1-05-410\3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

-1/779 2005

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht .

. novembril 2005.a Tallinn

Kriminaalasja number

2 1 577 2005

- /

Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš

Tõlk Klara Kuldjärv Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

14. november 2005.a. Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi B.L-i süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,8 ja 266 lg.2 p.1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 27. septembri 2005 .

.a otsus

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.L

Prokurör Veera Kremez

Süüdistatav B.L Kaitsja

Mariann Tusti RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Linnakohtu 27. septembri

005.a. otsus B.L-i ärakantud karistuse, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ja teha uus otsus, millega

Lugeda B.L-ile mõistetud

(kümne) kuulise vangistuse alguseks 4. juuli 2005.a. Süüdistatava B.L-i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 18. novembril 2005.a. kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnakohtu 27. septembri 2005.a. otsusega mõisteti B.L süüdi ja karistati KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi 9 kuulise vangistusega, KarS § 266 lg.2 p.1 järgi 6 kuulise vangistusega. KIarS § 64 lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 238 lg.2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 5. juulist kuni 26. septembrini 2005.a., s.o. 2 kuud 21 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud 9 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 27. september 2005.a.

KarS § 199 lg.2 p.4,8 olmeelektroonika järgi mõisteti B.L süüdi varguses ühest Tallinnas asuvast korterist ja teksapükste varguse katses ühes Tallinna kaupluses. KarS § 266 lg.1 järgi mõisteti ta süüdi omavolilises sissetungimises Tallinnas Härjapea 26 asuvasse elumajja.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav B.L kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt on karistus liialt range, sest

ta tunnistab end täielikult süüdi ja kahetseb. Ta ei ole uurimist takistanud, tekitatud kahju ei ole suur. Vabaduses olles saab ta asuda tööle ja hüvitada tekitatud kahju.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et B.L peeti kahtlustatavana kinni 4. juulil 2005.a. kell 21.45 (tl.243). Pärast seda ta ei ole enam vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud B.L-i kinnipidamise päevaks 5. juuli

2005.a. ning karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 27. september 2005.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks 26. aprilli 2004

1 1 35 .a. otsuses nr.3- - - -04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149). Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega on apelleeritud kohtuotsuses raskendatud süüdimõistetu B.L-i olukorda. Ehkki selles osas kohtuotsust apelleeritud ei ole, peab kohtukolleegium KrMS § 331 lg.3 alusel võimalikuks seda rikkumist parandada, sest sellisel viisil karistuse kandmise aja alguse muutmine ei halvenda süüdimõistetu B.L-i olukorda. Apellatsioonist ei nähtu, et Tallinna Linnakohus oleks B.L-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Esimese astme kohtule olid apellatsioonides märgitud asjaolud teada ja need on kohtuotsuses ka ära märgitud. Seega ei ole apellatsioonis toodud asjaolud aluseks süüdistatavale mõistetud karistuste kergendamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg.1 p.4, 338 p.2, 340 lg.2 p.6 ja 345 alusel on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele süüdistatava B.L-i poolt ärakantud karistuse, ärakandmata karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas ning teha selles osas uus otsus.

Meelika Aava

Ivi Kesküla Malle Preimer