1-13-2785/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

07. mai 2013 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-13-2785 (kohtueelses menetluses nr 13260100742)

riik .P J versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

J.P

(isikukood ; elukoht xxxx xxxx XXX

xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ilma kindla ; töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada .P (KarS)

J

süüdi § 424 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks

68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) ) kuud; KarS §

päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning J.P kandmata karistuseks vangistus 1

(üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva KarS § ;

74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.P-le katseaeg

18 (kaheksateist tust ) kuud ning mõistetud vangis

1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui J.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

75 lg-s .P-le J

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx .P-le J ; tühistada tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista J.P-lt sundraha 240 (kakssada nelik riigi ümmend €, õigusabi tasu )

(viiskümmend seitse) € ja

2 (kaks) € ja 70 senti

60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu

riigi kasuks

300 (kolmsada

30 senti tasumisele ositi ; määrata kriminaalmenetluse kulud ) €

järgmiselt: 1) alates 20 € tasumine, kuni juunikuust igakuise menetluskulu osa 25.10 a menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes graafikujärgse võlgnevuse k lugeda tähtaeg saabunuks tasumise orral, menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestat - ud alustel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooni e soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu õiguse kasutamis

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P

- Swedbank (tasumisel maksekorraldusele: viiteangas või kontole nr 221023778606 AS s

number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-13-2785

3.5 kriminaalmenetluse kulu

de hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid -de 383 lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – 392).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on .P toime pannud kuriteona

J

joobeseisundis

kella 19.35 KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 01. märtsil 2013 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Mustla alevikus Harju ja Kooli tänava ristmikul mootorsõidukit Škoda Felicia registreerimismärgiga xxx xxx joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 0,77 mg/l kohta).

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi kuulise vangistusega. KarS § ja karistamiseks karistuseks 2-

68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

2 päeva s.o 01.03.2013 – 02.03.2013 ja lugeda kandmata karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui .P 18 J (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei

pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi elada kohtu määratud alalises elukohas – : 1)

xxxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või

õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest -

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § e tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsus -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis selged, vastavuses õiguslike kvalifikat eseme asjaolud - siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (

Kriminaalmenetluse

kulude liigid; § 173 § 179), 2. jaos ( ; § 180 § 188) - -

ning 3. jaos ( ; § 189 § 192). -

KrMS § 189 ( tamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013 määrusest o 480

nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks € kuus.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur

, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

-

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 koha riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu selt

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kord

kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud J.P

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatav 57,60 .P loobus J

kaitsja kohtuistungist osavõtust. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 . – €

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha ja muu kriminaalmenetluse kulu (nelisada kaheksakümmend) €, riigi õigusabi tasu 57,60 € 2,70 €.

KrMS § 180 ( orral) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades prokuröri taotlust vähendada sundraha poole võrra.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

J J .P on kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2013 02.03.2013, seega on .P –

viibinud eelvangistuses vangistus

2 (kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus .

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme - päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik