1-13-3938/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.mai 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 13– 3938 (13230100805)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Liilia Kesküla

Prokuröri abi Natalja Kutepova

Kaitsja Mart Missik

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

I.D, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus EV; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistatud 1-l korral ja väärteokorras 11-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.D KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

29.12.2012.a, 18.01-19.01.2013.a., s.o 3 (kolm) päeva ning seega ärakandmisele kuulub vangistus 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 7 kuud ja 27 päeva, see on 237 päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 474 (nelisada seitsekümmend neli) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on I.D kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS §

75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et I.D on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama narkootikume.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ning allutada I.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

I.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista I.D-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot

- tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest – 322.00 eurot

- toimikust koopia tegemise kulud- 0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.D 1 – 13 – 3938, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

I.D süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.12.2012.a. kell 00.22 Tallinnas, Paldiski mnt 44 juures mootorsõidukit BMW 330I reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes), samuti tema juhtis 18.01.2013.a. kell 20.15 Tallinnas, Pärnu mnt 64 maja juures mootorsõidukit BMW 330I reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega pani I.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale I.D-le karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust /29.12.2012; 18.- 19.01.2013/, seega karistuseks mõista 7 kuud 27 päeva vangistust;

KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 474 tundi ÜKT- d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata I.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on I.D kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Lisakohustuseks KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata mitte tarvitada narkootikume.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

I.D nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokuröri abi taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava I.D selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe, asub seisukohale, et süüdistatav I.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb I.D emale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisikulud, toimikust koopia tegemise kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et I.D-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t.

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd tegemist on töötuga, mistõttu ühekorraga menetluskulude tasumine võib olla raskendatud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik