4-13-4563/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOtsuse kuupäev 07.08.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Tunnistada süüdi U.I LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 järgi ja määrata talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva.
Legislator headnote
AI generated4-13-4563/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Otsuse kuupäev 07.08.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Tunnistada süüdi U.I LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 järgi ja määrata talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse kuupäev 07.08.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär
Tõlk
Menetlusalune isik
U.I, isikukood XXX, elukoht XXX töökoht puudub
Väärtegu LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 Istungil osalenud isikud
Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlusetalituse esindaja Triinu Riigor
LÕPPOSA
Tunnistada süüdi U.I LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 järgi ja määrata talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva.
Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 16.09.2013.a.
Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 07.08.2013.a Harju Maakohtus.
Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.
Tuvastatud asjaolud
Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 20130615225201 juhtis U.I 15.06.2013 kell 15.59 mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust, juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis. Isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,1 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,15 mg/l +- Väärteoasi nr.4-13-4563
0,05 mg/l. isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit.
Oma tegevusega pani U.I toime LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
Kohtu seisukoht Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kohtukutse anti perekonnaliikmele - vanaemale - allkirja vastu, mistõttu loetakse kutse vastavalt V™S § 41 lg 2 isiku poolt kättesaaduks. Menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.
Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta saab oma rikkumisest aru ja tunnistab oma süüd; juhtimisest kõrvaldamise otsusega 16.05.2013.a, mille kohaselt kõrvaldati ta varasemalt juhtimisest;
Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja teiste toimiku materjalidega.
Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti.
Karistuse määramisel kohus arvestab, et U.I on varem korduvalt väärteokorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal 7 kehtivat karistust, sh samalaadsete liiklusalaste rikkumiste eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et U.I ei ole talle määratud rahatrahve täies ulatuses tasunud. Sellest kohus järeldab, et U.I ei ole varasematest karistustest vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Väärteoprotokolli kohaselt ei oma isik töökohta, seega ka kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuste väärtegude toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni keskmise määra piiridesse.
Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.
Julia Vernikova Kohtunik