4-05-705\3 · Tallinna Ringkonnakohus

4-05-705

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2006. a, Tallinn Kriminaalasja number 4-05-705 (4-2645/05) Kohtunik Ene Randmäe Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 30.12.2005. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku OÜ Ektoni Hulgikaubandus advokaat Urmas Kiige (Kiik) määruskaebus RESULATSIOON

1. Tühistada osaliselt Tallinna Linnakohtu 30.12.2005. a määrus väärteoasjas nr 4-2645/05, millega jäeti rahuldamata OÜ Ektoni Hulgikaubandus kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse juhataja kohusetäitja Raivo Piiritalo 22.11.2005. a määrusele nr 165 ja teha uus määrus, millega mõista välja OÜ Ektoni Hulgikaubandus kasuks õigusabikulude hüvitamiseks 25000.- krooni riigi eelarve vahenditest.

2. Muus osas jätta vaidlustatav Tallinna Linnakohtu 30.12.2005. a määrus väärteoasjas nr 4-2645/05 muutmata.

2. Esitatud määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Käesolev määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 8.11.2005. a määrusega lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel OÜ Ektoni Hulgikaubandus suhtes menetlus väärteoasjas nr TL02094 ja konfiskeeriti tolliläbivaatuse aktiga nr 41273 8.oktoobril 2003. a kinni peetud kaubad: 1) kirjaga „Rondo“ tähistatud küpsised koguses 200 kasti, milles 144 pakki, kokku 28800 pakki; 2) kirjaga „Piknik“ tähistatud küpsised koguses 4659 kasti, milles 24 pakki, kokku 111816 pakki. Nimetatud määruse resolutiivosa p-s 2 tehtud konfiskeerimise otsuse peale OÜ Ektoni Hulgikaubandus kaitsja Urmas Kiige poolt esitatud kaebuse jättis Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse juhataja kohusetäitja Raivo Piiritalo oma 22.11.2005. a määrusega nr

165 rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juhi määruse peale esitas OÜ Ektoni Hulgikaubandus kaitsja Urmas Kiik Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles palutakse vaidlustatav määrus tühistada ja rahuldada taotlus 343 331,46 krooni hüvitamiseks. 30.12.2005. a määrusega jättis linnakohus esitatud kaebuse rahuldamata.

3. Tallinna Linnakohtu 30.12.2005. a määruse peale esitas menetlusvälise isiku OÜ Ektoni Hulgikaubandus kaitsja Urmas Kiik määruskaebuse, milles palutakse kaevatav kohtumäärus ja konfiskeerimisotsus tühistada ning rahuldada taotlus 343 331,46 krooni hüvitamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtunik asja sisuliselt menetlenud. Kohtumääruse motiveeriv osa koosneb vaid kohtuvälise menetleja vastuväidete kopeerimisest, mida tuleb pidada ebaseaduslikuks ja millega rikuti oluliselt menetlusaluse isiku õigusi. Määruskaebuses märgitakse, et kogu lõpetatud väärteomenetlust on iseloomustanud äärmine formaalsus, ei kohtuväline menetleja ega kohus ole proovinudki jõuda asja sisuni, mis tulnuks avada läbi tarbija vaatenurga.

Harilik tarbija ei saa segi ajada või ära vahetada kaubamärki ja tähist, kui esimene neist eksisteerib vaid sõnana kuskil registris, teine aga juba aastaid reaalselt kaubapakendil. Vaidlusaluseid kaubamärke ei ole Eestis müüdaval kaubal kaubamärgiomanike poolt kasutatud ja seda ilmselgelt ei kavatsetagi teha. Seega pole võimalik kindlaks määrata, millise kujundusega pakenditel oleks kaubamärgina kaitstud sõnasid kasutatud ja kas see oleks tarbijaid võinud eksitada. Määruskaebuses märgitakse, et kohus jättis tähelepanuta kaebuses esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kohus oleks pidanud rahuldama kaebuses esitatud kaitsjakulude (34 161.- krooni) hüvitamise taotluse, mis oli kohtule esitatud vastavalt VTMS §-le 23.

Määruskaebuse esitaja peab vääraks kohtu käsitlust, mille kohaselt õigus konfiskeerida tuli VTMS §-dest 67 lg 4, 74 lg 1 p 12 ja 75 lg 3 p 2 ning kõrvale jäeti KarS § 83. Kuna KarS § 83 lg-s 5 toodud obligatoorset tingimust – õigusvastase teo toimepanemist – ei ole asjas tuvastatud, siis konfiskeerimist kohaldada ei saa. Määruskaebuse esitaja märgib, et käesolevale juhtumile ei kohaldu VTMS § 67 lg 4, mis annab kohtuvälisele menetlejale oma pädevuse piires õiguse konfiskeerimist kohaldada üksnes siis, kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kui väärteomenetlus lõpetatakse ilma sisulise uurimise ja aruteluta, siis konfiskeerimist kui mittekaristuslikku sunnivahendit kohaldada ei saa, sest sellega võetaks isikult võimalus ennast konfiskeerimise vastu efektiivselt kaitsta. Isiku õigusvastane käitumine tuleb konfiskeerimise kohaldamiseks ka lõpetamisele kuuluvas menetluses ettenähtud korras tõendada. Määruskaebuse esitaja väitel ei vastanud kohus kaebuse olulisele argumendile, et antud kaubamärgivaidlusele tuleb kohaldada KaMS uut redaktsiooni, milline hakkas kehtima 1.05.2004. a ja selle järgi kuulub antud vaidlus tsiviilkohtupidamise kompetentsi (§-d 14 ja 57 koosmõjus).

Lõpetatud menetluses jäid vastuseta ka niisugused kaitseargumendid, et Nizza klassifikatsiooni järgi ei olnud vastavate kaubamärkidega kaitstud küpsised vaid teised tooted ja rikutud on võrdse kohtlemise printsiipi.

Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht

4.1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et linnakohus ei ole käsitletavat asja sisuliselt menetlenud ja kohtuvälise menetleja tegevuse sisulisele kohtukontrollile allutamata jätmisega jäi sisuliselt kaebemenetluses üks etapp vahele. Ringkonnakohus möönab kaevatava kohtumääruse motiveeriva osa kokkulangevust kohtuvälise menetleja vastuväidetega, kuid asub seisukohale, et nimetatud asjaolu väljendab mitte kohtu poolt asja sisuliselt menetlemata jätmist, vaid kohtu seisukohtade kokkulangevust kohtuvälise menetleja poolt esitatud vastuväidetes toodud seisukohtadega, mis ei saa kuidagi olla kaevatava kohtumääruse ebaseaduslikkuse aluseks. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka määruskaebuse esitaja väitega, et kohtuvälise menetleja tegevuse sisulisele kohtukontrollile allutamata jätmisega jäi sisuliselt kaebemenetluses üks etapp vahele, millega rikuti oluliselt menetlusaluse isiku õigusi.

4.2. Kohatu on määruskaebuse esitaja väide, et vaidlusaluseid kaubamärke ei ole Eestis müüdaval kaubal kaubamärgiomanike poolt kasutatud ja seda ilmselgelt ei kavatsetagi teha. Ringkonnakohus märgib, et kaubamärgiomaniku intellektuaalsele omandile on seadusega tagatud kaitse vaatamata sellele, kas kaubamärgiomanik kaubamärki ise reaalselt kaubal kasutab või mitte. Väärteomenetluse käigus on seaduslikult tuvastatud, et konfiskeeritud kaup rikub kaubamärgiomaniku intellektuaalomandi õigust ning see kaup oli tolliseadustiku § 28319 lg-s 1 ja alates 1.05.2004. a tolliseaduse § 74 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks. Seega olid täidetud tolliseaduse § 94 lg-s 3 sätestatud nõuded konfiskeerimise otsustamiseks – väärteo objektiivse koosseisu olemasolu Ekton Hulgikaubandus OÜ tegevuses ja selle kauba väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olemine. KarS § 83 lg 6 alusel on konfiskeerimise pädevusega kohtuvälisel menetlejal õigus konfiskeerida väärteo toimepanemise vahetukas objektiks olnud ese või aine koos rahatrahvi määramise otsuse tegemisega. Asjaolu, et kohtuväline menetleja, tuvastanud Tolliseadustiku § 283-19 lg 2 tunnustel väärteo - 3.oktoobril 2003.a Tallinnas keelatud kauba toimetamise tolliterritooriumile ( tolliseaduse § 74 lg 2), lõpetas oma määrusega väärteo menetluse aegumistähtaja möödumisega ja konfiskeeris tolliläbivaatuse aktiga kinni peetud kauba, mille sisseja väljavedu on üheselt keelatud - toob õiguslikult kaasa olukorra, kus süüdlase süü väärteo toimepanemises on tuvastatud, kuid ta vabaneb rahatrahvist. Rahatrahvist vabastamine ei tähenda aga süüdlaselt konfiskeeritud keelatud esemete tagastamist või heastamist.

4.3. Alusetu on määruskaebuses toodud väide, et kohus jättis tähelepanuta kaebuses esitatud kahju hüvitamise taotluse. Kaevatavas kohtumääruses on linnakohus nimetatud taotluse suhtes seisukoha võtnud ja pidanud kaebuse esitaja taotlust 343 331,46 krooni hüvitamiseks põhjendamatuks. Ringkonnakohus nõustub linnakohtu seisukohaga, et haldusorgani poolt tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus, mille alusel menetletakse ka väärteomenetlusega seoses tekitatud kahju nõudeid. Ringkonnakohus tähendab, et määruskaebuses taotletakse sisuliselt konfiskeerimisotsustuse tühistamist ning kahju hüvitamist. Samas on kaebuse kirjeldavas osas tõstetatud teoreetilist laadi küsimusi, ( tarbijauuringu teostamine kaubamärgi ja tähise segiaetavuse kohta jne. ) mis ei seondu aga konkreetse taotlusega, seda enam, et need on varem esindaja poolt jäetud sisukohaselt vaidlustamata.

5.1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et linnakohus jättis ebaseaduslikult tähelepanuta kaebuses esitatud menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral sama seadustiku § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku poolt Maksuja Tolliametile esitatud eelpoolnimetatud taotluses palutakse muuhulgas hüvitada taotluse esitajale kantud kaitsjakulud 34 161 krooni ulatuses. Lisadena 4), 5), 6) ja 7) on taotlusele lisatud advokaadiarvete ärakirjad kuupäevadega vastavalt 20.11.2003, 31.05.2004, 31.08.2004 ja 29.10.2004.

Ringkonnakohus osundab Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peab kohus õigusabikulude väljamõistmisel igal juhul eraldi otsustama, millises ulatuses on õigusabikulude hüvitamise määramine riigivõi kohaliku eelarve vahenditest mõistlik ja vajalik, kusjuures nimetatud küsimuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-54-02).

5.2. Riigi õigusabi seaduse
§ 21 lõike 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusega nr 2 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestab
riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määrad, mille § 11 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtuvälises menetluses osalemise eest 270 krooni ühe menetlustoimingu kohta, 750 krooni väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest ja 95 krooni iga poole tunni kohta väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest. Õigusabikulude hüvitamiseks väljamõistetava summa arvestamisel omab tähtsust kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aeg ja selle põhjendatus. Väärteoasja materjalist nähtuvalt on OÜ-le Hektoni Hulgikaubandus advokaadibüroo Teder & Partnerid poolt 20.11.2003. a väljastatud 17700 krooni suuruses summas arve nr 469 esinduse eest kaubamärgi vaidluses 10 tunni ulatuses ning advokaadibüroo Tõnis Tamme poolt 31.05.2004. a 8850 krooni suuruses summas arve nr 51-04 väärteomenetluses tollis osutatud õigusabi eest mais 5 tunni ulatuses; 31.08.2004. a 2655 suuruses summas arve nr 111-04 taotlusega tollile seonduva õigusabi eest augustis 1,5 tunni ulatuses ja 29.10.2004. a 4956 krooni suuruses summas arve nr 152-04 väärteomenetluses tollis osutatud õigusabi eest oktoobris 2,8 tunni ulatuses. Vastavalt esitatud arvetele on menetlusalusele isikule valitud kaitsja poolt osutatud õigusabiteenust seega kokku 19,3 tunni ulatuses.

5.3. Esitatud arvetest ei nähtu, milliseid konkreetseid toiminguid on kaitsja poolt õigusabiteenusena osutatud. Antud asjas õigusabikulude hüvitamiseks taotletava summa suurust võrreldes riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasuga samamahulise töö eest tuleb pidada ebamõistlikult ja põhjendamatult suureks. Arvesse võttes Riigikohtu eelpoolnimetatud lahendites väljendatud seisukohti, antud väärteoasja keerukust ja osutatud õigusabiteenuste mahtu ning seda, et esitatud arved ei tõenda täielikult kulutuste tegemist käesolevas väärteoasjas, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja poolt õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks taotletav summa 34161 krooni on põhjendamatult suur ning ei ole kooskõlas mõistlikkuse ja vajalikkuse printsiibiga. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele määruskaebuses esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks kogu ulatuses.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 4, 194, 196 lg 2 ja 198 tühistab ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu 30.12.2005. a määruse, millega jäeti rahuldamata OÜ Ektoni Hulgikaubandus kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse juhataja kohusetäitja Raivo Piiritalo 22.11.2005. a määrusele nr 165, osaliselt ja teeb uue määruse, millega mõistab välja OÜ Ektoni Hulgikaubandus kasuks õigusabikulude hüvitamiseks 25000.- krooni riigi eelarve vahenditest. Muus osas jätab ringkonnakohus vaidlustatava kohtumääruse muutmata.

Kohtunik Ene Randmäe