1-06-3325\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-3325

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

13.märtsil 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Signe Nõmm ringkonnaprokurör Jüri Vissak kaitsja Aivar Hint arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav P.A, EV kodanik, emakeel-eesti, keskharidus, abielus, 1 laps, eluk, kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

P.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 14.augustil 2003.a. Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega nr.1-214/03 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu ja 15 päeva, KarS § 74 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks mõistetud 1 aasta ja 15 päeva vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks, juhtis 06.veebruaril 2006.a. kella 03.10 ajal Tartus,

Roopa tänaval mootorsõidukit Mercedes Benz 190E reg. märgiga 408 ANU, olles alkoholijoobes.

Sellega pani P.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aasta pikkust vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena P.A-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 aastaks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui P.A ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

P.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

P.A-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § alusel

väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) aastat P.A vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.A kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse P.A kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talituse P.A kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise P.A-lt õigus kaheks (2) aastaks.

KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena sundraha neli tuhat P.A-lt

viissada (4500) krooni ja kaitsja tasu üks tuhat kakssada kakskümmend üks (1221) krooni 30 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik