1-05-474\24 · Viru Ringkonnakohus

1-05-474

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 31.03.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-474 (04244002055) Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Maarika Kuusk ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Mare Kannikka Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi F.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, §22 lg 3, § 149, § 215 lg 2 p 1,3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 03.01.2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava F.K apellatsioon Prokurör Olga Dorogan Süüdistatav

F.K –kodakondsuseta, haridus 9 klassi, emakeel vene keel, ei õpi ega tööta, varem kohtulikult karistatud:

- 02.05.2001 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg

2 p 1,2 järgi karistuseks mõisteti 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 1 aastase katseajaga;

- 05.05.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Kaitsja Vladimir Vastšjonok

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 03.01.2006 otsus F.K süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 , § 22 lg 3 – 149 , § 215 lg 2 p 1,3 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

1-05-474 2(4) Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 31.03.2006 peale kella 16.00.

Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatav F.K advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus tunnistas F.K süüdi KarS §199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõistis 6(kuus) kuud vangistust, süüdi KarS § 22 lg 3, § 149 järgi ja karistuseks

1(üks) kuu vangistust, süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks 2(kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2(kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 05.05.2003 otsuse alusel ärakandmata karistuse võrra (vangistus 4 kuud), mõisteti F.K-le liitkaristuseks 2(kaks) aastat ja 4(neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistusaeg 01.09.2004-28.02.2005, kokku 6(kuus) kuud, ja ärakandmisele kuuluvaks jäi karistus 1(üks) aasta ja 10(kümme) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks 03.01.2006.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi R.I, B.T, Sergei Belov, S.H , kuid nende suhtes kohtuotsust ei vaidlustatud.

2. Viru Maakohus tunnistas F.K süüdi selles, et tema 25.08.2004 Kohtla-Järvel

Tervise 10 hoovis asuvast parklast ärandas omandamise eesmärgita, võõra vallasasja omavoliliseks ajutiseks kasutamiseks Ivan Rautio s/a VAZ 2101, reg nr 324 IAL, olles eelnevalt avanud ukse ja ühendanud juhtmed otse. Pärast seda kutsus autosse R.I ja koos läksid selle autoga sõitma Kohtla-Järve Iidla mikrorajoonist Vana-Ahtmesse viivat metsateed mööda, kus panid auto põlema ja jätsid maha. Auto hävis täielikult tules. I.Rautiole tekitati materiaalne kahju summas 5000 krooni.

Sama, koos R.I-ga, ajavahemikul 31.08-01.09.2004, ärandas Oleg Morgunovi s/a VAZ 21013, reg nr 037 AKA, olles eelnevalt avanud ukse ja ühendanud juhtmed otse. Pärast seda läksid nad autoga sõitma. Samal päeval kell 14.36 pidas auto omanik nad Estonia pst-1 garaažide juures kinni. Auto ärandamisega tekitati O.Morgunovile materiaalne kahju summas 1300 krooni. Nimetatud tegevusega pani F.K toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi.

F.K tunnistati veel süüdi kahes salajase varguse episoodis, mille ta pani toime Kohtla- Järve linnas 05.05.2003 ja 27.08.2004. Kannatanutele tekitati kahju summas 11000 krooni. Nimetatud tegevusega pani F.K toime kuriteod, mille kohus kvalifitseeris KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

1-05-474 3(4)

F.K tunnistati süüdi veel selles, et tema ajavahemikul 15.08.2004 kuni 24.09.2004 koos R.I-ga Raudi kalmistul Illuka vallas Ida-Virumaal pani toime Jelizaveta

Motorina haualt roostevabast metallist mälestussamba varguse, millega tekitati kannatanule Igor Smirnovile materiaalne kahju summas 1500 krooni. Nimetatud tegevusega pani F.K toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 22 lg 2, § 149 järgi.

Menetlus Viru Ringkonnakohtus

Viru Maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitanud F.K palub tema teod seoses autode ärandamisega ümber kvalifitseerida KarS §199 järgi, kui vargus, samas ta palub kergendada talle mõistetud karistust. Apellant selgitab, et ta ei ole esimese astme kohtuotsusega nõus osaliselt. Autode ärandamise eesmärgiks oli nende demonteerimine ja siis tagavaraosadena müük, s.t. ärandamine toimus varguse eesmärgil. Oma teises apellatsioonis lisab apellant, et kohtuotsuses on ebaõigesti märgitud, et tal ei ole töökohta, tegelikult on tal töökoht olemas alates 14.03.2005.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav F.K jäi oma apellatsiooni juurde ja selgitas, et nüüd ta tunnistab end süüdi ja on nõus süüdistatava R.I ütlustega, mis olid antud maakohtu istungil. Samal ajal F.K esitas uue versiooni, et kannatanu I.Rautio auto VAZ 2101 ärandasid nad Stškevitšiga koos ja hiljem ta põletas selle ära, et oleks kergem ära anda metallikokkuostu. Kannatanu Morgunovi auto nad ärandasid, et see osadena maha müüa.

Süüdistatava F.K kaitsja V.Vastšjonok leidis, et ei ole tõendatud, et ülalnimetatud autod olid ärandatud nimelt ajutise kasutamise eesmärgil mitte aga nende demonteerimise eesmärgil. See, et F.K pani Rautio auto põlema on juba faktiks, et ta ei tahtnud omanikule autot tagastada sellises olukorras nagu see enne oli, ta hoopis hävitas selle. Kõik uurimise kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja palus F.K tegu ümber kvalifitseerida KarS §-lt 215 KarS §-le 199 ja rahuldada apellatsioon.

Ringkonnaprokuratuuri prokurör O.Dorogan leidis, et asjas ei ole mingeid objektiivseid asjaolusid, mis kinnitaksid F.K väiteid tema soovist masinaid omastada. Karistus ärandamiste eest on mõistetud alammäära piirides. F.K väide, et ta töötas AS „Kalev“ ei mõjuta talle mõistetud karistust. Prokurör palus jätta otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

Ärandamine KarS § 215 mõttes on üks asja omavolilise kasutamise liikidest ja sisuliselt tähendab sõiduki hõivamist ning sellega ärasõitmist kohast, kuhu omanik või valdaja oli selle jätnud. Ärandamine loetakse lõpuleviiduks sõiduki ärasõitmisega nimetatud kohast. Sõiduki ärandamine kujutab endast ajutist kasutamist ja oluline on siin see, et antud sõiduki kasutamise füüsiline substants aja jooksul ei muutu, väärtus ei vähene või väheneb väheoluliselt. Asja omavoliline kasutamine (ärandamine) piirneb oma koosseisult vargusega /§ 199/. Tuleb meeles pidada, et sõiduki ärandamisel omastamise eesmärgil on tegemist üksnes vargusega. Antud asjaoludest nähtubki, vastavalt F.K väitele, et kuna peale ärandamist ja sõitmist ta põletas kannatanu I.Rautio auto VAZ 2101 ära eesmärgiga anda see ära metallikokkuostu, siis see ongi vargus mitte aga ärandamine. Lähtudes ülaltoodust oleks võinud antud F.K seisukohaga nõustuda, kui oleks tõendatud, et ta ärandas kannatanu

1-05-474 4(4)

Rautio auto omastamise eesmärgil. Samal ajal tuleb arvestada, et kuni ringkonnakohtu istungini F.K ei tunnistanud ennast süüdi ja midagi ei rääkinud antud auto ärandamisest varguse eesmärgil. Kaassüüdistatav R.I, kelle ütlustest lähtus maakohus antud kuriteo kvalifitseerimisel, ei kinnita, et F.K oleks talle rääkinud, et soovib omastada kannatanu

Rautio autot. R.I selgitas maakohtu istungil, et F.K kutsus teda lihtsalt sõitma antud autoga / kd 4 lk 222/ ja et nad sõitsid 2 tundi ja lõpetasid ringisõitmise, kuna autos sai bensiin otsa/ kd 4 lk 223 /. Auto põletamise fakt samuti ei anna veel alust kvalifitseerida antud kuritegu vargusena, kuna F.K ei teinud midagi kahetunnise sõitmise jooksul selleks, et omastada antud autot, näiteks ära peita, lammutada edasi müümiseks ja nii edasi. F.K ütlustest ei nähtu, et ta oleks midagi ette võtnud, et toimetada põletatud auto metallikokkuostu. Arvestades ülaltoodust leiab ringkonnakohus, et varguse objektiivne külg antud juhul ei ole tõendatud ja seepärast kannatanu Rautio auto ärandamine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 järgi.

F.K, vaidlustades otsust väitis, et kannatanu Morgunovi auto VAZ 21013 ta samuti ärandas eesmärgiga see maha müüa osadena, ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada, miks ta terve päeva jooksul ei hakanud antud autot lammutama osadeks müügi eesmärgil, ei peitnud seda ära /kd 4 lk 223 /. Ei osanud ringkonnakohtu istungil F.K selgitada kes võisid olla need potentsiaalsed ostjad / / ja mis või ostja, kellega ta nagu pidi kokku saama ajalehest ta leidis kuulutuse autoosade ostjate kohta / kd 4 ringkonnakohtu istungi protokoll /.

Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et antud F.K versioon Morgunovi auto omastamise kohta on paljasõnaline, kuna ei ole kinnitatud tõenditega. On olemas vaieldamatu fakt, et F.K ja R.I peeti kinni kannatanu Morgunovi autoga, mis ei olnud praktiliselt vigastatud ja see on piisav asjaolu, et kvalifitseerida antud tegu samuti KarS § 215 järgi, mida maakohus õigesti tegigi.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ;

345 lg 1,2 Viru Maakohtu 03.01.2006 otsus süüdistatava F.K suhtes muutmise ei kuulu.

Vladimir Rozalka Mihhail Komtšatnikov Maarika Kuusk