4-13-1671/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7.mai 2013.a. Võru kohtumaja,

kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-13-1671

Kohtukoosseis

kohtunik Roomet Sõnna

Väärteoasi

Y. V. E. L. I. N. R. S. T. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, kaebus Politsei-ja

Piirivalveameti

Lõuna

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku

12.03.2013.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220912660324 peale.

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 120 lg 1, 132 p 2 kohus o t s u s t a s : rahuldada Y. R. kaebus ja tühistada osaliselt karistusmäära osas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitsein iku 12.03.2013.a. kiirmenetluse otsus nr 10220912660324 . Teha uus otsus, millega süüdi tunnistades Y. R. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi, mõista karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühiku suuruses, s.o. 60 (kuuskümmend) eurot. KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata Y. R. 60 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 10 (kümme) eurot.

Rahatrahv

tuleb

K.I

tasuda

igakuuliste

maksetena

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (AS Swedbank), viitenumber on 10220122323820. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Lõuna

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseiniku 12.03.2013.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220912660324 karistati K.I Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 alusel selle eest, et tal 12.märtsil 2013.a. kella 08.09 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 180.kilomeetril Tähtvere vallas Tartumaal, sõitjana mootorsõidukis Ford Excursion registreerimismärgiga 372 KV, millel on turvavööd, ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, millega K.I rikkus Liiklusseaduse § 30 lg 1 nõudeid,

25 trahviühiku suuruse s.o. 100-eurose rahatrahviga (tl 4).

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU

Y. R. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, mille kohaselt Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik tegi 12.03.2013.a. kiirmenetlusotsuse nr 10220912660324, millega karistati teda LS § 239 lg l p 2 rikkumise eest 25 trahviühikuga, mis on 100 eurot. Ta oli sõitjana mootorsõidukis, kui turvavöö ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebuse esitaja peab temale mõistetud karistust rangeks ja määratud rahatrahvi liialt suureks. Karistuse määramisel ei ole arvesse võetud rikkuja isikut, kuna varasemad kehtivad karistused tal puuduvad. Tal pole rahalisi võimalusi sellises suuruses trahvi tasumiseks, sest tema peres kasvab kaks last: 15.02.2005.a. sündinud poeg Riko K.I ja 01.11. 2002.a. sündinud tütar Hanna K.I. Lapsed käivad koolis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis poeg 1. klassis ja tütar 4.klassis. Käesoleval ajal tegeleb kaebuse esitaja töö otsimisega, tema elukaaslane ja laste ema on pere ainuke toitja. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse määramisel ei ole arvesse võetud tema varalist seisu, ta pole suuteline nii suures ulatuses trahvi tasuma. Sellisel juhul jääks tema pere ja lapsed väga raskesse majandusliku olukorda. Kaebuse esitaja rikkumine ei olnud tahtlik ja ta kahetseb, et oli nii hajameelne ja ei kinnitanud turvavööd pärast peatust, lubades edaspidiselt olla tähelepanelik ja alati kohe kinnitada turvavöö. Kaebuse esitaja palub kohtul vähendada talle mõistetud trahvi, olles käesoleval ajal suuteline tasuma ca 20 eurot. Juhindudes V™S § 114 lg 1 p 1, lg 3, 120 lg 1 palub kaebuse esitaja lahendada käesolev kaebus kirjalikus menetluses ning palub vähendada LS § 239 lg 1 p 2 rikkumise eest talle 12.03.2013.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220912660324 mõistetud trahvi (50 trahviühikut 100 eurot).

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED

V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

3 (4) kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 10) leiab kohtuväline menetleja, et turvavöö nõuetekohane kasutamine võib liiklusõnnetuse korral vältida inimesele suuremate vigastuste tekkimist ning päästa sõidukis olija (-te) elu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel on liikluspolitseinik lähtunud karistuse mõistmise üldistest põhimõtetest. Konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja süüd raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud.

Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule määratud karistus sanktsiooni keskmises määras. Otsuse kohaselt puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistusotsuse tegemisel ei saa kohtuväline menetleja pelgalt lähtuda menetlusaluse isiku varalisest seisundist. Küll saab teatud juhtudel menetlusaluse isiku perekondlikku või tööalast seisundit arvestades kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja määrata rahatrahvi tasumise ositi, eeldusel, et selline varaline seis on mõjuvaks põhjuseks.

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et Y. R. süü Liiklusseaduse § 30 lg 1 nõuete rikkumises, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on tõendatud Y. R. poolt kohtuvälisele menetlejale 12.märtsil 2013.a. antud ütlustega (tl 12).

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on Y. R. käitumine, mis seisnes selles, et ta sõidukis, millel on turvavööd, ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on õigesti kvalifitseeritud väärteona LS § 239 lg 1 p 2 järgi, mis näeb ette sõitja vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 17 lg 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Y. R. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine.

Y. R. on LS § 239 lg 1 p 2 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politseija Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Seega on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur pädev menetlema Y.

R. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o kuni 200 eurot. Y. R. on karistatud 25 trahviühiku suuruses s.o sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

4 (4) Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Y. R. vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. Y.

R. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et nähtuvalt karistusregistri teatisest ei ole Y. R. varasemalt väärteoja kriminaalkorras karistatud (tl 13), tema süü turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumises ei ole suur. Kohus peab piisavaks tagamaks Y. R. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. rahatrahviga 15 trahviühikut. Neil asjaoludel rahuldab kohus Y. R. kaebuse ja tühistab Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku 12.03.2013.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220912660324, millega karistati Y. R. LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (100 eurot) osaliselt, s.o karistusmäära osas. Võttes kohtuvälise menetlejaga võrreldes täiendavalt arvesse süüdlase vastutust kergendavat asjaolu puhtsüdamlikku kahetsust, süüdlase isikut ja süü ulatust, vähendab kohus Y. R. mõistetud karistusmäära ja karistab teda LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistusotsuse tegemisel ei saa otsuse tegija lähtuda pelgalt menetlusaluse isiku varalisest seisundist. Samas arvestades K.I majanduslikku olukorda, tal puudub praegu töökoht ja ülalpidamisel on kaks alaealist last (tl 6,7), määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 60 euro suurune rahatrahv tuleb K.I tasuda ositi 6 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 10 eurot. Kohtunik: