1-06-972\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

13. veebruaril 2006.a. 1-06-972

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Kaljo Valingu süüdistuses KarS § 188 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi.

Süüdistatav K a l j o VALING - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, haridus 7 klassi, elukoht: XXXXXXXX; pensionär, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

K. Valingut süüdistatakse selles, et ta kasvatas alates 2005.a kevadest kuni 20.10.2005.a XXXXXXX hoovil asuvas kasvuhoones ebaseaduslikult kahte kanepi taime, mille THC sisaldus oli üle 0,2 %, kuni taimed 20.10.2005.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kanepitaime ebaseadusliku kasvatamisega pani Kaljo Valing toime KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse K. Valingut selles, et ta omandas 1990.a peale tädi surma XXXXXXXXX 16-kal jahipüssi mudel B registreerimisnumbriga 202358 ning üheksa 16-kal laskekõlbulikku jahipüssipadrunit, samuti 45 laskekõlbulikku väikesekaliibrilist (5,6 mm) ääretulepadrunit, mida hoidis enda elukohas XXXXXXXX kuni 20.10.2005.a., omamata tulirelva hoidmise ja kandmise luba ning tegemata relvaseaduse §-st 5 tulenevat avaldust pärandvarana saadud tulirelva ja laskemoona arvelevõtmiseks. Tulirelva ning selle laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani Kaljo Valing toime KarS §

418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 188 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega (tl. 4- 6), läbiotsimisprotokolliga (tl. 8-9), asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega (tl. 11-20); politseivaneminspektorite ettekannetega (tl. 2-3), ekspertide Tiit Uukkivi ja Anu Neuman’i arvamusega (tl. 23-24; tl. 29-30); vastusega järelepärimisele, mille kohaselt ei ole K. Valingule väljastatud tulirelva hoidmise ja kandmise luba (tl. 27), aga ka kahtlustatava enda ütlustega eeluurimisel (tl. 44-46; tl. 47-48) on tõendatud K. Valingu süü nende kuritegude toimepanemises.

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

K. Valing on toime pannud teise astme kuriteod ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kohus nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. KarS § 188 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast (50 krooni) on 5 000 krooni ning KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast (50 krooni) on 2 500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel võib lugeda kergem karistuse kaetuks raskemaga ja Kalju Valingule lõplikult määratavaks karistuseks võib mõista rahalise karistuse

100 päevamäära, s.o 5000 krooni.

Karistust alla sanktsiooni keskmist määra on võimalik K. Valingule mõista seetõttu, et oma süüd on ta puhtsüdamlikult kahetsenud, mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on K. Valing varem kriminaalkorras karistamata isik.

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KarS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada K a l j o VALING KarS § 188 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 5000 (viis tuhat) krooni.

Süüdi tunnistada K a l j o VALING KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks Kaljo Valingule mõista rahaline karistus 100 päevamäära, s. o. 5 000 (viis tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. võrdsetes osades 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 500 krooni igas kuus.

2. Välja mõista Kaljo Valingult menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning ekspertiisitasu kogusummas 3 641 (kolm tuhat kuussada nelikümmend üks) krooni.

3. Tõkend: elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Asitõendid: Põhja Politseiprefektuuri relvaruumis asuv kaheraudne jahipüss kal. 16, mudel B, nr 202358 ja 25 väikesekaliibrilist ääretulepadrunit (akt nr.518-05; 22.11.05.a.) – konfiskeerida pärast kohtuotsuse jõustumist ning KEKK keemiaja bioloogiaosakonda jäetud kanepitaimed – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik