1-13-5354/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-5354

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2013.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5354 (13250101033) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Allar Nisu Kriminaalasi K.G süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav K.G

Eluvõi asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x

Haridus: x

Emakeel: x

Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus: karistamata

Tõkend: ei kohaldatud

09.06.2013 kahtlustatavana kinnipeetud

Kaitsja Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.G KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lõigete 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud vangistusest kuulub K.G koheselt ärakandmisele 2 (kaks)

kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 6 (kuue) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.G ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on K.G kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.G eelvangistuses viibitud aeg ning kahe kuu pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o 09.06.2013. Kohaldada K.G suhtes tõkend kohtusaalis. vahistamine

1-13-5354

2 (3)

Välja mõista K.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256

5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 240 € ning tasu riigi õigusabi eest 108 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „K.G 1-13-5354 menetluskulud“

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.G süüdistatakse selles, et tema 07.06.2013 kella 21.30 ja 22.00 vahelisel ajal lõi Pärnu maakonnas x vallas x külas, aadressil x asuvas korteris K P ühel korral rusikaga vastu vasakut põske, põhjustades kannatanule füüsilist valu.

Samuti süüdistatakse K.G selles, et tema 08.06.2013 kella 23.50 kuni 09.06.2013 kella

00.11 vahelisel ajal tungis Pärnu maakonnas x vallas x külas, aadressil x asuvas korteris kallale K P, lüües kannatanut esmalt ühel korral rusikaga näo piirkonda, misjärel kukkus kannatanu põrandale pikali. Seejärel lõi K.G maas lamavat kannatanut rusikaga kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvu kordi, kuid vähemalt neljal korral peapiirkonda ning vähemalt ühel korral jalaga vastu kannatanu jalgu. Seejärel väänas K.G K P käsi. Löömisega ning käte väänamisega tekitas K.G K P füüsilist valu. Lisaks tekitas K.G toimepandud teoga K P ka tervisekahjustuse – nahaaluse verevalumi paremale näopoolele.

Eelkirjeldatuga pani K.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Prokurör taotles K.G süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lõigete 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele.

Mõistetud vangistusest kuulub K.G koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 6 (kuue) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.G ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

1-13-5354

3 (3) KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on K.G kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.G eelvangistuses viibitud aeg ning kahe kuu pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o 09.06.2013.

Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 240 € ja tasu riigi õigusabi eest 108 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 86.40€.

Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18.00 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.60 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 21.60 €.

Eesti Advokatuuri juhatuse 19.02.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üldvõi lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada.

Rubo Kikerpill kohtunik