1-11-9661/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-9661

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-9661 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Vaike Hanni Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.P

elektroonilise v vangistusest alvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.P isikukood xxx viibib xxx Kaitsja Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest K.P

vabastamata.

Rahuldada kaitsja Irina Gromtsev K.P-le st ´i taotlus riigi õigusabi osutamise ee 43,20eurot.

Välja mõista K.P lt

- kriminaalmenetluse kulud 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

K.P tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või

Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus

„ menetluskulud“. K.P 1-11-9661

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooks alates päevast, ul

mil isik sai vaidlu idi teada saama. statavast kohtumäärusest teada või p

Kriminaalasi nr 1-11-9661

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 22.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.P elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

K.P on Viru Maakohtu 31.01 120, .2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS §

§ 121, § 122, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § lg 1 kohaldamisega 11 kuu ja 23

päevase vangistusega.

KarS tetud karistust Viru Maakohtu 29.04.2008 § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõis otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 5 kuud 21 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2

4 päeva vangistust. aastat 5 kuud 1

Karistuse kandmise algus . 31.01.2012 ja lõpp 14.07.2014

Kinnipidamisasutuses K.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama abikaasa juurde aadressile xxx.

Kinnipeetaval on keskharidus ja xxx laia profiiliga erial A1 taseme

a. Vangistuses isik läbis

riigikeele kursuse. Isik on motiveeritud õppima riigikeelt. Samuti suhtub positiivselt enesetäiendamisse (soovib omandada keevitaja eriala). Vangistuses osales riigikeele kursustel (lõpetas edukalt A1-taseme keelekursused 19.03.2013);

Enne vangistust töötas . Isik loodab, et saab vabanedes samasse firmasse tööle. xxx

Isikut on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab 2 korda. Väärteokorras karistatud 4 korral. Hetkel kannab K.P karistust KarS § 120 (ähvardamine), KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine), KarS § 122 (piinamine), KarS § 274 lg 1 (vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes) ka KarS § 275 (võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja solvamine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest.

Enamus süütegudest on toime pandud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et alkoholi üleliigsel tarvitamisel ta võib muutuda agressiivseks. Kainena ta ei ole agressiivne. Vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi xxx (lõpetas edukalt 22.02.2013). Tunnistab probleemi, on tahtmine tegutseda, arvab, et suudab himuga toime tulla, kuna on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud kindlad eesmärgid.

Alates 20.05.2013 kuni 19.08.2013

on määratud vangla majandustöödele. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla on isikul võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava abikaasa ja kaks alaealist last. Korteri omanik Y. Dxxxon nõus elektroonilise valve kohaldamisega K.P suhtes oma elukohas. Ta andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Teine vabanemisjärgse elukoha aadress xxx oli abikaasa selgitustel antud juhuks, kui see elamispind ei oleks mingil põhjusel olnud sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Praegu toetab materiaalselt kinnipeetava abikaasat kinnipeetava ema N. Dxxx. Kinnipeetava abikaasa Y. Duxxx ajaduse korral K.P ei tööta. Ema on olnud nõus sellega, et v perele materiaalset toetust osutada. a Vabanemisjärgselt K.P le garanteerib töökoh - xxx. K.P on Rahvastikuregistri andmetel registreerimine aadressil xxx linn. Tal on kuni

.11.2016 kehtiv välismaalase pass. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks .

Kriminaalasi nr 1-11-9661

Võttes arvesse asjaolu, et kinnipeetavat on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud varavastaste (sh röövimise), vägivaldsete isikuvastaste (sh piinamise) ja avaliku võimu teostamise vastaste kuritegude toimepanemise eest, viimased kuriteod pani K.P toime katseajal, s.o pärast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamiseg (vt Viru Maak 1-08-16093) prokuratuur leiab, et a ohtu 10.03.2009 kohtumäärus nr

varasemad karistused ei avaldanud kinnipeetavale mõju ja on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise oht ning ei pea õigeks uuesti vabastada isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla olukorras, kus ta varasemal sellel vabastamisel

(ning enne seda, so Narva Linnakohtu 30.04.2004 kohtuotsusega KarS § 73 korras määratud katseaja jooksul) pani toime uued vägivaldsed kuriteod.

K.P taot

leb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust.

Kohus tutvunud esitat ja tema kaitsja

ud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu arvamustega, leiab, et K.P tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.P isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on lik. võima Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K.P on kriminaalkorras karistatud neljal korral (sh isikuja varavastaste kuritegude eest ning avaliku vastu suunatud kuritegude eest). Vangistust kannab teist korda. Viimane võimu

karistus mõisteti liku võimu isikuvastaste ja ava teostamise vastaste kuritegude eest, mida ta pani toime katseajal.

Isikut on varasemalt vabastatud ennetähtaegselt karistatuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal jätkas kuritegeliku käitumist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohus leiab, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning K.P puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kriminaalasi nr 1-11-9661

Varem K.P on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks K.P uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.P vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma