1-06-1157\1 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2006. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-06-1157 (04257000498) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Tiia Viliko Kriminaalasi A.K ’i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav A.K – elukoht XXXXX XX-X XXXXX XXXXX XXXXXXX, isikukood XXXXXXXXXXX, XX kodanik, haridus X klassi, emakeel XXX, juhutööd, karistatus - kriminaalkorras 3 korda karistatud: 1) 06.05.1994.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni, mis tasumata; 2) 04.12.1995.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 1 aasta vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 27.03.1996.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 3, §

195 lg 3 alusel vabadusekaotusega 5 aastat, mille kandmiselt vabanes 04.12.2000.a. seoses karistuse ärakandmisega; väärteomenetluse korras karistatud 9 korda: 1) 19.01.2001.a Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 159 krooni, mis on tasumata; 2) 18.03.2001.a Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 530 krooni, mis on tasumata; 3) 02.02.2002.a Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 144 alusel rahatrahviga

600 krooni, mis on tasumata; 4) 30.08.2002.a Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 142 alusel rahatrahviga 300 krooni, mis on tasumata; 5) 07.10.2002.a Haapsalu politseijaoskonna poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 1200 krooni, mis on tasumata; 6) 24.12.2002.a Haapsalu politseijaoskonna poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 3000 krooni, mis on tasumata; 7) 17.04.2004.a

Haapsalu politseijaoskonna poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga

600 krooni, mis on tasutud 08.10.2004.a; 8) 27.04.2004.a Haapsalu politseijaoskonna poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni, mis on tasumata; 9) 29.09.2005.a Haapsalu politseijaoskonna poolt LS § 7430 lg 1, § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 7200 krooni, mis on tasumata; 15.augustil 2005.a. tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja Vandeadvokaat Helmi Loonde

RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista A.K KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

2. Süüdi mõista A.K KarS § 263 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A.K ’ile liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

4. KarS § 68 lg1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.08.2005- 15.08.2005, s.o. 2 (kaks) päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

5. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus A.K ’i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui A.K 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

6. Määrata A.K katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust:

6.1. elama oma alalises elukohas XXXXX XX-X XXXXX XXXXX maakond; 6.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

6.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

6.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

6.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6.6. mitte tarvitama alkoholi.

7. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o. 30.01.2006.a.

8. Kui A.K katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

8. A.K ’i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

9. Välja mõista A.K ’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada

– Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-1157, kohtukulu/ :

- sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni

- määratud kaitsjale makstud tasu 1899 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa) krooni.

- 10. Välja mõista A.K `ilt Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskuse kasuks ekspertiisi kulu (akt nr 83, 02.04.2004) 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni /tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220004799019 Eesti Ühispangas, viitenumber 2100011829/.

11. Jätta tõlgi tasu 292 (kakssada üheksakümmend kaks) krooni Lääne PP kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkulepemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus A.K ’i süüdistatakse selles, et tema 20.märtsil 2004.a. kella 00.10 ajal, viibides alkoholijoobes olles XXXXXXXXX XXXXX XXXXXX XX asuvas OÜ U.T kuuluvas baariruumis, kus väljendas oma käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu sellega, et eirates tavade, heade kommete, normideja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse vabalt realiseerida oma õigusi ja vabadusi, häiris oma käitumisega teiste baarikülastajate, sealhulgas V.T.J ja L.O.H’i rahu ja kindlustunnet sellega, et tungis V.T.J nähes põhjusetult L.O.H’ile kallale, keda lõi baariruumist kättehaaratud puidust tooliga vastu kannatanu poolt enesekaitseks ettetõstetud kätt, mille tulemusena L.O.H kukkus põrandale maha ning pärast vastastikust rüselust õnnestus kannatanul baariruumist põgeneda, misjärel viskas A.K baarist väljuva L.O.H’i suunas tooliga, purustades baari välisukse klaasi maksumusega 250.- krooni.

Ründe tagajärjel tekitas A.K L.O.H’ile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühiajalised tervisekahjustused: nahamarrastused paremal säärel. Sellise tegevusega, mis häiris teiste isikute rahu ja turvatunnet ning avalikku korda, pani A.K toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse A.K ’i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi võttis 09.juunil 2004.a. alkoholijoobes olles XXXXX XXXXXXXX XXXXXX XXXXX XX-XX asuvas korteris viibides I.K’i kasutuses olevast toast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära I.K’ile kuuluva mobiiltelefoni XXXXX XXXX väärtusega 1000 krooni, mille andis samal õhtul 200.- krooni väärtuses võlgu ostetud kauba eest panti XXXXXX vallas XXXXX külas asuva kaupluse müüjale D.J’ele ning hiljem telefoni enam välja ei ostnud.

Sellise tegevusega A.K , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse A.K ’i selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna viibides alkoholijoobes olles ööl vastu 14.augusti 2005.a XXXXXXXX XXXXXX XXX X asuvas korteris nr XX külas V.S’il, kust lahkudes võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.S’ile kuuluva kuue võtmega võtmekimbu väärtusega 150 krooni, misjärel jätkuva kuriteona tungis 14.augustil 2005.a kella 11.40 ajal samu enda poolt eelnevalt varastatud võtmeid kasutades sisse XXXXXXXXX XXXXXX XXX X-XX asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V.S’ile kuuluva muusikakeskuse XXXXXX XXX- XXXXXX väärtusega 5295 krooni, tekitades V.S’ile kuriteoga kokku varalise kahju summas 5445 krooni.

Sellise tegevusega A.K , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani jätkuva kuriteona toime varguse sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus A.K ’ile nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest nõuadis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A.K `ile liitkaristuseks

4 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse, s.o. 2 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.augustist 2005 kuni 15.augustini 2005, s.o. 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb

3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult kaheksateistkuulise katseajaga. Määrata, et A.K kannab karistust Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg

2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitama alkoholi.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMK § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab A.K ’i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitas A.K OÜ U.T varalise kahju summas 250.- krooni /tl.120/, millise osas ei ole tsiviilhagi esitatud /tl.208/. L.O.H`ile ja V.T.J`le A.K kuriteoga varalist kahju ei põhjustanud, mistõttu nimetatud isikute poolt A.K `i vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl.211 ja tl.214/; Kuriteoga tekitas A.K I.K`ile varalise kahju summas 1000.- krooni /tl.6/, milline on hüvitatud omanikule mobiiltelefoni tagastamise teel täielikult /tl.61/, mistõttu I.K`i poolt A.K `i vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl.216/; Kuriteoga tekitas A.K V.S`ile varalise kahju summas 5295.- krooni /tl.138/, milline on hüvitatud omanikule võtmekimbu ja muusikakeskuse tagastamise teel täielikult /tl.160/, mistõttu V.S`i poolt A.K `i vastu kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl.220/.

Asitõendid - käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud mobiiltelefon XXXXX XXXX /tl.58-60/, milline on tagastatud omanikule, s.o. I.K’ile /tl.61/; võtmekimp /tl.142-143/, milline on tagastatud omanikule, s.o. V.S’ile /tl.160/ ja muusikakeskus XXXXXX /tl.147-148/, milline on tagastatud omanikule, s.o. V.S’ile /tl.160/;

Menetluskulud. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb A.K ’ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o. 4500 krooni (1,5 x3000). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - advokaadile H.Loonde’le A.K ’i kaitsmise eest makstud tasu 1899 krooni.

Ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisikuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 83 02.04.2004) teostamisega Eesti Kohtuarstlikul Ekspertiisibürool tekkinud kulud summas 2875.- krooni /tl.98/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 177 p 3 on tõlgile makstav tasu lisakulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 146 krooni /tl 92/ ja 146 krooni /tl 115/, kokku 292 krooni. Tõlgitasu on kandnud Lääne PP. Vastavalt KrMS § 173 lg 4 jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel nad on tekkinud, käesoleval juhul Lääne PP kanda. Selgitada, et menetluskulude osas pööratakse otsus täitmisele, kui süüdimõistetu ei ole tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul nimetatud kulu otsuses näidatud arvele. Sundtäitmisele pööramisel nõuab kohtutäitur lisaraha täituri tasuna.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige