1-06-2195\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-2195

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

29.märtsil 2006.a Tartus Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Helje Rebane ringkonnaprokurör Margit Pärn kaitsja Aivar Hint arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav E.J, EV kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidus, juhutööd, kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 121 järgi.

t u v a s t a s:

Süüdistus

E.J süüdistatakse selles, et tema 25.septembril 2005.a. kella 15.30 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas X eramu hoovis lõi ühel korral rusikaga näkku Y. SA Tartu Ülikooli

Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardist nr 16250 nähtub, et Y esineb ninaluude fraktuur.

Sellega pani E.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, löömise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

E.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 alusel kuulub E.J-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

E.J KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

E.J ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. E.J-i

E.J-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista sundraha neli tuhat viissada E.J-ilt

(4500) krooni ja kaitsja tasud kokku üks tuhat kakssada kakskümmend üks (1221) krooni 30 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik