1-03-49\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Ärakiri-tõlge

Kriminaalasi nr. 1-700/03

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

03.juunil 2004.a. Ida-Viru Maakohus koosseisus:

kohtunik Jüri Sakkart

,

sekretär Inna Kossinets juuresolekul

prokurör Indrek Rebase osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Kohtla-Järve linnas 23.04., 27.05., 03.06.2004.a.

kriminaalasja

ALEKSANDR RÕBKINI, sünd. 0I.02.1977.a. Venemaal, kodakondsuseta,

venelane, elukoht: xxx, vallaline, kesk-eri

haridus, töötu, varem kohtulikult karistamata

Kriminaalkoodeksi § 15 lg.2 - § 143 lg.2 p.l ettenähtud kuriteo

toimepanemises,

kohus

Tuvastas:

Aleksandr Rõbkin töötas AS-s XXX turvamehena ja turvas XXX külas, XXX

vallas XXX maakonnas asuvaid AS XXX tööstus- ja haldusalasid. Omas

juurdepääsu ettevõtte kütte-määrdeainete ametiruumidesse, kus olid ka

kütusearved. 2001.a. märtsis grupis koos tuvastamata isikutega, võõra vara

hõivamise eesmärgil pettuse teel, asendas AS XXX 05.03.2001.a. originaalarve

nr.xxx summale 104861,90 krooni võltsitud arve vastu. Võltsarvel märkis saaja

rekvisiitides oma vanaisa J P arveldusarve nr.xxx Hansapangas ning esitas AS-ile

XXX maksmiseks võltsarve. Kuid arve kontrollimisel ettevõtte töötajate poolt oli

välja selgitatud, et AS XXX Hansapanga arveldusarve number ei vasta

võltsdokumentidel näidatud numbrile ning raha ei olnud üle kantud.

Oma tegudega, s.t. võõra vara hõivamisega pettuse teel, grupi poolt, kusjuures

kuritegu ei olnud lõpule viidud süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel,

Aleksandr Rõbkin pani toime kelmusekatse, s.t. KrK § 15 lg.2 - § 143 lg.2 p.l

ettenähtud kuriteo.

Uurija 03.01.2002.a. otsusega tuvastamata isikute suhtes AS-i XXX vara

hõivamise katse fakti järgi, pettuse teel, on A.Rõbkini kriminaalasjast eraldatud

eraldi menetlusse kriminaalasi nr. 02244000027.

Aleksandr Rõbkin ei tunnistanud oma süüd. Selgitas, et 05.03.2001.a. arve-

saatelehte nr. xxx ei ole ta võltsinud. Kes võis seda teha, võib ainult oletada, kuid

paljasõnaliselt laimata ei taha ta kedagi. Ei mäleta, kas ta suhtles emaga 2001.a.

märtsikuus või ei. Vanaisaga ei ole suhelnud. Ema midagi rääkis talle sellest, et ta

kavatseb vanaisaga arve pangas avada. Millises pangas, ei rääkinud. Oma vanaisa

P arveldusarve numbrit ta ei tea, ning talle on arusaamatu, miks AS „XXX"

võltssaatelehel on vanaisa arveldusarve number. Olles valves, ta teadis, kus asub

kabineti ukse võti, sisenes sinna selleks, et kasutada arvutil internetti, selleks ei

olnud koodi vaja. SAF raamatupidamise programmi ta ei sisenenud,

juurdepääsukoode ei teadnud. Arvuti korpuse külge kleebitud paberilehte

programmi juurdepääsukoodidega ta ei näinud. Korpusele oli kleebitud palju

paberilehti mingite numbritega paberilehti. Seletas, et arve võltsimisest kuulis

alles 17.04.2001.a. ülekuulamisel politseis. Selles mahhinatsioonis, milles teda

süüdistatakse, ta lihtsalt ei oleks saanud seda teostada oma võimaluste ja

teadmiste pärast.

J P, Aleksandr Rõbkini vanaisa, andis ütlusi, et 2001.a. märtsikuu lõpus koos

tütre L R käis Hansapanga Kohtla-Järve kontoris oma arve avamiseks, et panna

arvele tema enda poolt kogutud raha. Saadud pangakaarti kellelegi ei ole andnud.

27.03.2001.a. avatud arvet nr.xxx ei kasutanud. Pole kirjutanud ka avaldusi

Pensioniametisse selleks, et pension kantaks üle panka. 03.04.2001.a. käis ta

tütrega pangas selleks, et õppida oma magnetkaarti kasutama. Tütar on proovinud

vaadata tema magnetkaardiga tema arvet, kuigi raha seal niikuinii ei olnud. Ta ei

kasutanud magnetkaarti ja ei ole õppinudki seda kasutama.

L R, süüdistava ema, andis ütlusi, et 27.03.2001.a. arveldusarve avamisel P

nimele oli ta temaga kaasas, kuna ta näeb halvasti. Tema soovitas isale pangaarve

avada. Poeg ei ole teda sellest palunud. Pangadokument arve avamise kohta oli

nädal tema kodus, ning poeg võis seda näha, nii nagu tema sõbrad ja teised

isikudki, kes tema juures sel ajal käisid. 03.04.2001.a. võttis isa kaasa, et

õpetada teda kasutama pangakaarti. Kui nad 03.04.2001.a. P tulid panka, ta võttis

magnetkaardi välja ja sisestas ta pangaautomaati. Miks panga videosalvestusel

ning: sellest tehtud fotol ei ole fikseeritud antud momenti, kuid on ainult näha

kuidas ta sisestas pangakaarti automaati, selgitada ei oska. Tema mees töötas 25

aastat „XXX" XXX. Ta samuti töötas seal lühikest aega. Mis moel tema isa

arveldusarve sattus võltsdokumendile, ta selgitada ei oska.

Tunnistajad: J V, AS „XXX" sisekontrolli osakonna juhataja. AS XXX on AS

XXX tütarettevõte. AS XXX ja AS XXX vahel oli otseselt sõlmitud kütte-

määrdeainete tarnimise leping. Tarnitud kütuse arve summale 104861,90 kroonile

laekus ettevõtte sekretärile K K. Ta registreeris selle ära, pani ettevõtte templi

saabumise päeva kuupäevaga ja numbri. Selsamal päeval andis arve

raamatupidajale V

B üle. Too registreeris selle arvete registrisse, pani numbriga templi registreerimise

kohta ning märkis eelarve eest vastutava isiku nime. Antud juhul oli see J R. See

teostatakse ühe tööpäeva jooksul. Peale seda antakse arve üle ökonomisti A S,

too teeb käsitsi märke kauba sihtpunkti kohta. Peale seda arve edastati

tarneosakonna juhataja A B. Tema annab arve edasi laopidaja A I, kes märgib

arvele märke „XX". Arve viibimise aeg A.B juures ei ole millegagi piiratud. On

piiratud ainult ajaga, mis aja jooksul on vajalik teostada selle maksmine. See

tähtaeg on 30-45 tööpäeva arve saamise momendist alates. Dokumenti hoiti

laoruumis. Dokumendi juurde oli samuti juurdepääs laotöötajatel A.I, N.K. Kui

A.B võtab vastu otsuseid arve maksmise kohta, paneb ta oma allkirja

registreerimise templi kõrval ning annab arve üle S, kes antud dokumendid

annab allkirjastamisele ettevõtte juhataja S R. See toimub läbi sekretäri K K.

Peale seda S annab need üle infotehnoloogia spetsialistile L Ž. Tema kasutab oma

töös raamatupidamisesüsteemi „SAF". Antud arvel märkis L.Ž oma käega numbri

„XXX". Peale seda kirjutab maksekorraldusele elektroonselt alla

peaökonomist M.A. Seejärel, läbi S, antakse üle dokumentide originaalid

raamatupidaja B, kes veelkord kontrollib dokumendil rekvisiitide õigsust.

Seejärel saadetakse arve AS XXX arhiivi. Seoses uue raamatupidamise

programmi sisseviimisega 28.03.2003 .a. oli antud korraldus vajadusest arvete

rahaülekande teostamist kustutamise tähtajaga kuni 06.04.2001.a., see tähendab

jooksva kuu lõpuni. Pangaülekande teostamise katsel 30.03.2001.a. oli

tagastatud maksekorraldus 05.03.2001.a. AS XXX arve nr. XXX summa

104861,90 kroom kohta märkega, kuna olemasolev arveldusarve number ei

vasta saaja arveldusarvele. Korduva ülekande sooritamisel oli samuti arve

panga poolt tagastatud. 04.04.2001.a. Peale ilmsikstulekut 04.04.2001.a. AS

XXX AS juhatus teatas XXX juhatuse esimehe M J sellest, et sellel arvel

märgitud rekvisiidid ei ühti AS xxx rekvisiitidega ning on toimunud võltsimine.

Uurimisel oli kindlaks tehtud: Hansapanga rekvisiidid olid valed, Ühispanga

rekvisiidid puudusid. Templid arvel ei vasta nende ettevõttes kasutatavatele

templitele. Leiduvad grammatilised vead, on kirjutatud sõna „kuupääev"

„kuupäev" asemel. Kuigi nende ettevõtete erinevate töötajate poolt käsikirjas

kirjutatud numbrid templitel ühtivad, äratavad siiski kahtlust nende kirjete ja

allkirjade ehtsus. Kuigi tänu sellele, et pank blokeeris arve tasumise ja neile ei ole

tekitatud kahju, oli kirjutatud vastas avaldus politseile. Ta leiab, et arve oli

võltsitud siis, kui ta viibis kütte-määrdeainete laos käiguta umbes 2 nädalat alates

14.03.2001.a. kuni 30.03.2001.a. S kätte sattus arve mitte B käest, vaid ebatavalist

teed pidi raamatupidaja B laua pealt. Käesoleva arve võisid valmistada A B või A

I, või keegi muu tundmatu isik, kellel oli juurdepääs sellele dokumendile. Sellele

dokumendile võis olla juurdepääs kütte-määrdeainete laovalvet teostava AS XXX

töötajal A.Rõbkinil. B sõnade järgi andis ta salaja talle oma kabineti võtmeid ning

ütles talle

juurdepääsu koodi, et tööarvuti kasutamiseks. Samuti võis sellele dokumendile

juurdepääs olla asjaajamisest informatsiooni omaval L G, kelle

kabinet oli B kabineti kõrval. Samuti 10.04.2001.a. ta selgitas välja, et

arveldusarve AS XXX võltsarvel kuulub turvaja Rõbkini vanaisale -

P ning peale 17.00 Rõbkini poolt valvatavast laost helistas ta

laojuhataja A.B, et too sõidaks kohale ja avaks objekti uksed. Kui

B saabus kohale, siis ta pöördus Rõbkini, et võtmeid küsida, mis oli ilmne

rikkumine mõlemalt poolt. Seejuures oli B väga ärritatud ja erutatud.

Sellest sai V lisainformatsiooni selle kohta, et Rõbkinil oli tänu B

juurdepääs arvutiprogrammile ning alates 10.04.2001.a. oli Rõbkinile laovalves

ära öeldud tl.84-87, 269.

{

A I. 2001.a. märtsis töötas laohoidjana XXX kütte-määrdeainete baasis. Kõik

maksmisele kuuluvad küttedokumendid sai kätte, vormistas ja andis tagasi

raamatupidamisse A.B. Nemad vaid aitasid teda vormistamisel tema korraldusel.

Reeglina küttearved säilisid neil baasis vähem kui üks, kaks päeva. Ta teab

A.Rõbkinit kui turvameest. Mõnikord ta koos temaga otsis midagi arvutist

internetist. Juurdepääsukoode tööprogrammidele ta talle ei andnud ning too neid

ei teadnud. Rõbkin suhtles samuti ka B. Tal oli koos K tööprogrammidesse

sisenemiseks oma parool. Teiste laotöötajate paroole ta ei teadnud. Laupäeviti ta

ei käinud tööl.

V B - raamatupidaja, andis ütlusi, et 14.03.2001.a. oli tema poolt

registreeritud arvete registrisse arvutis AS XXX arve originaal summale

104861.90 krooni, peale seda ta andis arve üle B. Ei mäleta, mis

kuupäeval B võttis selle arve ja millal ta tagastas selle. Ta pidi selle arve

võtma 14.03.2001.a. kes tõi selle dokumendi talle, ta ei mäleta, kuid talle tõi

arveid ainult B. Kui arve jõudis tagasi raamatupidamisse, oli tarvis sellele

arvele panna direktori allkirja, tavaliselt teeb seda S. Ta viib arve

allkirjastamiseks. Kuid sel momendil võis sellele keegi muu ka alla kirjutada.

30.03.2001.a. läksid nad üle uuele raamatupidamisprogrammile, 01 aprillil

lõppes nendel majandusaasta ning sel ajal oli väga palju tööd. Kes oli sellest

teadlik, see võikski just sellel ajal käiku lasta võltsarve selle makse

teostamiseks. Kõik koostatud arved läbisid makse, tagasi tuli ainult XXX arve.

Koos S hakkasid nad otsima põhjust. Võrdlesid rekvisiite arvel

rekvisiitidega raamatupidamisprogrammis. AS XXX Hansapanga

rekvisiidid ühtisid. Helistasid laupäeval AS XXX kus neile öeldi, et

praegu ei ole raamatupidamises kedagi ning paluti helistada esmaspäeval. Peale

seda proovisid veelkord teostada arve tasumist, kuid too tuli jällegi tagasi, kui

valesti vormistatud arve. Teatasin sellest juhatusele. Hiljem teatati talle, et arve

oli fiktiivne. Leiab, et arvet võidi võltsida ajavahemikus 14.03.2001.a. kuni

30.01.2001.a. naftabaasis. Võltsarvel on ainuke originaalmärge - see on

kuupäev, mis näitab ülekande kuupäeva - 30.03.2001.a. käsikirja kanne, mis

pidi olema tehtud ja oli tehtud tema poolt 14.03.2001.a. arvel, on võltsitud.

Leiab, et võltsimine võis olla teostatud ainult kütte-määrdeainete baasil, inimese

poolt, kes tunneb hästi nende töö spetsiifikat, kuid ei ole lõpuni teadlik

pangaoperatsioonidest.

A S, AS XXX spetsialist, kes ütles, et arvet nr.XXX nägi ta reedel

30.03.2001.a. kell 11.00 B juures laua peal teiste maksmisele minevate arvete

kõrval. Ta oli eraldi teistest arvetest, oli keeratud pooleks. Ta erines teistest

arvetest veel selle poolest, et arvele oli märgitud vana kuupäev, kõik ülejäänud

arved oli hilisemate kuupäevadega. Ta küsis B käest, mis nii vana arve lebab

tema laual, too vastas, et ei mäleta kuidas ta laua peale sattus. Veel pööras ta

tähelepanu sellele, et direktori allkiri oli imelik. B ütles, et kõik on korras. Ta

kontrollis ära kõik rekvisiidid, need ühtisid. Peale seda oli arve saadeti panka

tasumiseks. Laupäeval oli samuti tööpäev. Ärasaadetud dokumentidest oli üks

tagastus AS XXX summale 104861.90 krooni, ning oli märgitud, et viga

rekvisiitides. Läksin raamatupidamisse, kontrollisime B kõik dokumendid ära.

Laos oli kaup juba arve alusel vastu võetud, AS XXX rekvisiidid ühtisid

raamatupidamisprogrammis ära näidatud rekvisiitidega. Helistasime XXX, kuid

ei saanud neile täpselt midagi öelda, ütlesime, et raamatupidamine ei tööta.

Proovisime veelkord arve ära maksta, kuid arve ei läinud pangas läbi. Ta on

kindlalt veendunud, et kui kahel päeval - reedel ja laupäeval, nad kontrollisid

AS XXX Hansapanga arveldusarvet raamatupidamisprogrammis, ta ühtis

programmis ja arve rekvisiitides. Kui teisipäeval tuki kontrollija V, ta ütles, et

rekvisiidid ei ühti. Ta avas raamatupidamisprogrammi ja nägi, et AS XXX AS

arveldusarve on juha arves muudetud ning ei ühti arve pangarekvisiitidega.

Kontrollis, kes võis siseneda programmi. Selgus, et laupäeval keegi A.B

parooliga kella üheksa paiku õhtul oli naftabaasi arvutist sisenenud sellesse

programmi. Tuleb välja, et alguses keegi sisenes raamatupidamisprogrammi ja

vahetas arve ära, ning hiljem vahetas selle originaali vastu. Selle arvega sai nii

kaua töötada ainult A.B, tema paneb viimasena allkirja alla ja peale seda see

dokument satud raamatupidaja lauale. Arve koos kõigi allkirjadega ja

templitega ei saanud nii pikka aega raamatupidamises olla, see vormistatakse

koheselt samal päeval ja saadetakse täitmisele. See tähendab, et see toodi

raamatupidamisse just 30.03.2001.a. See, et ta nii kaua lebas käiguta, pidas ta

naftabaasi töötajate hoolimatuseks. Väga soodsalt oli valitud dokumendi

vahetuse teostamise ja maksmisele esitamise aeg. Seda võis teha ainult see

inimene, kes teab hästi tervet töösüsteemi ja valis oskuslikult kõige raskema

momendi XXX kõigi osakondade töös, millised on seotud arvete vormistamise

ja tasumisega. Tema käsikirja märge arvel „XXX", mis pidi olema täidetud

14.03.2001.a., on võltsitud.

L Ž, infotehnoloogia spetsialist, andis ütlusi, et AS XXX arve, mis osutus

võltsituks, sai 30.03.2001.a. ta S käest maksmisele vormistamiseks, ning

vormistanud ta maksmiseks ära, andis S koos teiste arvetega tagasi. Samal

päeval teatas Ž sellest, et ühe arve

ülekandmiseks pank blokeerib ära. Peale SAF programmis ettevõtte teatmikus

AS XXX rekvisiitide kontrollimist tema poolt, ja arve rekvisiitides, mis ei

läbinud pangaülekannet, ta 30.03.2001.a. ei tuvastanud erinevusi. Märge arvel

„XXX" ja XXX" on tehtud tema poolt.

A B. Ta töötas tarneosakonna juhatajana. AS XXX arve nr.XXX kütte

tarnimiseks võttis ta raamatupidamisest 14.03.2001.a, tõi vormistamiseks lattu.

Tavaliselt on arved nende juures mitte rohkem kui 2 päeva. Peale seda ta

tagastab arve oma allkirjaga raamatupidamisse. Mis kuupäeval ta tagastas selle

konkreetse arve, ei mäleta, kuid ta ei võinud laos olla rohkem kui nädala. Arvel

seisev märge „XXX" on ehtne, allkiri ei ole tema oma, vaid võltsitud. Rõbkinile

ta seda arvet edasi ei ole andnud. Arvete töökorraga Rõbkin ei olnud teadlik.

Rõbkin tunneb hästi arvutit ja oskab sellega töötada. Teadis, kus asuvad kabineti

võtmed.

Oma

valvekordadel

kasutas

Rõbkin

tema

loal

internetti.

Tööprogrammide paroole ta ei kirjutanud paberilipikutele ja ei ole riputanud neid

ka arvutile. Ei mäleta, kas ta töötas 31.03.2001.a. ning kas ta sisenes SAF

arvutiprogrammi. Kes võis arve vahetada, ei tea ning ei oska ka oletada.

S E. Tegeleb kütte-määrdeainete baasis kütuse vastuvõtmisega, AS XXX arve oli

nende laos. Juurdepääs arvutiprogrammidele oli temal, B, laohoidjatel I, K. Ta ei

jäänud kunagi lattu peale kella kuut õhtul. Sinna võisid jääda laohoidjad ja B.

Reeglina arveid nende juures rohkem kui 1-2 päeva ei seisa. Arved toob

raamatupidamisest A.B maksmiseks laoruumi tellimuse koostamiseks ning nad

jäävad ööseks kabinetti, tema samuti viib nad laost raamatupidamisse tagasi.

Töös nad kasutasid kaht arvutit. Temal oli parool „XXX", A.B „XXX", K ja I

„XXX".

U K. AS XXX spetsialist, kes ütles, et 2001.a. aprillikuu alguses AS-st XXX

teatati makse teostamise võimatusest ning saadeti arve koopia, mille vaatluse

tulemusena ta avastas, et AS XXX arvenumber erineb AS XXX originaalarvest.

Arveplanketi vaatlusel avastas ta, et erineb ka kirjašrift, tema allkiri on võltsitud,

pangarekvisiidid ei ühti. See oli viimane tehing nende ja XXX vahel. Kui ei

oleks tekkinud probleemi maksmisega, siis nad oleks hakanud muretsema

sellepärast, miks tarnitud kütuse eest ei ole raha üle kantud enne 20.aprilli 2001

.a.

S Š, AS XXX turvamees. Valvas XXX ladu, kus vahetas Rõbkinit. Andis ütlusi,

et Rõbkin pakkus talle mitu korda et nad vahetaksid valvekordi, kuid ta ei

nõustunud.

I P, Hansapanga Kohtla-Järve kontori juhataja. Andis ütlusi, et ettevõtete ja

panga vahel on sõlmitud leping, mille alusel viiakse läbi

arveldused. Seejuures, iga ettevõttega lepitakse kokku millised summad ilma

lisakontrollita aktsepteeritakse, millised kontrollitakse. See info on ametialane

ning seda teab väga piiratud isikute ring. Ülekanne summadele enam kui

100 000 krooni, mis oli teostatud AS XXX, sattus lisakontrolli alla. Kontrolli

teostab programm ise, ta võrdles saatja poolt märgitud rekvisiite saaja

rekvisiitidega.

Veendusin

nende

mittevastavuses

ning

keeldusin

raha

ülekandmisest. Seepärast nende rekvisiitidega, mis olid näidatud võltsarvel, raha

ülekandmine ei saanud toimuda. Kuid isegi kui summa oleks olnud väiksem

ning ülekanne oleks olnud teostatud, siis saaja päringu järgi oleks pank hõlpsasti

tuvastanud ja teatanud selle isiku arve, kellele olid rahad üle kantud. Samuti

eraisikult, kes avas neil arve ning kellel ei ole regulaarseid märkimisväärseid

rahalisi laekumisi, ei ole võimalust arvelt maha võtta ühel pangapäeval rohkem

kui 10 tuhat krooni. See tähendab, et maha võtta arvelt 100 tuhat krooni, oli vaja

seda teha 10 pangapäeva jooksul. Kõik isikud, kes teostavad pangaoperatsioone

nende pangakontoris, fikseeritakse videosalvestusele.

Samuti on kohtu poolt uuritud järgmised tõendid:

AS XXX kütte-määrdeainete tarne saateleht AS XXX poolt, dateeritud

05.03.2001.a. tl. 6-7. Templite näidised, milliseid kasutati arvete maksmisel AS

XXX t.1.244. Võltsitud arve tasumiseks AS XXX: arve peal märgitud

rekvisiitidest ja allkirjadest nähtub, et see laekus XXX 13.03.2001.a., on

registreeritud numbriga XXX. Templi kohal on XXX esindaja allkiri.

Registreeritud raamatupidamises 14.03.2001.a. numbriga XXX. käesoleva

registreerimise templil on kaks allkirja - juhataja J.R ja A.B. Arve ülalpool märge

„XX" ja ,,XXX 30.03.2001". arve allpool Hansapanga arveldusarve, kood 767

XXX EEK. Uuritud tõend -kirjaekspertiisi akt t.1.127-129, 285, millest nähtub,

et ainult märge 30.03.2001.a. XXX on ehtne ja tehtud Ž poolt. Plank, kõik

ülejäänud templid, kirjed ja allkirjad on võltsitud t.1.8.

Võetuse protokoll ning Hansapanga Kohtla-Järve kontori leping arveldusarve

nr.XXX avamise kohta J P poolt tl.12-13.

Võetuse akt J.P magnetkaardi nr.XXX, kaardikood XXX äravõtmise kohta t.l. 16-

17. AS XXX originaalarve nr.XXX võetuse protokoll t.1.25-26. 27.03.2001.a.

fototabelid videosalvestustelt kell 12.37 L.R ja J.P avavad Hansapanga Kohtla-

Järve kontoris arvet XXX t.1.52. Fototabel videosalvestuselt 02.04.2001.a. kell

12.36 J.P saab Hansapanga kontoris kätte magnetkaardi t.1.53. Fototabel

videosalvestuselt 03.04.2001.a. kell 09.29 L.R J.P magnetkaardiga Hansapanga

kontoris avab ja vaatab P arvet XXX pangaautomaadis tl.54-55. Määrus

kriminaalsajast eraldamise kohta eraldi menetlusse materjalid tundmatute isikute

kohta AS XXX vara hõivamise katse fakti kohta t.l.171. Väljatrükk märkega, kes

ja mis parooliga on sisenenud SAF raamatupidamisprogrammi. Väljatrükist

nähtub, parooliga XXX (A B) on sisenetud programmi

31.03.2001.a. ajavahemikus kella 19.45 kuni 21.16 t.1.247. XXX valvetöö

graafikust nähtub, et XXXobjektil oli valves A.Rõbkin kella 16 kuni 08 14, 20,

26, 29 märtsil ja kella 08 kuni 08 17 ja 23.märtsil 2001.a. t.1.254.

Uurinud kohtuistungi käigus saadud tõendeid, kohus jõudis järeldusele. Ei

leidnud tõendamist kohtualuse Aleksandr Rõbkini süü. On tuvastatud, et 2001.a.

märtsis töötas A.Rõbkin kütte-määrdeainete baasis valves. Tal oli juurdepääs B ja

I arvutitele. Ei ole tõendeid selle kohta, et tal oli juurdepääsukood ning et ta

võis

siseneda

tööprogrammidesse,

sealhulgas

ka

SAF

raamatupidamiseprogrammi. Sel momendil, kui keegi selles programmis töötas

31.03.2001.a. Rõbkinit tööl ei olnud ning ta ei viibinud XXX territooriumil. On

tuvastatud, et Aleksandr Rõbkini ema ja tema vanaisa avasid 27.03.2001.a., mõni

päev enne kuriteo toimepanemist, arveldusarve Hansapanga Kohtla-Järve kontoris.

Just nimelt sellele arvele ajavahemikul 30.03 vastu 31.03.2001.a. püüdsid XXX

raamatupidamise töötajad raha üle kanda, kuna see arve oli märgitud

rekvisiitidesse, millele oli tarvis üle kanda raha summas 104861,90 krooni

kütuse eest AS XXX. On tuvastatud, et A.Rõbkini ema L.R 03.04.2001.a.

sisenes pangaautomaadi kaudu 02.04.2001.a. P saadud magnetkaardi abil panka,

mis oli avatud tema ja P poolt 27.03.2001 .a. Kuigi mingeid rahalisi laekumisi

sinna oodata ei olnud. Ei ole tuvastatud, et kas A.Rõbkin oli teadlik ema ja

vanaisa poolt avatud arveldusarvest. Muid tõendeid A.Rõbkini süülisuse kohta

kohus ei tuvastanud. Kohtualune ise kategooriliselt eitab oma süüd. Mis moel

isikute kätte, kes püüdsid toime panna kuriteo, sattus tema vanaisa arveldusarve, ei

tea. Kinnitab, et ise ei teadnud sellest arvest midagi, nii nagu ei teadnud ka tema

avamisest midagi. Kohus, hinnatud kohtuistungi käigus saadud tõendeid, jõudis

järeldusele. Aleksandr Rõbkin ei saanud olla talle inkrimineeritud kuriteos ei

algatajaks, ega täideviijaks. Selleks, et töötada välja ja viia täide talle

inkrimineeritava kuriteo plaan, on vajalik omada spetsiifilisi teadmisi ja

juurdepääsu, nii kütte-määrdeainete baasi dokumentidele, kui ka XXX

raamatupidamisele. Olla hästi informeeritud paljudest spetsiifilistest

eripäradest, milles töötas tol ajavahemikul raamatupidamine ja teised osakonnad,

mis olid seotud XXX rahaülekannete teostamisega. Olla informeeritud sellest,

et see on viimane kütuse saabumine AS XXX AS XXX poolt. Samuti on vajalik

omada võimalust töö ajal, teades kaevanduse erinevate struktuurüksuste tööde

spetsiifikat ja koorma saatjat, omada võimalust õigel ajal ja õiges kohas viia

alguses dokumendi originaal, hiljem see ära võtta, võltsida ja lasta käiku

võltsdokument. Seejuures, tõenäoliselt isikud, kes panis toime selle kuriteo, pidid

hiljem omama võimalust ära võtta võltsdokument ja vahetada see originaali vastu,

milles oli märgitud mitte A.Rõbkini arveldusarve, vaid koorma saatja arveldusarve

kõigi ehtsate, mitte võltsrekvisiitidega ja allkirjadega. See oleks märkimisväärselt

raskendanud tuvastamaks põhjuseid, miks ei olnud teostatud tähtaegne AS XXX

XXX arve ülekanne. Seda operatsiooni saavad läbi viia ainult kütte-määrdeainete

baasi töötajad ja XXX raamatupidamine, seejuures nende ringkond on üsna

piiratud, see on kaks või kolm inimest, kelle kohustuste hulka kuulub töö

analoogsete dokumentidega ja vastuvõtmisega, registreerimisega,

kaevandusse saabuva kütuse kohta maksedokumentide tasumise operatsioonide

teostamine. Seejuures, see võis olla teostatud nii nagu ühe inimese, nii ka isikute

grupi poolt. Aleksandr Rõbkin võis selles situatsioonis olla ainult inimene,

kellelt oleks võinud ükskõik mis sündsal ettekäändel saada või küsida lähedaste

kaudu vormistada arveldusarve, millele pidi olema üle kantud raha. Ei ole

välistatud, et sarnane jutuajamine võis olla aset leidnud ka tema ema L.R

ja vanaisaga J.P. Seejuures tagama sellega isikutele anonüümsuse, see

tähendab hiljem pidi nähtavale ilmuma ehtne maksedokument. See ei

oleks võimaldanud koheselt tuvastada, kuhu oli raha üle kantud. Mis on

kinnitatud ka sellega, et raha ülekandmisel 30 ja 31 märtsil 2001.a.

arvutiprogrammis oli märgitud A.Rõbkini arve, kuid 03.aprilli arve kontrollimisel

oli seal juba märgitud ehtne koorma saatja AS XXX arve. See tähendab

ajavahemikul 31 märtsist kuni 03 aprillini keegi vahetas arvutiprogrammis

arveldusarve ära. Toimiku materjalidest nähtub, et sel ajal arvutiprogrammi

sisenes isik A.B parooliga, kuid ise ta eitab seda, et sel päeval ja sel ajal ta oli tööl

ja töötas arvutiga. Igal juhul, isikul, kes korraldas ja viis täide selle kelmuse, pidi

olema võimalus P arvelt võtta maha XXX arveldusarvelt üle kantud raha summas

104861,90 krooni.

