1-11-12374/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Täiendavate kohustuste kohaldamine

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-11-12374 (kohtueelses menetluses nr 10260100189)

Tartu Maakohtu 20.03.2012 otsus E.S-i karistamises KarS

§ 121 järgi Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Silvi Maiste Avaldaja kriminaalhooldusametnik Arno Lend Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu E.S (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-

x xxxxxxx )

Resolutsioon

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne nr 53502 ja Tartu Maakohtu 20.

märtsi 2012 otsuse täitmiseks äärata KarS § täiendava m

75 lg 2 p 2 alusel E.S-ile kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

S E.S-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi aata määruse koopia talitusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kaudu kümne päeva jooksul.

Asjaolud

E.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 20.03.2012 otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta, millest KarS § 68 alusel on eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva arvestatud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks on loetud vangi ja stus 11 kuud ja 28 päeva

KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg ühes

2 aastat allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse r esitanud Tartu (K HS) § 31 lg 2 kohaselt

Maakohtu Viljandi kohtumaja E.S-i kohta. le ettekande käitumiskontrollile allutatud Ettekandest nähtuvalt on E.S-i suhtes politseis registreeritud kaks teadet selle kohta, et E.S oli oma kodus alkoholijoobes ja oli vägivaldne oma abikaasa suhtes. Ühel korral toimetati

E.S politseisse kainenema, teisel korral kontrollida ei õnnestunud kuna enne politsei saabumist oli E.S oma elukohast lahkunud. Oma 25.04.2013 antud seletuses avaldab E.S

, et viidi 05.04.2013 politseisse kainenema kuna külla tuli tuttav, kellega koos tarvitati alkoholi. Tekkis sõnelus ja tüli naisega, mispeale naine kutsus kohale politsei, kes viis ta kainenema. E.S on 25.04.2103 esitanud kirjaliku taotluse, millega taotleb alkoholikeelu kehtestamist kuna on ohtlik iseendale ja teistele. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et hooldusalune ei kontrolli alkoholijoobes enda käitumist, mistõttu on esinenud vägivaldset käitumist ja on teinud ettepaneku määrata E.S-ile täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kohtu põhjendused

KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus Erakorraline ettekanne sätestatud juhtudel.

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle -

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või - pöörata karistuse täitmisele.

KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.

KarS § 75 lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9) KarS § s 76 sätestatud juhul - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud rahuldavalt, korduvalt on aga esinenud alkoholi liigtarvitamist. Arvestades rikkumise asjaolusid, isikule määratud katseaja pikkust, hooldusaluse poolt esitatud alkoholikeelu kehtestamise taotlust ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel E.S-ile täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste

Kohtunik