1-06-1614\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

VILJANDI MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S Vahistamine

Viljandi linn

03 veebruar 2006

Posti tn 22 71020

asi nr 06260100240

Menetleja: eeluurimiskohtuniku ülesandeid täitev kohtunik Helle Tamm. Kriminaalasjas: Meelis Räitsaku kahtlustuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi. Kohtueelses menetluses lahendatav küsimus: vahistamistaotluse lahendamine. Prokurör: Milja Janson Vahistatav: Meelis Räitsak Meelis Räitsaku kaitsja vandeadvokaat Endel Tomson

Aluseks võtnud kriminaalasja menetluse asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 145 ja 132, kohtunik m ä ä r a s :

1. Rahuldada prokuratuuri taotlus ja vahistada Meelis Räitsak 03 veebruaril 2006.

2. Seoses vahistamismenetluses tehtud otsustusega:

2.1 edastada vahistamismäärus lisamiseks kriminaaltoimikusse ja selle koopia viivitamata Meelis Räitsakule;

2.2 teatada Meelis Räitsaku vahistamisest tema emale Ilme Räitsakule xxxxxxxxxxxxxxxxxx

2.3 Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viljandi Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul.

Asjaolude kirjeldus ja määruse tegemise põhjendused Asjaolud

Prokuratuur on esitanud Meelis Räitsaku vahistamistaotluse KrMS § 130 lg 2 alusel.

Taotlusest nähtuvalt kahtlustatakse Meelis Räitsakut kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 1 järgi selles, et 01.02.2006 hommikul kutsus juhuslik möödakäija Viljandimaal Õisu alevikus välja politsei seoses sellega, et Meelis Räitsak lärmas avalikus kohas. Meelis Räitsakul tuvastati narkojoove ja temalt leiti ning võeti turvakontrolli käigus ära umbes 48 g amfetamiini, millisest kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ja mis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 3` lg. 3 kohaselt on suur kogus narkootilist ainet. 02.02.2006 kell

9.45 peeti Meelis Räitsak kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises so. suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistab M. Räitsak end selles teos süüdi.

Meelis Räitsak on varem karistatud kriminaalkorras 6 korral II astme kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistas Viljandi Maakohus M.Räitsakut 09.06.2004 KarS § 199 lg. 2 p 4, 7, 8 järgi 1 a 6 kuulise vangistusega 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. KarS § 184 lg. 1 sanktsioon näeb karistusena ette 1-10 aastat vangistust. Seega on käesoleval ajal alust kahtlustada Meelis Räitsakut katseajal I astme kuriteo toimepanemises. Eelpooltoodu näitab, et Meelis Räitsak jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist, kusjuures tema käitumine on muutunud ohtlikumaks. Meelis Räitsak tarvitab ise narkootikume, mis soodustab tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Takistamaks Meelis Räitsakul vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist on vajalik kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist.

Meelis Räitsak on varem karistatud kriminaalkorras 6 korral II astme kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistas Viljandi Maakohus M.Räitsakut 09.06.2004 KarS § 199 lg. 2 p 4, 7, 8 järgi 1 a 6 kuulise vangistusega 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. KarS § 184 lg. 1 sanktsioon näeb karistusena ette 1-10 aastat vangistust. Seega on käesoleval ajal alust kahtlustada Meelis Räitsakut katseajal I astme kuriteo toimepanemises. Eelpooltoodu näitab, et Meelis Räitsak jätkab vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist, kusjuures tema käitumine on muutunud ohtlikumaks. Meelis Räitsak tarvitab ise narkootikume, mis soodustab tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Takistamaks Meelis Räitsakul vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist on vajalik kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist.

KrMS § 131 kohaselt vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur vahistatava soovil kohe kaitsjale; vahistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde ning vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks; vahistamismenetluses kuulatakse ära menetlusosaliste arvamus.

Meelis Räitsak vahistamistaotluse läbivaatamisel avaldas, et ta pole midagi teinud ning tema ei ole kutseid saanud. Ühe kutse sai ja siis talle aeg ei sobinud. On kogu aeg kodus olnud. Tema ei mäleta kõike, sest mälu on vilets.

Lähedastele soovib kahtlustatav oma vahistamisest teatada.

Prokurör jäi vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtule esitatud kirjaliku taotluse ja selle põhjenduste juurde.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KrMS §-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Vastavalt KrMS § 130 lg-tele 1 ja 2 on vahistamine kahtlustatavale või süüdistatavale kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult vabaduse võtmises prokuratuuri taotlusel kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtunik tutvus kriminaaltoimikuga, vahistamistaotluses esitatud põhjendustega, kuulas ära prokuröri ja vahistatava kaitsja arvamuse ning küsitles vahistatavat.

Vahistamismenetluses kohtunik leidis, et Meelis Räitsak tuleb KarS § 184 lg 1 alusel vahistada. Vastavalt KarS § 130 lg-le 2 võib kahtlustatava prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määrusega vahistada, kui kahtlustav võib hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest ning vabaduses olles panna toime jätkuvalt kuritegusid.

Meelis Räitsakut kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises. Ta on varem karistatud. On alust arvata, et vabaduses viibides võib ta kõrvale hoiduda kriminaalmenetlusest. Seega esineb KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud alus Meelis Räitsaku vahistamiseks.

KrMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt eeluurimiskohtunik teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töövõi õppimiskohta; vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.

Vahistamismenetluses kohtunik tuvastas, et vahistatava lähedaseks isikuks on ema Ilme Räitsak, kellele tuleb teatada vahistamisest

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Vahistamise või vahistamisest keeldumise peale võivad prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada KrMS § 136 ja § 384 lg 1 kohaselt määruskaebuse. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu kümne päeva jooksul, alates vaidlustavast kohtumäärusest teada saamise päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Helle Tamm

Kohtunik

Olen määruse koopia kätte saanud