1-05-462\4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2006

Kohtuistungi aeg ja koht

23.jaanuar 2006.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1/05/462 (05231400350)

Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Igor Amann ja Ivi

Kesküla

Kohtuistungi sekretär

Külli Väina

Kriminaalasi

H.J-i süüdistuses KarS prg. 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tallinna Linnakohtu otsus 12.oktoobrist 2005.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava H.J-i kaitsja

Prokurör

Katrin Sutt

Süüdistatav

H.J, varem karistatud

Kaitsja

Rein Vaiksaar

RESOLUTSIOON

Tallinna Linnakohtu otsus 12.oktoobrist 2005.a. H.J-i

suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse

kasutamise

soovist

teatatakse

ringkonnakohtule

seitsme

päeva

jooksul

alates

kohtuotsuse kuulutamisest ringkonnakohtu kantselei

kaudu, s.o. alates 26.jaanuarist 2006.a. Kassatsioon

esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on

võimalik

tutvuda

ringkonnakohtu

otsusega.

Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon ainult

advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

H.J mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu otsusega 12.oktoobrist

2005.a. KarS prg. 424 järgi ja karistati 7 kuulise vangistusega. KarS prg. 74 lg 1,2,3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kolm kuud vangistust kohesele kandmisele ja ülejäänud 4 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.J ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS prg.

järgi

sätestatud

käitumiskontrolli

ajal

kriminaalhooldusametniku poolt määratud kontrollnõudeid. KarS prg. 50 lg 1 alusel võeti H.J-ilt 2 aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. H.J mõisteti süüdi selles, et tema isikuna , keda Lääne-Viru Maakohus karistas 24.12.2004.a. Liiklusseaduse prg. 74 -19 alusel 30 päeva arestiga, juhtis kehtiva karistuse ajal joobeseisundis viibides 5.märtsil 2005.a. kella 00.55 ajal Tallinnas Pallasti 23 maja juures mootorsõiduki VW PASSAT reg. nr. 491 AKD. APPELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud

apellatsioonis

taotleb

süüdistatava

H.J-i

kaitsja

süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist T.lehtmetsa suhtes ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Põhjendused on järgmised.

-

kohus ei ole hinnanud kriminaalasjas esitatud tõendeid objektiivselt ega ole põhjendanud, miks ta ei pea mõningaid tõendeid usaldusväärseiks. Kohus on küll hinnanud H.J-i ütlusi kriitiliselt, kuid on jätnud tähelepanuta kohtueelse uurimise materjalid, milles sisaldub tunnistaja Strandbergi ülekuulamise protokoll ning tunnistaja Strandbergi ütlustest nähtub, et tema juuresolekul helistas Ove Jürgenson politseisse. Ove Jürgenson märkas, et H.J-i auto juures on mingi mees. H.J jooksis korterist ära. Need H.J-i õigustavad ütlused on kohus jätnud tähelepanuta.

-

Kohtuistungil 26.septembril 2005.a. taotles H.J tunnistajate

Krisentali ja Jürgensoni ülekuulamist, mille taotluse kohus rahuldas. 5.oktoobril 2005.a. kohtuistungil aga kohus arusaamatutel põhjustel muutis oma seisukohta ning jättis H.J-i taotluse eelnimetatud tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

-

Viidates KrMS 321 lg 6-le väidab apellant, et tema tegi kõik selleks, et kuulataks üle tema poolt esitatud ja tema tegevust õigustavad tunnistajad. Nimetatud tõendite uurimine – tunnistajate Strandbergi, Jürgensoni ja Krisentali ülekuulamine – kohtuistungil oleks olnud asjakohane ja oluline H.J-i süüküsimuse otsustamisel. Apellant leiab, et tegemist on kaitseõiguse rikkumisega.

-

Apellant on seisukohal, et kohtuotsuses toodud väide nagu oleks

tunnistaja

Sabin

suutnud

150-200

m

kauguselt

identifitseerida

H.J-i punase auto roolis olnud isikuna, on väär. Pimedal ajal , olgugi tänavavalgustuse valguses, ei ole võimalik sedavõrd kaugelt distantsilt kindlaks teha isikut samastavaid detaile – riietust, käitumise iseärasusi jne.

-

Isegi eeldades, et H.J juhtis vaidlusalusel ajal autot, on apellant seisukohal, et tema alkohoolne joove on kriminaalasja eeluurimisel ja kohtulikul uurimisel tuvastamata. Kriminaalasja materjalide juures on küll Wismari haigla meditsiinilise joobeseisundi tuvastamise akt, mille kohaselt H.J-i väljahingatav õhk 5.märtsil 2005.a. kell 01.44 sisaldas 1,97%o (alkoholi?), kuid see dokument ei ole joobeseisundi tuvastamise aspektist usaldusväärne tõend. H.J-i väidetav joove tuvastati testmeetodil, mis ei ole joobeseisundi määramise aluseks, see on kontrollimatu tõend joobe olemasoluks. Arst piirdus oma otsuses joobe olemasolu kohta vaid inndikaatorvahendi (alkomeetri)

tulemusele

tuginedes. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et alkomeeter on testvahend, mille alusel ei saa väljahingatavast õhust kindlaks teha promille, väljahingatavas õhus saab näiduks olla vaid mg/l kohta, mis aga ei ole omavahel võrreldavad tulemused. Apellatsioonikohtu istungil jäi apellant oma taotluse juurde. Prokurör taotles apellatsiooni rahuldamata jätmist. RINGKONAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium leiab, et linnakohus on kõigi eeluurimise käigus kogutud ja kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendite kogumis hindamisel tulnud põhjendatult järeldusele, et H.J juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit VW PASSAT reg. nr.491 AKD. H.J-i õigustavad ütlused – et tema autot ei juhtinud , vaid püüdis kinni pidada auto ärandajat – on linnakohus ümber lükanud tunnistajate Sergei Panovi ja Sergei Sabini ütlustega. Apellant on kohtukolleegiumi seisukohast meelevaldselt väitnud nagu linnakohus oleks oma otsuses järeldanud , et tunnistaja Sergei Sabin suutis 150-200 m kauguselt identifitseerida H.J-i punase auto roolis olnud isikuna. Sergei Sabini ütluste põhjal on linnakohus tulnud järeldusele, et isik, kes tunnistajast suurel kiirusel valgustamata VW PASSATI roolis mööda sõitis, on sama isik, kelle Sergei Sabin hiljem kinni pidas. Tunnistaja tundis H.J kohtuistungil ära sama isiku, kelle ta 5.märtsi 2005.a. öösel kinni pidas. Tunnistaja on ka põhjalikult seletanud, millest ta tegi järelduse, et auto roolis olnud isik ja tema poolt kinni peetud isik, on üks ja sama isik. Linnakohus pidas tunnistaja S.Sabini vastavasisulisi selgitusi veenvateks ja ka kohtukolleegiumil ei ole alust neis kahelda. Ka avaldas linnakohus kohtuistungil ettekande (t.l.71) Põhja PP LJVO ülemkomissarile, mille kohaselt ei ole politsei andmebaasis registreeritud teadet 5.märtsi 2005.a. öösel Pallasti t.maja nr.34b juures auto ärandamise kohta. Sellega lükkas linnakohus ümber süüdistatava väite, et nad teatasid politseisse telefoni teel väidetavast ärandamisest.

Tunnistajate O. Jürgensoni, M. Strandbergi ja T. Krisentali ütlusi, millised apellandi arvates peaksid kinnitama süüdistatava H.J-i õigustavaid ütlusi, ei ole linnakohus kohtuotsuse tegemisel ja H.J-i süü tuvastamisel tõenditena arvestanud kuna nimetatud tunnistajaid ei kuulatud üle kohtuistungil, s.t. neid tõendeid kohus vahetult kohtuistungil ei kontrollinud. Linnakohtu istungi protokollist nähtub, et süüdistatav ja tema kaitsja on 26.septembri 2005.a. kohtuistungil taotlenud nimetatud tunnistajate ülekuulamist ja kohus on ka nende taotluse rahuldanud.

Järgmisele kohtuistungile tunnistaja M.Strandberg ei ilmunud. Tunnistajad O.Jürgenson ja T.Krisental olid kohal. Süüdistatav H.J avaldas kohtule, et M.Strandberg ei ole kohtusse ilmunud, kuid temal on taotlus üle kuulata ilmunud tunnistajad O.Jürgenson ja T.Krisental. Eeltoodust saab teha vaid ühe järelduse, ja nimelt, H.J loobus M.Strandbergi kohtus ülekuulamisest. Seda kinnitab ka asjaolu, et linnakohtus kohtuliku uurimise lõpetamisel avaldas süüdistatav, et temal taotlusi ei ole. Samuti olid süüdistatav ja tema kaitsja nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega.

Ka apellatsioonis ei ole taotletud nimetatud tunnistaja ülekuulamist ringkonnakohtu istungil. Süüdistatava taotlusele üle kuulata tunnistajatena O.Jürgenson ja T.Krisental vaidles vastu prokurör põhjusel, et tunnistajad O.Jürgenson ja T.Krisental viibisid 26.septembril 2005.a. kohtuistungi toimumise ajal saalis. Kohus jättis sel põhjusel taotluse tunnistajate O.Jürgensoni ja T.Krisentali ülekuulamiseks rahuldamata. Seega ei saa nõustuda apellandi poolt apellatsioonis esitatud väitega, et kohus jättis 5.oktoobril 2005.a. arusaamatutel põhjustel süüdistatava taotluse tunnistajate O.Jürgensoni ja T,Krisentali ülekuulamiseks rahuldamata.

Kohtusaalis kohtuistungi ajal viibinud isikute ülekuulamine tunnistajatena süüküsimuse otsustamisel olulist tähtsust omavate asjaolude osas, on tõendi loomise seisukohast tühine. Selliste tunnistajate ütlustele ei saa rajada kohtuotsust. Kohtukolleegium leiab, et kohtu poolt varem rahuldatud taotluse hilisem rahuldamata jätmine eeltoodud asjaoludel, ei kujuta endast kriminaalmenetluse normide rikkumist kohtu poolt. KarS prg. 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad joobeseisundis isiku poolt mootorsõiduki juhtimises samasuguse teo eest varem kohaldatud karistuse kehtimise ajal.

Vaidlust selles , et tegu, milles H.J-i süüdistatakse on toime pandud tema poolt samasuguse teo eest varem kohaldatud karistuse kehtivuse ajal, ei ole. Seega on H.J-i süüküsimuse seisukohast olulise tähtsusega asjaolu, kas H.J, juhtides süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot, oli joobeseisundis. Esitatud apellatsioonis on asutud ekslikule seisukohale, et H.J-i joove on tuvastatud ainult väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse määramise teel. Tegelikult on H.J-i joove tuvastatud tema veres alkoholi sisalduse määramisega.

Selle

kohta

esitas

prokurör

apellatsioonikohtu

istungil

vastavasisulise Wismari Haigla kirja ja laboratoorse uuringu ärakirja. Tanel H.J-i joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus Wismari Haiglas 05.03.2005 võeti uuritavalt vereproov alkoholisisalduse laboratoorseks uurimiseks. Wismari haigla laborispetsialisti eemalviibimise tõttu saadeti proov uuringuks Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA laborisse, kus gaaskromatograafiliselt tuvastati vere etüülalkoholisisalduseks 2,25 promilli. Seega leidis kinnitust Wismari haigla valvearsti A.Kiil`i poolt kliinilise läbivaatuse tulemusena tehtud otsus: keskmine alkoholijoove. T.Lehtmest ei ole ise kunagi ka eitanud, et ta oli alkoholi tarvitanud enne kinnipidamist. . Ka tunnistajad S.Sabin ja S.Panov on väitnud, et kinnipeetud juht, s.o. H.J oli päris purjus. Kohtukolleegium leiab, et loetletud tõendite kogumiga on usaldusväärselt tõendatud H.J-i joobeseisund. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.1, 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Tallinna Linnakohtu 12.oktoobri 2005.a. kohtuotsuse H.J-i suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Igor Amann

Ivi Kesküla