4-13-2483/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2013 Tallinnas Väärteoasja number 4-13-2483 (2302,13,003934) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

B.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.04.2013 kiirmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr 10220912734894 määratud karistuse vähendamises

Kaebaja B.T isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; töökoht: LE AS; varem väärtekorras karistatud Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Margus Pihl Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 120 lg 1, 132 p 1, § 133-134 kohus o t s u s t a s:

1) Jätta B.T kaebus rahuldamata.

2) Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse 12.04.2013 kiirmenetluse otsus alusel väärteoasjas nr 10220912734894 muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt 12.04.2013 koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220912734894 kohaselt B.T 12.04.2013 kella 18.50 Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn Narva tee 27 km, liikudes Narva suunas, juhtis mootorsõidukit BMW 318i r/n XXX, millel puudus ees numbri registreerimismärk ja on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. B.T rikkus LS § 76 lg 1, § 73 lg 2 ja pani toime LS § 205, § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja B.T karistust kergendava asjaoluna arvesse isiku kahetsust; 12.04.2013 kiirmenetluse otsuse alusel määrati B.T-le KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahv LS § 205 järgi 49 trahviühikut, so 196,00 eurot.

26.04.2013 esitas B.T Viru Maakohtule kaebuse. Kaebuses taotles B.T asja lahendamist kirjalikus menetluses ja kohtualluvuse muutmist põhjendusega, et tema elukoht on Jõhvi linnas.

03.05.2013 (saabus Viru Maakohtusse 07.05.2013) esitas kohtuväline menetleja Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

27.05.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja määruse alusel edastati B.T kaebus menetlemiseks Harju Maakohtule. Määruse põhjenduste kohaselt on B.T-le süüksarvatavad väärteod toime pandud Harju Maakohtu teeninduspiirkonnas, pooled on nõustunud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning seega ei ole vajalik kohtualluvuse muutmine.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebuse kohaselt ei vaidlusta B.T väärteo toimepanemise fakti. Kaebuses märgitud selgituste kohaselt ostis kaebaja sõiduki 20min enne juhtunut, auto oli kergelt avariiline: sõidukil puudus esistange, mis oli koos numbrimärgiga salongis. Kaebaja väitel ei taibanud ta numbrimärki klaasi alla panna.

Kaebaja osundab, et ta ei pannud väärtegu toime tahtlikult, tal puuduvad kehtivad väärteokaristused ning seoses sellega palub kaebaja vähendada talle määratud rahatrahvi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole B.T kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 12.04.2013 kiirmenetluse otsus muutmata.

Oma kirjalikus vastuses leiab menetleja, et B.T poolt toime pandud väärteod on täielikult tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, Maanteeameti Liiklusregistri andmetega ja tunnistaja

M. Hundi (Hunt) ütlustega. B.T väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 ja § 207 järgi. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad B.T süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud,

B.T-le 12.04.2013 kiirmenetluse otsuse alusel määratud karistus on seaduslik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.

Kohtu seisukoht:

VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1) Tunnistaja M. Hundi ütlused, mille kohaselt täitis tunnistaja 12.04.2013 kella 18.50 tööülesandeid Harjumaal Tallinn-Narva mnt 27km suunaga Narva. Tunnistaja nägi BMW

318 r/n XXX, millel puudus ees registreerimismärk, samuti puudus sõidukil korraline tehnonõuete kontroll. Mootorsõidukit juhtis B.T;

2) B.T on 12.04.2013 menetlusaluse isikuna antud ütlused selle kohta, et ta ostis auto 20min tagasi. Ta ei märganud kohe numbrimärki klaasi alla panna, ta ei ole liiklusrikkuja tüüpi inimene. Ta kahetseb siiralt juhtunut ja lubab edaspidi mitte liiklusreegleid rikkuda. Ta ei teadnud, et autol ei ole tehnilist ülevaatust, ta ei kontrollinud tehnilist passi;

3) Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt teostati sõiduki BMW 318I r/n XXX korraline tehnoülevaatus 16.04.2013, seega ei olnud 12.04.2013 (so B.T-le süüksarvatava väärteo toimepanemise ajal) sõiduk läbinud korralist tehnoülevaatuse kontrolli.

Kohtu hinnangul on tunnistaja M. Hundi, menetlusaluse isiku B.T ütlustega ja Maanteeameti

Liiklusregistri väljavõttega tõendatud, et 12.04.2013 juhtis B.T kella 18.50 ajal Harjumaal

Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 27 kilomeetril (suunaga Narva poole) mootorsõidukit BMW

318I r/n XXX, millel puudus esimene numbrimärk ja samuti oli sõidukil läbimata korraline tehnoülevaatus.

LS § 76 lg 1 järgi peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ § 3 p 12 kohaselt on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis ning mis kuulub määruse mõistes M ja N kategooriasse.

Määruse lisas 1 sisalduvad nõuded alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud enne 1. jaanuari 1984. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukid ning 30-aastased ja vanemad sõidukid.

Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on sõiduauto BMW 318I r/n XXX Eestis registreeritud 20.06.2005. Määruse lisa 1 kood 101 lg 3 kohaselt peab M ja N kategooria sõidukil ühe registreerimismärgi kinnitama sõiduki ette ja teise direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha.

Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas asunud seisukohale, et B.T oli sõidukit juhtima asudes teadlik, et autol puudub esimene registreerimismärk, kuid asus vaatamata sellele sõidukit juhtima. Kohtuvälise menetleja arvates pani B.T seega toime tahtliku teo.

B.T selgitas, et ostis avariilise sõiduki, mille esistange koos numbrimärgiga oli auto salongis ja ta ei märganud numbrimärki esiklaasi taha panna. Tunnistaja M. Hundi ütlustega on tõendatud, et B.T poolt juhitud sõidukil puudus esimene numbrimärk, so numbrimärk oli salongi paigutatud selliselt, et see ei olnud kolmandatele isikutele nähtav. Määruse lisa 1 kood 102 kohaselt peab sõiduki registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40m kauguselt ja pimeda ajal nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega vähemalt 25m kauguselt. Kohtu hinnangul teenib numbrimärgi nõuetekohane paigutamine vajadusel sõiduki identifitseerimise huve; see, et liikluses osaleval mootorsõidukil peab olema registreerimismärk nii ees kui taga, tuleneb nii õigusaktidest, kui on kohtu hinnangul ka üldteada asjaolu. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtte kohaselt on B.T-le juhtimisõigus omistatud 06.09.2008, kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et sõidukijuht tunneb liikluskorraldust puudutavaid õigusakte ning täidab nendes sätestatud kohustusi. KarS § 17 lg 3 järgi ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et B.T pani toime tahtliku teo KarS § 16 lg 4 mõttes, so kaudse tahtlusega.

LS § 205 järgi on riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine väärtegu. Kohtu hinnangul on B.T-le süüksarvatav tegu selles, et ta juhtis sõidukit, millel puudus ees registreerimismärk õigesti kvalifitseeritud.

LS § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

B.T selgitas menetlusaluse isikuna, et ta ei teadnud, et autol puudub tehniline ülevaatus, ta ei kontrollinud tehnilist passi. B.T ütlustega on tõendatud, et ta ostis sõiduki 20min enne 12.04.2013 toimunud liiklusjärelevalve toiminguid.

Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus arvamuses seisukohal, et B.T oleks pidanud veenduma, kas sõiduk on läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli, sest selle puudumisel ei oleks isik tohtinud liikluses osaleda. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani B.T väärteo toime ettevaatamatusest.

Kohus nõustub menetleja seisukohaga ja ei pea vajalikuks menetleja poolt kirjalikus seisukohas toodud väiteid korrata. Täiendavalt märgib kohus, et sõiduki ostmisel lasub nii sõiduki kui sõiduki dokumentide kontrollimise kohustus ostjal. B.T enda ütlustega on tõendatud, et ta ei kontrollinud sõidukit ostes selle tehnilist passi. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu; B.T pani kohtu arvates väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, so B.T ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud kohtu arvates ette nägema

LS § 207 järgi on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine väärtegu.

Kohtu hinnangul on B.T-le süüksarvatav tegu selles, et ta juhtis sõidukit, millel puudus tehnonõuetele vastavuse kontroll, õigesti kvalifitseeritud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 205 kohaselt karistatakse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. LS § 207 kohaselt karistatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. 12.04.2013 kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetleja B.T-le mõistnud karistuse KarS §

63 lg 1 sätteid järgides. KarS § 63 lg 1 järgi määratakse juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohtu hinnangul on menetleja KarS § 63 lg 1 järgi LS § 205 alusel karistust määrates toiminud korrektselt: väärteoasjas on tõendatud, et B.T juhtis sõidukit, millel puudus ees riiklik registreerimismärk ja millel oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Kohus nõustub, et nimetatud puudustega sõiduki juhtimine on oma sisult üks tegu, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule; LS § 205 sanktsiooni ülemmäär on LS § 207 sanktsiooni ülemmäärast raskem.

12.04.2013 kiirmenetluse otsuse alusel määrati B.T-le karistuseks rahatrahv 49 trahviühiku ulatuses, so sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääv karistus. Kohtu hinnangul vastab B.T-le mõistetud karistus toimepandule; kohtuvälise menetleja 12.04.2013 otsuses on märgitud, et menetleja võttis karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse B.T kahetsust. Kohtu hinnangul põhineb menetleja järeldus väärteoasja materjalidel – B.T on oma ütlustes avaldanud, et: „kahetsen siiralt juhtunut ja luban edaspidi mitte liiklusreegleid rikkuda“.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas märgitud viitega kohtupraktikale, so

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 märgituga, mille kohaselt saab kellegi tegelik karistuslik mõjutamine toimuda vaid inimeste hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivselt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

B.T on oma kaebuses märkinud, et tal puuduvad kehtivad liiklusrikkumised. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja seisukoht selles, et tal puuduvad kehtivad väärteokaristused, on kahetsusväärselt ekslik. Kohtule on koos väärteoasja originaalmaterjalidega esitatud ka 26.04.2013 karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on B.T 9 kehtivat väärteokaristust. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud 1 aasta; § 25 lg 6 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb, tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Samuti märgib kohus, et kohtu arvates on õiguskuulekas käitumine ühiskonnas oodatud käitumine ja eelnevate karistuste puudumine ei saa olla iseseisev karistuse kergendamise alus.

Eeltoodu alusel jätab kohus B.T kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 12.04.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220912734894 muutmata. B.T peab talle määratud rahatrahvi tasuma kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

Kohtunik: