1-12-12488/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mail 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-12488(12260102776)

Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Tõlk Heli Nurmoja Anna Jänes Prokurör Ringkonnaprokurör Marge Püss Kriminaalasi

I.P

süüdistuses

KarS § järgi kokkuleppemenetluses Kriminaalasi tuli kohtusse üldmenetluses Süüdistatav

I.P

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus:

- Kriminaalkorras ei ole isiku karistatud.

- Väärteokorras on isikut karistatud viiel korral.

Tõkend: - 31.08.2012 kohaldati süüdistatava suhtes elukohast lahkumise keeldu kuni 31.08.2013. (tl 32) Süüdistatav peeti kinni ajavahemikul 06.05. – 09.05.2013. Isikusamasus tuvastatud: ID-kaart A1679783

Kaitsja nimi: Valli Murde

Kaitsja

advokaat Vali Murde riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.P KarS § 121 järgi ja mõista I.P-le karistuseks kaks kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja kandmise hulka 4 päeva, millal I.P viibis eelvangistuses.

Kandmisele kuuluvaks karistuseks I.P-le

mõista 1(üks) kuu ja 26(kakskümmend kuus) päeva.

KarS § 69 alusel asendada I.P-le mõistetud 1 kuud ja 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 112 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kuue (6) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab määratud alalises elukohas XXX, Tartumaa; tuleb kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks.

Tühistada tõkend vahistamine ning vabastada I.P kohtuotsuse kuulutamisel vahi alt .

N.S. tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 , § 1045 alusel välja mõista I.P-lt 66(kuuskümmend kuus) eurot ja

13 senti kannatanule N.S.( ik: XXX; a/a SEB-s XXX).

Välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg.3 alusel I.P-lt menetluskulusid vähendatud summas, tulenevalt I.P ainelisest olukorrast ning mõista I.P-lt riigituludesse sundrahast kakssada (200) eurot, postikulu 5(viis) eurot ja 22 senti, tunnistajatasu ja kannatanu sõidukulu kokku 42(nelikümmend kaks)eurot ja 92 senti, kaitsjatasu 352(kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 80 senti. Sundrahast 280 eurot jätta riigi kanda.

Võimaldada I.P menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistuse sisu:

I.P süüdistatakse selles, et tema 30.06.2012 kella 20:15 paiku Tartumaal Kallaste linnas Võidu tänaval tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda N.S. suhtes. I.P lõi vasaku käe küljega vastu N.S. i kaela ning seejärel haaras vasaku käega kinni N.S. i kaelast ja kägistas teda. Peale seda lõi I.P N.S. it pudeliga ning tabas teda vastu õlga ja kaela. Oma tegevusega tekitas I.P N.S. ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse (kaelapiirkonna põrutuse). Kuriteo kvalifikatsioon:

Sellega I.P pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu N.S. on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 66,13 eurot.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust

KarS § 68 lg 1

4 päeva järgi arvata karistusaja kandmise hulka , millal I.P viibis eelvangistus. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu ja 26 päeva.

KarS § 69 alusel asendada I.P-le mõistetud 1 kuud ja 26 päeva vangistust üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 112 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kuue (6) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses. Kohtulik arutamine toimus kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil 9.05.2013 avaldas ringkonnaprokurör Marge Püss kokkuleppe ja jäi selle juurde. Süüdistatav I.P kinnitas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkulepe vastavust tema tahtele. Ta oli nõus ka N.S. tsiviilhagiga.

Kaitsja Valli Murde jäi kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles menetluskude vähendamist, sest süüdistataval puudub praegu sissetulek.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

I.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

N.S. tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 , § 1045 alusel välja mõista I.P-lt 66(kuuskümmend kuus) eurot ja 13 senti kannatanule N.S.( ik: XXX; a/a SEB-s XXX).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg.3 alusel I.P-lt menetluskulusid vähendatud summas, tulenevalt I.P ainelisest olukorrast. Ta on töötu ja praegu puudub sissetulek. Välja mõista I.P-lt riigituludesse sundrahast kakssada (200) eurot, postikulu 5(viis) eurot ja 22 senti, tunnistajatasu ja kannatanu sõidukulu kokku 42(nelikümmend kaks)eurot ja 92 senti, kaitsjatasu 352(kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 80 senti. Sundrahast 280 eurot jätta riigi kanda. Võimaldada I.P menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik: