, väärteokorras 10 korral (tl 189-191), tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.11.2012. a Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint Süüdistatav P.E Elukoht:
1-08-9318\2
Tunnistada U.J süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena karistusseadustiku vangistus 2 kuud; tunnistada U.J süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista
1-13-10902/7
jaanuar 2014.a. Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10902 (13267000424) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Pille Juhkov Kriminaalasi Tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 järgi kohus otsustas:
1-10-3745/11
U.D, ik XXX, emakeeleks vene keel, Eesti kodanik, keskeriharidusega, eluk.xxx, ei tööta, kohtulikult karistatud kümme korda ja viimati 21.01.2008 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 331 , § 65 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud 18 päeva 05.06.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8, § 213 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta, vabanes 19.06.2009.a.; viibib vahi all alates 08.10.2009.a.
1-15-7831/7
oktoober 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-15-7831 (kohtueelses menetluses nr 15284000417) xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-597 (kohtueelses menetluses nr 05284000452) riik U.D versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav U.D Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada U.D süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi ja

karistusseadustiku

mõista karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 65 lg 1 alusel Viljandi Maakohtu 28.

septembri 2005 otsusega U.D-le mõistetud karistusest ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista

U.D-le liitkaristus vangistusena 7 (seitse) kuud; Viljandi Maakohtu 28. septembri 2005 otsusega U.D-le mõistetud karistusest kantud vangistus 2 kuud ja

14 päeva arvestada liitkaristusena mõistetud vangistusest maha ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva ning vangistuse kandmise alguseks lugeda 18. aprill 2006; seoses U.D vangistuses viibimisega ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta U.D vahi alla. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 riigi kasuks määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 442 välja mõista U.D-lt (nelisada nelikümmend kaks) krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 646 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 442.50 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on U.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistuse 2 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 7 kuud, lugedes uute kuritegude eest mõistetud karistus kaetuks

Viljandi Maakohtu 28. septembri 2005 otsusega mõistetud karistusega, s. o vangistus 7 kuud.

Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, s. o 2 kuud ja 14 päeva, arvata karistusajast maha, seega lõplikuks karistuseks mõista vangistus 4 kuud ja 16 päeva; karistusaja alguseks lugeda 18. aprill 2006. 2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud

2.1. U.D-le esitatud süüdistus U.D on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud vargusi, 20.mail 2005.a. kella 10.30 paiku varastas avalikult Mare Raevere nähes

Viljandimaal Paistu vallas Sultsis asuvas kauplusest väikesaiu koguväärtusega kokku 6.20 krooni ja 1 pudeli väärtusega 16 krooni, kokku varaline kahju 22.20 krooni. Gin Veel on U.D-ni süüstatud selles, et tema 20. mail 2005. a kella 11.00 paiku varastas avalikult Mare Raevere nähes Viljandimaal Paistu vallas Sultsis asuvas kauplusest 1 pudeli väärtusega 16 krooni. Gin

Veel on U.D süüstatud selles, et tema20. mail 2005. a kella 11.30 paiku varastas avalikult Mare Raevere nähes Viljandimaal Paistu vallas Sultsis asuvas kauplusest 1 purgi väärtusega 6 krooni, 1 paki nätsu väärtusega 6 krooni ja 1 šokolaadi väärtusega Coca-Cola

7 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 19 krooni

Veel on U.D süüstatud selles, et tema 16. juunil 2005 kella 01.00-04.50 varastas Viljandis Kalevi 13 Marek Vaiksalule kuulunud jalgratta, väärtusega 3 000 krooni.

U.D teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi võõra vallasasja korduva äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varguse toimepannud ja mis kolmel juhul oli toimepandud avalikult, vägivalda kasutamata. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning U.D tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid U.D karistamise kokkuleppemenetluses. U.D karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni. Arvestades U.D-ni invaliidsust, majanduslikku olukorda ja asjaolu, et

U.D-ni süüdistuses on üheaegselt olnud kohtu menetluses 2 kriminaalasja, on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha 4 500 krooni U.D-lt välja mõistmata.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 062 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu U.D-le kohtupsühhiaatria ekspertriisi tegemise kulu

1 500 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 2 562 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 442.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 1 500 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 84 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb U.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 442.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 646 (1062+1500+84) krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). 5.

Muud põhjendused Selles kriminaalasjas süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Seoses U.D vangistuses viibimisega ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb jätta U.D vahi alla. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik