1-09-17810/83 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-17810 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. mai 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Nikitini (Nikitin) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

16. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Nikitini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

A. Nikitin mõisteti Viru Maakohtu 08.04.2010. a kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja

2 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 24.05.2005 otsuse järgi mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 06.10.2009 ja lõpp 04.12.2014. Viru Maakohtu 16.05.2013 määrusega jäeti A. Nikitin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu hinnangul ei ole A. Nikitini ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning

A. Nikitin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus märkis, et kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et A. Nikitini varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus tõi välja, et A. Nikitin on varem kriminaalkorras karistatud esimese astme varavastase kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat, kuid pani katseajal toime uue esimese astme narkokuriteo, mis maakohtu hinnangul näitas, et A. Nikitin ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohus järeldas, et tingimuslik karistus ei paneks A. Nikitinit hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning A. Nikitini puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus rõhutas, et käesoleval ajal kannab A. Nikitin vangistust esimese astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis oli toimepandud korduvalt ja katseajal. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toime pandud narkokuriteo asjaolusid. Maakohus lisas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Maakohtu hinnangul ei ole A. Nikitini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud, arvestades toimepandud kuriteo korduvust ja dünaamikat ning A. Nikitini käitumist katseajal. Maakohus märkis veel, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid tugineda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

A. Nikitin esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kaaluda veelkord enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

A. Nikitin tõi välja, et eelmisest tingimisi ennetähtaega vabastamise võimaluse läbivaatamisest on möödunud aasta. A. Nikitini sõnul jäeti ta siis vabastamata määrusega, mille põhjendusteks oli töökoha saamise garanteerituse puudumine, samuti teatud täitmata tegevused individuaalse täitmiskava (ITK) järgi ning põhjendus, et kuritegu oli toime pandud tingimisi määratud karistuse ajal.

A. Nikitin väidab, et käesolevaks ajaks on nii mõnedki asjaolud muutunud. Nimelt oli

A. Nikitin eelmisest määrusest täiendavalt motiveeritud ning asus muutma oma tegevuskava, püüdes sellega tõendada ja veenda kohut, et ta on sügavalt motiveeritud õiguskuulekalt käituma. A. Nikitini sõnul täitis ta kõik ITK-st tulenevad kohustused, muutis suhtumist vangla poolt pakutavasse töösse ja oli nõus koristustöödega ning tegi pingutusi selleks, et tagada vabanedes töökoht. A. Nikitin rõhutas, et on täitnud absoluutselt kõik tingimused.

A. Nikitini hinnangul on mõistetav, et inimesele, kellele määratakse kuriteo eest reaalne vangistus, on nõutav eelkõige, et ta arvestaks asjaoluga, et ta peab ära kandma kohtu karistuse. Ennetähtaegne tingimisi vabastamine on privileeg. A. Nikitin peab mõistetamatuks, et milleks need täitmiskavad ja lootuste andmine, kus märgitakse kohustused, mis annavad inimesele selge signaali võimalustele loota, kui nende reaalsel täitmisel tema lootused purustatakse selgitusega, et tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata.

A. Nikitin möönab määruskaebuses, et tema kuritegu oli toime pandud katseajal, kuid lisab, et siis ta ei teadnud, mida tähendab reaalne vangistus.

A. Nikitin peab endale igati kasuks tingimisi ennetähtaegse vabastamise kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, sest otsese probleemi tekkimisel on tal, kuhu abi järele pöörduda ning sealsamas on kriminaalhooldusametnikul kohustus teda adekvaatselt suunata ja mitte hätta jätta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et A. Nikitini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Nikitini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus keeldus

A. Nikitini ennetähtaegsest vabastamisest eeskätt toimepandud kuriteo raskuse, süüdimõistetu isiku ja varasema karistatuse motiividel. Ringkonnakohus keskendub alljärgnevalt põhjendustele, miks nimetatud motiivid kaaluvad üles A. Nikitini poolt määruskaebuses esitatud seisukohad.

2. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses esitatuga, et A. Nikitini käitumises on vangistuse ajal avaldunud mitmeid positiivseid asjaolusid – motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada, vangistuse jooksul tööleasumine ning individuaalse täitmiskava kõikide tingimuste täitmine viitavad sellele, et A. Nikitin on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Samuti on A. Nikitinit vabanemisel eesootavad tingimused väga head: tal on elukoht, võimalus asuda tööle, lähedaste toetus, mis kogumis näitavad, et tema risk kuritegude toimepanemist jätkata ei ole suur. Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väljendatuga nagu oleks A. Nikitini ennetähtaegseks vabastamiseks kõik eeldused täidetud. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata A. Nikitinit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

3. Ringkonnakohus märgib, et A. Nikitin on Viru Maakohtu 08.04.2010 otsusega mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi selles, et ta müüs grupis suures koguses narkootilisi aineid, olles varem toime pannud sama kvalifikatsiooniga narkokuriteo. Ringkonnakohus lisab, et A. Nikitin pani temale inkrimineeritud narkokuriteo toime varem toimepandud narkokuriteo eest tingimisi vabastamisega määratud katseajal. Ringkonnakohus rõhutab, et mõlemal korral on A. Nikitini poolt toimepandud kuritegu realiseerinud suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise enamohtliku koosseisu. Toimikumaterjalidest nähtuvalt oli A. Nikitin grupi organiseerijaks (tl 33). Maakohtu määruses väljatoodu kohaselt oli grupi eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta A. Nikitini poolt senikantud karistuse osa tema süü suurusele. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud narkokuriteo raskust, sealhulgas süüteo äärmuslikumat vormi omakasu eesmärgi näol, samuti A. Nikitini keskset osa teoplaanis ning uue narkokuriteo toimepanemist katseajal, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud käesoleval ajal A. Nikitini ennetähtaegne vabastamine. Ringkonnakohtu hinnangul riivaks just narkokuriteo toimepanemise asjaolusid ning A. Nikitini süü suurust arvestades ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvisid ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

4. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka käitumist vangistuse ajal ja isikut vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa isikut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavate headele tingimustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus lisab, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus isiku mittevabastamisel on kõige kaalukamaks asjaoluks tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud ning tema süü suurus, kuna muud sättes nimetatud asjaolud iseloomustavad teda positiivselt ja toetaksid tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtul siiski kaalutlusõigus isikut mitte vabastada. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamisel kõige olulisemaks põhimõtteks isiku süü. Ringkonnakohus leiab, et süüpõhimõttel on suur kaal ka KarS § 76 lg

3 kohaldamisel, kuna nimetatud sättest tulenevalt tuleb kohtul arvestada isiku varasema elukäigu, vangistusaegse käitumise ja teda eesootavate tingimuste kõrval ka süüdimõistetu isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis A. Nikitini puhul praegu tema ennetähtaegset vabastamist ei võimalda.

5. Määruskaebuses väidab A. Nikitin, et pani kuriteo toime katseajal, kuna ta ei teadnud, mida tähendab reaalne vangistus. A. Nikitin leiab veel, et talle on kasulik tingimisi ennetähtaegne vabanemine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, sest siis tal on, kelle poole probleemide tekkimisel pöörduda. Ringkonnakohus peab neid A. Nikitini väiteid ennetähtaegse vabastamise otsustamisel siiski asjakohatuteks ega arva, et nende arvestamine omaks kaalu KarS § 76 lg 3 nimetatud eelduste hindamisel.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Nikitin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas