1-05-204\3 · Tallinna Ringkonnakohus

1-05-204

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

20. märts 2006.a., Tallinn Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Priit Pikamäe Tatjana Derkatš

Tallinna Linnakohtu 03.11.2005.a. kohtuotsus N.I süüdistuses süüdistatav N.I Helgi Veinberg adv. Leelo Viil

Tallinna Linnakohtu 03.11.2005.a. kohtuotsus N.I süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Linnakohus mõistis süüdi ja karistas

N.I , sünd.xxx Tallinnas, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, vahi all,

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 4 aasta vangistusega, KarS § 25 lg 2- 199 lg 2 p 4 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 280 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti nende tegude eest liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida

KrMS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus tähtajaga 2 aastat ja 8 kuud. Selle karistusega loeti kaetuks varasema kohtuotsusega mõistetud 1kuuline vangistus.

N.I-lt mõisteti välja M.Kittaski kasuks 2990 krooni ja N.Kusmirtšuki kasuks 2400 krooni solidaarselt koos M.M-iga, sundraha ja kaitsjatasu.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati veel M.M , kuid tema osas kohtuotsust pole vaidlustatud.

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi tunnistati N.I süüdi kolmes röövis grupis koos M.M-iga: 14.12.2004.a. kella 19.30 paiku Tallinnas Sõpruse pst.

214 juures röövis Margus Kittaskilt mobiiltelefoni väärtusega 2990 krooni;

16.12.2004.a. kella 15.00 ajal Tallinnas Ehitajate tee 5 läheduses röövis Argo

Haljaselt mobiiltelefoni koos kõnekaartiga väärtusega 1200 krooni ja samal päeval s.o. 16.12.2004.a. kella 18.30 ajal Tallinnas Sõpruse pst piirkonnas asuvas Lepistiku pargis röövis Sergei Jaštšukilt kahe mobiiltelefoni koos kõnekaartiga koguväärtusega 3500 krooni. Kõikidel juhtudel haarati

kannatanutel käest, suunati nende suunas meditsiiniline süstal ja ähvardusega nakatada AIDS-i nõuti vara üleandmist.

KarS § 25 lg 2- 199 lg 2 p 4 järgi tunnistati N.I süüdi kuues varguse katses kauplustest Tallinnas ajavahemikus 07.09.-05.11.2004.a. Erinevatel kordadel erineva kauba -pesu, alkoholitooted, hambapasta, kosmeetikatooted, šokolaad, sigaretidvargused jäid viimata lõpule, sest ta tabati koos varastatud kaubaga turvatöötajate poolt.

KarS § 280 lg 1 järgi tunnistati N.I süüdi kriminaalvastutusest pääsemise eesmärgil enda kohta teadvalt valeandmete esitamises Kesklinna

Politseiosakonnas Tallinnas Pärnu mnt.11 peale seda, kui ta oli 20.09.2004.a.

kella 15.45 ajal kinni peetud varguse katsel kaupluses Sitymarket Tallinnas Lootsi 7.

Apellatsioon ja taotluse sisu

N.I leiab, et teda on karistatud liiga julmalt ja palub võtta karistuse mõistmisel arvesse, et ta tunnistab täies mahus oma süüd, varem teda pole röövimises süüdi tunnistatud, varem pole teda karistatud reaalse vangistusega, eelvangistusel pole ta režiimi rikkunud, tema ema on invaliid. Neil põhjusil palub talle ärakandmisele kuuluvast karistusest poole s.o. 1 aasta ja 4 kuud vangistust mõista kohesele ärakandmisele ja teise poole s.o. 1 aasta ja 4 kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata. Kaebaja lubab järgida kõiki kriminaalhooldaja ettekirjutusi.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kuna apellatsioon ei puuduta kuriteo tõendatust ja kvalifikatsiooni, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid asjaolusid käesolevas kohtuotsuses kajastada.

Apelleeritud kohtuotsusest nähtuvalt on kohus näidanud, et N.I tõesti tunnistas oma süüd. Selle asjaolu enamaks rõhutamiseks puudub vajadus. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks apellatsioonis nimetatud asjaolu, et röövimiste eest pole teda varem karistatud, peaks apellandi arvates mõjustama arutuselolevate tegude eest mõistetavat karistust. Pealegi oli linnakohtule see fakt teada. Ema tervislik seisund ei mõjustanud apellandi käitumisvalikuid, seetõttu ei saa seda vaadelda ka karistust mõjustava tegurina.

Apellandile on mõistetud karistus KarS §-s 56 lg 1 nimetatud eesmärki järgides.

Oluline, et seadusekuulekalt käitutakse mitte üksnes eelvangistusel viibides, vaid ka (ja eelkõige) vabaduse tingimustes. Oma jätkuvalt uute kuritegude toimepanemisega on N.I näidanud, et katsed teda mõjustada ausalt elama vabaduse tingimustes on jäänud tagajärjeta.

N.I palub, et talle mõistetud vangistust osaliselt ei pöörataks täitmisele.

Ringkonnakohus osutab siinjuures väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt vangistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes juhtudel, kui kuritegu on toime pandud juhuslikel või erakordsetel asjaoludel. N.I ei pane kuritegusid toime esmakordselt, mingit juhuslikkust ega erakordsust tema tegudes ei nähtu.

Apellatsioonis nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks mõistetud karistuse muutmisele.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Julia Katškovskaja Priit Pikamäe