1-10-2020/108 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2020 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. märtsi 2013 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.B (E.B) ja tema

kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova (Tšelnokova) määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 28. märtsi 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu E.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Galina Tšelnokova kaudu 75,60 eurot (seitsekümmend viis eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 12,60 eurot (kaksteist eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Galina Tšelnokovale tema poolt E.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.B-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest 75,60 eurot riigituludesse.

4. E.B

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „E.B 1- 10-2020 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega tunnistati E.B süüdi KarS § 199 lg 2 p

4, 5, 8, 9 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Mõistetud karistusaja hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.06.2009 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 22 päeva vangistust algusega 17.11.2010. Kohtuotsus jõustus 25.08.2011.

2. Tartu Maakohtu 12.07.2012 kohtumäärusega vabastati E.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja ta määrati katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Täiendavalt määrati E.B-le KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel kohustused mitte tarvitada narkootikume ega alkoholi, asuda tööle või võtta ennast

Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sõltuvuskäitumist käsitlevas sotisaalabiprogrammis.

3. 8.02.2013 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata E.B kandmata jäänud karistus täitmisele.

3.1 Erakorralisest ettekandest nähtub, et E.B on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusaluse kohta 1.02.2013 SA Narva Haiglasse tehtud järelepäringu vastusest, mis laekus 7.02.2013, selgub, et hooldusalusele oli 24.01.2013 kell 21:44 aadressile XXX, Narva linn ja 25.01.2013 kell 19:25 aadressile XXX, Narva linn välja kutsutud kiirabi. Kiirabiarst diagnoosis 24.01.2013 narkootikumide tarvitamise ja 25.01.2013 mürgistuse narkootikumidest. Sellega on kriminaalhooldusalune rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume.

3.2 8.02.2013 antud seletuses keeldus E.B tunnistamast, et tarvitas narkootikume. Ta selgitas, et keegi oli talle pakkunud limonaadi, mille joomise järgselt tundis ta end halvasti ning kaotas teadvuse. Ta ei tarvitanud 24.012013 ega 25.01.2013 narkootikume.

4. Maakohtu istungil 28.03.2013 tunnistas E.B rikkumise toimepanemist ning andis ütlusi, et on oma eksimusest aru saanud. Ta kahetses juhtunut ning enda sõnul ei ole rohkem rikkumisi toime pannud. Ta on osalenud kursusel Eluviisitreening ning saanud aru, et tema narkosõltuvus on haigus. Samuti on ta osalenud kursustel, et saada edaspidi tööle. E.B palus maakohtul anda talle võimalus katseaja korrektseks läbimiseks. Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust.

5. Viru Maakohtu 28.03.2013 määrusega rahuldati erakorralises ettekandes esitatud taotlus ning pöörati E.B-le Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 14 päeva vangistust täitmisele.

5.1 Maakohtus leidis tuvastamist, et E.B ei täitnud temale Tartu Maakohtu

12.07.2012 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega ennetähtaegse vabastamise tingimusi. E.B rikkumise põhjendusi ei pidanud maakohus rikkumist vabandavaks. Arvestades asjaolu, et isikule kutsuti kiirabi kahel järjestikusel päeval ligi 24-tunnise vahega, ei saa sellist käitumist pidada hetke emotsiooni ajel tegutsemiseks. Taoline põhjendus oleks maakohtu hinnangul arvestatav juhul, kui tegemist olnuks ühekordse rikkumisega. Antud juhul on aga isik juba järgmisel päeval tarbinud uuesti narkootilisi aineid. Seejuures isiku enda sõnul ei toimunud ainete tarbimine mitte mõne teise isiku õhutamisel, vaid ta läks ise otsis teadlikult üles vanad sõbrad, kellelt ta narkootikume küsis.

See kõik viitab maakohtu arvates sellele, et tegemist oli teadliku, läbimõeldud ja sihipärase käitumisega.

5.2 Kohtuistungil antud selgitustest ei nähtunud maakohtu hinnangul ka kriminaalhooldusaluse siirast soovi tegeleda oma sõltuvusprobleemidega. E.B on küll läinud kriminaalhooldaja soovitusel anonüümsete narkomaanide kohtumistele, kuid viimasel ajal pole ta seal osalenud. Kuigi isik on hiljem oma rikkumist tunnistanud, siis kriminaalhooldaja selgitustest nähtuvalt on see olnud pigem tingitud soovist vältida karistuse täitmisele pööramist, mitte aga oma rikkumise tegeliku tähenduse mõistmisest. Kriminaalhooldaja sõnul ei ole ta täheldanud kriminaalhooldusaluse isiku suhtumises muutusi pärast Eluviisitreeningu või muude koolituste läbimist.

5.3 Kuivõrd antud juhul on tegemist korduva narkootikumide tarvitamise keelu rikkumisega ning E.B on olnud probleeme ka teiste nõuete järgimisega, ei esine maakohtu hinnangul asjaolusid, mis vabandaks toimepandud rikkumisi ning kinnitaksid veenvalt, et isik soovib oma käitumist parandada ning katseaega korrektselt läbida.

6. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu E.B ja tema kaitsja, kes taotlevad määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.

6.1 E.B märgib, et ei ole nõus maakohtu otsusega pöörata tema kandmata karistuse osa reaalselt täitmisele, kuna tegemist on tema esimese katseaja kontrollnõuete rikkumisega. E.B on täitnud kõiki maakohtu poolt talle kehtestatud nõudeid. Ta on võtnud end arvele

Töötukassas, omandanud keevitaja ameti ja läbinud narkosõltuvuse rehabilitatsioonikursuse Eluviisitreening. Enda initsiatiivil läks E.B anonüümsete narkomaanide kohtumistele.

Nüüd saab ta Narvas metadoonravi. Samuti asus E.B Töötukassa kaudu õppima autokoolis, et edaspidi tööle saada. Ta esitas kohtule kõik kursuste lõpetamiste diplomid ning garantiikirja töölesaamise kohta pärast autokooli lõpetamist, aga kohus ei arvestanud sellega ja süüdistades teda narkosõltuvuses, määras talle kõige rangema karistuse. E.B palub eeltoodut arvestades teha õiglane otsus.

6.2 E.B kaitsja märgib, et tema kaitsealune tunnistas kohtuistungil, et ta on tõepoolest rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kahetses seda. E.B selgitas, et ta ei tarbi enam narkootikume, sai kriminaalhooldusametniku ettepanekul koolitust ja taasühiskonnastavat ja oma elu ümbermõtestavat treeningut, ta õpib autokoolis ja leidis tööd, astus õigele teele. Samuti kavatseb ta kriminaalhoolduse tingimusi enam mitte rikkuda. Sellistel asjaoludel peab kaitsja võimalikuks E.B karistust mitte täitmisele pöörata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.

KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

8. Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et E.B on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Nii nähtub maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et SA-sse Narva Haigla tehtud järelepäringu vastuse kohaselt oli 24.01.2013 kell

21:44 aadressile XXX, Narva linn ja 25.01.2013 kell 19:25 aadressile XXX, Narva linn E.B-le välja kutsutud kiirabi. Kiirabiarst diagnoosis 24.01.2013 narkootikumide tarvitamise ja 25.01.2013 mürgistuse narkootikumidest. Seega on E.B rikkunud temale katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Käesolevaks ajaks on ka E.B ise kontrollnõude rikkumist tunnistanud, ehkki esialgu eitas narkootikumide tarvitamist.

9. Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua KarS § 76 lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus on seisukohal, et E.B suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on E.B suhtes koostatud esimese erakorralise ettekandega, kuid samas on ta rikkumised toime pannud kahel järjestikusel päeval ning sellises ulatuses, mis ei võimalda kohtul E.B-le veel üht võimalust anda. Ringkonnakohus tunnustab E.B püüdlusi narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid leiab, et need edusammud pole toimepandud rikkumiste taustal piisavad, õigustamaks katseaja jätkamist. Samuti võtab ringkonnakohus siinkohal arvesse

kriminaalhooldaja maakohtus antud ütlusi, mille kohaselt ei ole ta täheldanud E.B suhtumises pärast Eluviisitreeningu ega muude koolituste läbimist mingeid muutusi.

10. Ringkonnakohus rõhutab, et E.B oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, kuid otsustas sellele vaatamata keeldu eirata ja narkootikume tarvitada ning seda määral, mis tingis kiirabi väljakutsumise.

11. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau