1-06-2218\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

21. veebruaril 2006.a. 1-06-2218

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Einar Kalda süüdistuses KarS § 349 järgi.

Süüdistatav E i n a r KALDA - isikukood XXXXXXXXX, haridus 8 klassi, töötab AS-s Temeko, elukoht: XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

E. Kalda 18. detsembril 2005.a. kella 20.40 ajal Harjumaal Harku vallas Tallinna ringtee 38.kilomeetril esitas teda peatanud politseiametnikule isiku kindlakstegemiseks ning juhtimisõiguse tõendamiseks ehk lubadeta sõitmise eest trahvi maksmisest vabanemiseks Taavi Kroonile kuuluva juhiloa nr. EE 679215. Kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani E. Kalda toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 349 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega on kindlaks tehtud E. Kalda süü selle kuriteo toimepanemises.

Tunnistajate Rain Tambergi ja Ain Soone ütlustest nähtub, et 18.12.05.a. nende poolt kinni peetud sõiduauto Ford Sierra roolis istunud isik, kellel kapuuts peas ja müts silmini tõmmatud, esitas neile load Taavi Krooni nimele. Politseiautos, kus sellelt juhilt oli küsitud andmeid ka tema vanemate, vendade ja õdede kohta, tunnistas ta lõpuks üles, et esitatud load ei kuulu talle ning mootorsõiduki juhtimisõigus tal puudub. Tunnistaja Taavi Krooni ütluste kohaselt oli ta 18.12.05.a. sõitnud E. Kalda isa autoga ning unustanud sinna oma rahakoti koos juhilubadega. Kahtlustatavana ülekuulamisel on E. Kalda oma süüd tunnistanud ja toimepandut kahetsenud;

T. Krooni juhilubade esitamisega lootis ta pääseda trahvist, mis määratakse lubadeta sõitmise eest.

Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole.

Samuti nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 60 päevamäära, mis süüdlase päevamäärast (52 krooni) lähtudes on 3 120 krooni. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista 30 kuni 500 päevamäära.

E. Kalda on end eeluurimisel süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud ning kohus loeb seda karistust kergendavaks asjaoluks; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Varem on ta kriminaalkorras karistamata. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud rahalise karistuse mõistmine sanktsiooni alammäära piires.

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada E i n a r KALDA KarS § 349 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 52 krooni on 3 120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939).

Kohaldades KarS § 66 lg 1 sätteid, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o.

4 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võrdsetes osades, ehk 780 krooni igas kuus.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista Einar Kaldalt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti).

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik