4-13-2619/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-13-2619

Kohtukoosseis

Kohtunik Orvi Tali

Väärteoasi

R.R väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

R.R isikukood XXX, kodakondsus: elukoht

XXX; töökoht: töötab N OÜ

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus

esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.R Liiklusseaduse § 224 lg 2

järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 3 (kolm) päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse, s.o. aresti

kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti suuruseks

määrata 2 päeva.

Kohustada R.R ´it ilmuma karistuse, s.o. aresti

kandmiseks

Põhja

Prefektuuri

Arestimajja

aadressil

Tallinn, Rahumäe tee 6 nädalavahetustel. Arest kanda ära

hiljemalt 03.06.2013.a.

R.R

mitteilmumisel

karistuse

kandmisele,

kohaldada R.R suhtes sundtoomist karistuse

kandmisele arestimajja.

KarS § 68 lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka tema

väärteomenetluses

kinnipidamisel

viibitud

aeg,

s.o.

01.05.2013.a. kell 03.00 kuni 02.05.2013.a. 11.35. Vabastada

R.R kohtusaalist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule,

teatades

kirjalikult

apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

Väärteoasi nr.4-13-2619

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 01.05.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1328927 selle kohta, et R.R 01.05.2013 kell 02.29 Harju maakond, Tallinn Pärnu mnt maja nr 9, vabaduse väljak – G.Otsa tn liikus G.Otsa tn suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest nr ARAF-0031, taatlemistunnistus nr TTRC-12-00146.

R.R rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 02.05.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik R.R kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde.

Kahetseb väga. Palub võimalusel määrata rahatrahvi, kuna töötab ja võib kaotada töö. Samuti on teinud järeldused, kuna on olnud nüüd kinnipeetud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et R.R ´it tuleks karistada LS § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Juhtimisõigus võtta ära 3 kuuks. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tooduga, millega tunnistas end süüdi ( t lk.3); väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove ( t lk.7, 7a);

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub juhtimisõiguse olemasolu menetlusalusel isikul ( t lk11); teatisega, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem karistatud ( t lk.12) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. R.R ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.R ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.R ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust.

R.R kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel R.R ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14).

Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. R.R näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. R.R ´it on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest, kuid isik jätkab uute väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab süütegude toimepanemist.

Rahatrahv ei omaks ilmselgelt R.R suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühiajaliselt, kuna varem isikut arestiga karistatud ei ole. Samuti leiab kohus, et R.R suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 66 lg 1 sätteid, kuna selleks esinevad seaduslikud alused. Kohus ei pea vajalikuks kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuna isikut ei ole varem väärteokorras samalaadsete tegude eest karistatud. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63;

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik