Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
4-05-578\1 ECLI:EE:HMK:2006:4.05.578.7233 AI generated

4-05-578\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-05-578\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tühistada Riigihangete Ameti 14.11.2005 otsus väärteoasjas nr 99/05 ja lõpetada väärteoasja menetlus. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast EV Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel.

Legislator headnote

AI generated

4-05-578\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 05.09.2005 pakkumised identsed so toote spetsifikatsioonid kattuvad ja nender pakkumiste summa (594 382 krooni) summa ületab Riigihangete seaduses sätestatud määra. Seega on nende nelja lihtmenetluse käigus ostetud samu toole, mida sooviti osta avatud pakkumismenetluses „Kunstimuuseumi uued toolid“. Niisuguse tegevusega rikuti RHS § 12 lg 2 nõudeid, mis sätestab, et Ostja ei või riigihanke teostamiseks kehtestatud korra nõuete järgimise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks, mille eest karistati RHS § 731 lg 2 alusel Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutust 50 000 krooniga.

Keywords

AI generated
reasonableness consumable thing second-hand goods trade defence instruments cultural property technical barriers
AI generated
1-08-15355/2
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu, alates päevast, mil kohtumäärus on määruskaebuse esitajale teatavaks tehtud. Asjaolud Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 13.04.2007 kohtuotsus ja sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldus. Rahatrahvi nõude suurus on 15 000.- kr. Võlgnik tasunud ei ole. Täitemenetlus võlgniku suhtes on algatatud 25.06.2007 ning täitmisteade on kätte toimetatud 26.06.2007. Täitemenetluse käigus on tehtud järgmised täitetoimingud: 25.06.2007 saadeti esmane täitekutse. Töökoht kinnipidamisi ei ole teinud. Võlgnik ise tasumisi ei ole teinud. Võlgnik omab korteriomandi, millele on seatud keelumärge. Korteriomandit müüa ei ole õnnestunud. Omab sõidukeid, millele on seatud keelumärked. Kontod on arestitud. Rahalise karistuse tasumise tähtaega pikendatud ei ole. Käesoleva ajani on rahaline karistus tasumata. Võlgnik ei tööta.
2-07-30353/27
Kostja Kurvits Kinnisvara OÜ tasub kompromissisummana hagejale 300 000 Eesti krooni selliselt, et 200 000 Eesti krooni tasutakse osade kaupa hiljemalt 01.10.2009.a hageja arveldusarvele nr , kusjuures ühe osa suurus ei ole väiksem kui 20 000 Eesti krooni ning ülejäänud 100 000 krooni tasub kostja perioodil alates 01.10.2009.a kuni 01.04.2010.a. Kostja kinnitab, et võimalusel tasub ta kompromissisumma varem. 2. Hageja kinnitab, et punktis 1 nimetatud summa tasumisel loeb ta kõik käesolevast tsiviilmenetlusest tulenevad nõuded E K, Sõmera Hooldekodu (AS Hoolekandeteenused), Kärla vallavalitsuse ning Kurvits Kinnisvara OÜ vastu
2-05-23107/1
Resolutsioon Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2-06-5549/3
15. märtsil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.07.2005 tarbijakrediidilepingu, mille alusel hageja andis kostjale 20000 krooni. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 25,01 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud ning võlgneb hagejale 19960,91 krooni. Hageja on arvestanud intressi 2081,89 krooni ning viivist, mis moodustab seisuga 14.03.2006.a 1352,85 krooni. Samuti nõuab hageja leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, s.o. 3992,18 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1100 krooni. Peale selle nõuab hageja kahjuhüvitist 15000 krooni. Hageja palus vastavalt VÕS § 100; 101 lg 1 p 1 kostjalt välja mõista võlgnevus koos viivise, intressi, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja sissenõudmiskuludega 43487,85 krooni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 14.03.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,01 % tagastamata krediidisummalt aastas.
3-12-2349/18
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 30.07.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/3746, mida on muudetud 08.08.2011 otsusega 1.1-5.1/11/2566 ja 24.04.2012 otsusega 1.1-5.1/12/899, rahuldati Eesti Meremuuseumi taotlus regionaalministri 28.05.2008 määruse nr 4 „Meetme Üleriigilise tähtsusega kultuurija turismiobjektide väljaarendamine“ tingimused ja investeeringutoetuste kava koostamise kord“ alusel toetuse saamiseks summas 9 235 233 eurot projektile „Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks - Lennusadama arendusprojekti II etapp“.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märts 2006 Tallinn Väärteoasja number 4-05-578 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Sekretär RAIVO SEPPO Väärteoasi Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse kaebus Riigihangete Ameti 14.novembri 2005 otsusele väärteoasjas nr 99/05 Kohtuistungil osalesid Kaebuse esitaja esindaja J.T Riigihangete Ameti esindaja P.M RESOLUTSIOON

Tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1:

1. Rahuldada Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse kaebus.

2. Tühistada Riigihangete Ameti 14.11.2005 otsus väärteoasjas nr 99/05 ja lõpetada väärteoasja menetlus.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast EV Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud Riigihangete Ameti 14.11.2005 otsuse väärteoasjas nr 99/05 alusel tuvastati, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus rikkus RHS § 12 lg 2, mis seisnes selles, et 24.03.2005 avaldati avatud pakkumismenetluse teade „Kunstimuuseumi uue hoone toolid“. Laekus 6 pakkumist, kuid 29.07.2005 avaldati riigihanke deklaratsioon, kus lõpetati riigihanke pakkumismenetlus. 08.08.2005 toimus KUMU juhatuse koosolek, kus otsustati erinevate toolide ostmine nelja iseseisva riigihankena lihtmenetluses vastavalt RHS § 2 lg 8. Registris on avaldatud neli lihtmenetluse deklaratsiooni registreerimisnumbritega 021587 (30.08.2005), 021608(31.08.2005), 021658(02.09.2005), 021686(05.09.2005). Seejuures on 31.08.2005 ja

05.09.2005 pakkumised identsed so toote spetsifikatsioonid kattuvad ja nender pakkumiste summa (594 382 krooni) summa ületab Riigihangete seaduses sätestatud määra. Seega on nende nelja lihtmenetluse käigus ostetud samu toole, mida sooviti osta avatud pakkumismenetluses „Kunstimuuseumi uued toolid“. Niisuguse tegevusega rikuti RHS § 12 lg 2 nõudeid, mis sätestab, et Ostja ei või riigihanke teostamiseks kehtestatud korra nõuete järgimise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks, mille eest karistati RHS § 731 lg 2 alusel Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutust 50 000 krooniga.

Menetlusosaliste seisukohad Kaebuse esitaja palub tühistada menetletava otsuse ja lõpetada asjas menetlus või teha karistuse määramise osas uus otsus, motiveerides oma kaebust järgnevalt: kaebuse esitaja leiab, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ei ole rikkunud RHS § 12 lg 2 nõudeid, viidates vastulauses toodud seisukohtadele: algselt oli tegemist mitmest komponendist koosneva riigihankega ning hiljem selle jaotamine ei saa lugeda olevaks vastuolus RHS § 12 lg 2.

Kohtuväline menetleja esindaja leiab, et otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kontrollinud esitatud materjale, leiab, et RHS § 2 lg 1 alusel on riigihangeteks asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, ehitustöö kontsessioonide andmine ning ideelahenduste tellimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ostja poolt. RHS § 2 lg 3 alusel on riigihangete objektideks asjad, teenused, ehitustöö kontsessioonid ja ideelahendused. Tulenevalt seadusest ei saa me rääkida mitmekomponendilisest asjade ostmisest. Tegemist on asjade ostmisega ning selle jaotamine RHS § 3 lg 1 alusel on välistatud.

Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse poolt lihtmenetluste ( reg nr 021587, reg nr 021608, reg nr 021608, reg nr 021686) käigus ostetud toolid, kusjuures kahes pakkumuses P1-00277/5 ja P1-00272/5 on tegemist ühe ja samaliigilise töötooliga Sedus Open Mind UM-100, on tegemist RHS § 12 lg 2 rikkumisega. Kohus asub seisukohale, et kuigi tegemist oli RHS § 12 lg 2 rikkumisega, kuid on lahendamata küsimus, kes pani teo toime, s.o andis korralduse riigihankeid teostada lihtmenetlustega. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Toimepandud süüteo juriidilisele isikule omistamise vältimatuks eelduseks on kõikide süüteotunnuste (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamine teo faktiliselt toimepannud füüsilise isiku juures. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (KarS § 14 lg 1) (RKL 3-1-1-7-04, 3-1-1-82-04, 3-1-1-145-05).

Tuginedes eelnenule leiab kohus, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutust ei oleks olnud võimalik karistada, tuvastamata nimetatud juriidilise isiku organit või juhtivtöötajat, kes tegutses juriidilise isiku huvides. Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata kõik juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused. Kuigi kohus ei kahtle, et kohtuväline menetleja peab kõikidele avastatud rikkumistele reageerima, siis kohus leiab, et kuivõrd väärteootsuse puhul on tegemist karistamisotsusega, siis peab menetleja väga hoolikalt kaaluma, missugune isik kuulub vastutusele võtmisele väärteo toimepanemise eest.

Väärteomenetluses lasub kohtuvälisel menetlejal tõendamiskoormis. Väärteoasjas kogutud tõendid ei tõesta Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse poolt väärteo toimepanemist, kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt on jäetud tuvastamata väärteo toimepanemise tunnused konkreetse füüsilise isiku käitumises, ei ole tuvastatud Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse organi või juhtivtöötaja poolt kaebuse esitaja huvides toime pandud tegu, siis lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus ei ole rikkunud RHS § 12 lg 2.

Kohtuvälise menetleja otsus kaebuse esitaja karistamise kohta RHS § 12 lg 2 järgi kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus Kunstimuuseumi Ehitus Sihtasutuse suhtes tuleb lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik: