1-13-5434/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2013.a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-13-5434 (13230113165)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk Ines Üprus

Kriminaalasi I.J

süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Kelly Kruusimägi

Süüdistatav I.J

Isikukood XXX; elukoht XXX; Vene Föderatsiooni kodakondsusega; kõrgharidusega; emakeelvene keel; töökoht puudub.

Kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati 21.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel vangistusega 8 kuud, KrMS §

238 lg 2 alusel vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud ja 8 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 316 tundi, tähtajaga

1 aasta. ÜKT tunnid tehtud seisuga 13.05.2013.a.

Tõkend: Tõkendelukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Kriminaalasi nr. 1-13-5434

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi I.J KarS § 320 lg 1 alusel ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata I.J-i mõistetud karistust- 3 kuud vangistusttäitmisele, kui ta ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 pandud käitumiskontrolli nõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohaselt on I.J käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.J-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.07.2013.a.

Tõkendelukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Välja mõista I.J-ilt riigituludesse menetluskulud:

• II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot,

• kaitsjale Eva Rivis makstud kaitsjatasu summas 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti.

Menetluskulud tuleb tasuda kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.J, 1-13-5434, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD

I.J ´it

süüdistatakse selles, et tema 24.08.2012.a. Tallinnas, aadressil J. Sütiste tee 19 kannatanuna ülekuulamisel, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt vale ütluse andmisele järgnevast karistusest, andis kannatanuna teadvalt vale ütlusi kriminaalasja nr 12230111739 asjaolude kohta ning allkirjastas kannatanu ülekuulamise protokolli.

Seega I.J , teadvalt vale ütluse andmisega pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabel, süüdistatav I.J ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.J karistuseks 3-(kolm) kuulist vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 mitte pöörata I.J karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18- kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid.

Vastavalt KarS § 75 lg 1 on I.J , käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav I.J ja tema kaitsja Eva Rivis nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub I.J temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova