1-06-2080\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Vahistamine

Määruse tegemise aeg ja koht

10 veebruar 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 06284000092 riik versus Elmar Ritson Menetlus kohtus lahendatav küsimus osaliste küsitlemisega Määruse tegija eeluurimiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Kadri Päeva Kahtlustatav Elmar Ritson Kahtlustuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja 8 Kaitsja advokaat Raul Tosmann

Aluseks võtnud kriminaalasja menetluse asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 145 ja 132, kohtunik m ä ä r a s :

1. Rahuldada prokuratuuri taotlus ja vahistada Elmar Ritson.

2. Edastada kohtumäärus lisamiseks kriminaaltoimikusse ja selle koopia viivitamata Elmar Ritsonile;

3. Teatada vahistamisest vahistatu Elmar Ritsoni lähedasele – Linda Ritson, elukoht xxxxxxxxxxxx

4. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viljandi Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Prokuratuur on esitanud Elmar Ritsoni vahistamistaotluse KrMS § 130 lg 2 alusel. Taotlusest nähtuvalt kahtlustatakse Elmar Ritsonit kuriteo toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 4 ja 8 järgi selles, et Elmar Ritson, varem röövimise toimepannud isikuna, 8.02.2006. kella 10 paiku Viljandis, xxxxxxx korteris röövis noaga ähvardades Toomas Kuljuselt mobiiltelefoni, televiisori ja raha, põhjustades kannatanule kogukahju 3910 krooni ulatuses. Kuriteos peeti kahtlustatavana 9.02.2006. kinni Elmar Ritson, i.k. 37205256011, eluk. Xxxxxxxx ei tööta, varem karistatud, viimati 11.10.2004. KarS § 200 lg 2 p 8 järgi 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Vahistamistaotlust on põhjendatud asjaoludega, et Elmar Ritsonit kahtlustatakse röövimise, s.o. esimese astme kuriteo toimepanemises. Ta on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud, tal puudub töökoht. Kuriteo pani toime samaliigilise kuriteo eest tingimisi mõistetud karistuse katseajal. Elmar Ritsoni isikut arvestades on küllaldane alus arvata, et ta võib hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest ning jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kõrvalehoidumise ohtu suurendab oluliselt hirm kahtlustuse sisust tuleneva võimaliku karistuse raskuse ees. Seetõttu peab prokurör otstarbekohaseks kohaldada Elmar Ritsoni suhtes tõkendina vahistamist. KrMS § 131 kohaselt vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur vahistatava soovil kohe kaitsjale; vahistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde; vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks; eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. Vahistatava kaitsja leidis, et prokuratuuri taotlus tuleb rahuldamata jätta. Elmar Ritson vahistamistaotluse läbivaatamisel avaldas, et tal on kindel elukoht. Samuti avaldas Elmar Ritson, et ta on kriminaalhooldusel, kriminaalhooldaja juures on ta korralikult käinud. Elmar Ritson avaldas, et ta käib ehitusel tööl, ta elab koos emaga. Vahistata nimetas oma lähedasena ema Linda Ritson, kelle elukoht on xxxxxxxxxxxxxxx Prokurör jäi vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtule esitatud kirjaliku taotluse ja selle põhjenduste juurde.

Kohtu põhjendused Vastavalt KrMS §-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Vastavalt KrMS § 130 lg-tele 1 ja 2 on vahistamine kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtunik tutvus kriminaaltoimikuga, vahistamistaotluses esitatud põhjendustega, kuulas ära prokuröri ja vahistatava kaitsja arvamuse ning küsitles vahistatavat. Vahistamismenetluses kohtunik leidis, et Elmar Ritson tuleb KrMS § 130 lg 2 alusel vahistada. Kohtunik arvestab KrMS §-s 127 nimetatud asjaoludega. Elmar Ritson on varem kriminaalkorras karistatud isik. Elmar Ritson i kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises. Kohtunik järeldab, et Elmar Ritson võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda ja jätkuvalt toime panna kuritegusid. Kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise ohtu suurendab oluliselt kahtlustuse sisust tuleneva võimaliku karistuse raskus. Elmar Ritsoni poolt esitatud asjaolud ei ole vahistamist välistavad asjaolud. Nimetatud asjaolud olid vahistavale teada ka enne tema poolt kahtlustuse sisuks oleva teo toimepanemist. See, kas Elmar Ritson on kahtlustuses kirjeldatud tegudes süüdi või mitte, otsustatakse edasise kriminaalmenetluse käigus. Elmar Ritsoni lubadused edaspidi käituda õiguskuulekalt ei ole, arvestades tema eelnevat käitumist, tõsiseltvõetavad. Kahtlustataval elukoha olemasolu ei kõrvalda vahistamise alust. KrMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt eeluurimiskohtunik teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töövõi õppimiskohta; vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides. Vahistamise või vahistamisest keeldumise peale võivad prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada KrMS § 136 ja § 384 lg 1 kohaselt esitada määruskaebuse.

Kalev Kuningas

Kohtunik

Elmar Ritsoni allkiri vahistamismääruse koopia edastamist peale selle teatavakstegemist. Määruse koopia mulle edastatud 10. veebruaril 2006

________________________________ Elmar Ritson