XXX sisekontrolli läbiviinud J.V ülekuulamisel ja teiste tunnistajate ütlustest

nähtub, et nad leiavad, et arvatavasti need isikud, kes võiksid olla seotud selle

kuriteoga, on XXX kütte-määrdeainete baasi töötajad.: I ja B. Kütte-määrdeainete

baasi laos arve seisis kuni 30.03.2001 kell 14.30. Seal oli reaalne võimalus

teostada arve võltsingut ja ära võtta AS XXX originaalarve nr. XXX. Just nimelt

nende inimestega on Aleksandr Rõbkin lähedalt tuttav. Seda on tõendanud nii

Rõbkin ise, kui ka B ja I. Seejuures just A.B oli rohkem võimalusi tööks AS XXX

arvega nr.XXX summa maksmisele summas 104861,90 krooni. Nemad olid

teistest paremini informeeritud sellest, et sellelt saatjalt on kütuse tarne XXX

viimane. Samuti teadsid, et ajavahemikul 25.mätsist kuni 01.03 aprill muutus

XXX raamatupidamise tööviis ja peale seda kõik arveldused teostati vahetult

koos „XXX" ettevõttega ning see on kõige soodsam aeg kelmuse

toimepanemiseks. 01.aprillil 2001.a. on ka majandusaasta lõpp. Seoses

sellega, teostatud maksete suure mahuga, süsteemi ja tööviisi muutmisega,

seoses selle segadusega, on praktiliselt võimatu tuvastada, kes ja kuidas

teostas selle AS XXX arve nr.XXX maksmise operatsiooni. Seejuures just

nimelt A.B võttis dokumendid raamatupidamisest ära ning võis igal ajal

enne maksete tähtaja lõppemist tagastada selle arve, mis oli juba

maksmiseks ette valmistatud, raamatupidamisse. Mis on tõendatud ka

käesoleva kriminaalasja materjalidega, milles faktiliselt ei ole tuvastatud isikud,

kes panid toime käesoleva kuriteo,

vaatamata sellele, et kuritegu oli avastatud katse staadiumis. Seejuures

raamatupidamise töötaja B ja ökonomist S, infotehnoloog Ž hakkasid ise välja

selgitama põhjuseid, miks AS XXX arve ei läbinud makset ja ning kui nemad

oleksid sellest huvitatud isikud, nad ei oleks hakanud sellepärast suurt lärmi

tõstma ja informeerima sellest ettevõtte juhatust, ning ühendust võtma koorma

saatjaga.

Arvestades ülaltoodut, kohus leiab, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik

tuvastada, kas kohtualune A.Rõbkin on süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos,

mis on ettenähtud KrK § 15 lg.2 - § 143 lg.2 p.l järgi, kas on tema tegudes

objektiivseid ja subjektiivseid süüteotunnuseid ja kes on A.Rõbkin, kui ta isegi

ongi süüdi, kas süüteo täideviija või kaasosaline. Kohus leiab, et uurimine on

alusetult eraldanud materjalid tuvastamata isikute suhtes eraldi menetlusse, kuna

see on mõjutanud uurimise igakülgsustele ja erapooletusele.

Vastavalt KrMK § 268 lg.2, süüdimõistev kohtuotsus ei või rajaneda oletustel.

Seoses ülaltooduga Aleksandr Rõbkinit KrK § 15 lg.2 - § 143 lg.2 p. 1 ettenähtud

kuriteo toimepanemise süüdimõistmises tuleb õigeks mõista tema süü

tõendamatuse tõttu.

Arvestades ülaltoodut ja juhindudes KrMK § 260, 262, 263, 268, lg.5, kohus

O T S U S T A S :

Aleksandr Rõbkin talle esitatud süüdistuses KrK § 15 lg.2 - § 143 lg.2 p.l

ettenähtud kuriteo toimepanemisel õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu.

Tõkend - elukohast mittelahkumise kohta - tühistada.

Kohtukulud jätta riigi kanda.

Kriminaalasi nr.1-700/03 (nr.01244001117) KrK § 15 lg.2 - § 143 lg,2 p.l

ettenähtud

kuriteo

fakti

toimepanemisel

saata

Viru

Ringkonnaprokuratuuri süüdistatavatena vastutusele võetud isikute

tuvastamiseks seadusega ettenähtud korras.

Ida-Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib kaevata ja protestida 10 päeva

jooksul Viru Ringkonnakohtusse Ida-Viru Maakohtu kaudu.

Jüri Sakkart

Kohtunik (allkiri)