1-05-1941\5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-05-1941

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

31.jaanuaril 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Signe Nõmm prokurör Katrin Lindpere kaitsja adv. Anu Pärtel, arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

Süüdistatav J.T , kriminaalkorras varem karistamata, väärtegude eest karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

J.T süüdistatakse selle, et tema 20.juulil 2004.a. kella 18.30 paiku varastas grupis koos

Rena Sõmeriga Tartus Ringtee 75 Lõunakeskuses asuvast kauplusest Seppäla kaks rinnahoidjat väärtusega a’ 199 krooni koguväärtusega 398 krooni, ühe T-särgi väärtusega 104 krooni 30 senti ja kaks paari pükse väärtusega a’ 109 krooni koguväärtusega 218 krooni, seega kokku võõrast vara

720 krooni 30 sendi väärtuses.

Tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 20.juulil 2004. a. kella 18.50 paiku püüdis varastada grupis koos Rena Sõmeriga Tartus Ringtee 75 Lõunakeskuses asuvast kauplusest

ETK Tartu Maksimarket kaks paari suvepükse väärtusega a’ 499 krooni koguväärtusega 998 krooni, ühe paari Nike sokke väärtusega 95 krooni, aluspüksid Pompea väärtusega 149 krooni ja ühe T-särgi väärtusega 595 krooni, seega kokku võõrast vara 1837 krooni väärtuses.

Sellega pani J.T toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poole, kes on varem toime pannud varguse.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. J.T seaduslik esindaja Evi J.T on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.T-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.T ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. J.T seaduslik esindaja, kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.T uleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

J.T-lt , rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Evi J.T-lt, kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § alusel väljamõistmisele süüdimõistava

kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Asitõend, lõiketangid, mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hulgilaos, tuleb vabastada asitõendi staatusest ja tagastada J.T-le.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud J.T vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.T kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. J.T

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. J.T Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

J.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud lõiketangid, mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hulgilaos, tuleb vabastada asitõendi staatusest ja tagastada J.T-le kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista temal materiaalsete vahendite J.T-lt, puudumisel tema seaduslikult esindajalt sundraha neli tuhat viissada (4500) krooni ja kaitsja tasu üks tuhat kakssada kakskümmend üks (1221) krooni 30 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik