1-13-3011/3 · Tartu Ringkonnakohus

1-13-3011

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3011

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 1. märtsi 2013 määrus kaebuse

rahuldamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu kaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 208 lg 5 jätta Riigiprokuratuuri 1. märtsi 2013 määrus muutmata

ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja vandeadvokaat

Peeter Viirsalu kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Asjaolud

Kriminaalasjas nr 10760000005 alustati menetlust 12.01.2010 KarS § 210 lg 2 tunnustel A.K.

ning T.O. avalduse alusel selle kohta, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

(edaspidi PRIA) poolt eraldatud investeeringutoetust Aardla Maaparandusühingule Aardla

poldri maaparandusehitise teenindavate teede rekonstrueerimistööde jaoks ei ole kasutatud

sihipäraselt.

Lõuna Prefektuur lõpetas prokuratuuri loal 22.01.2013 määrusega kriminaalmenetluse.

Määruses leitakse kokkuvõtvalt, et kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendid ei anna alust

esitada süüdistust Aardla Maaparandusühingu esindajatele KarS § 201 lg 1 alusel. Samas on

A.K. i ning T.O. hulgalistes avaldustes viidatud juhtudele, millal on rikutud MTÜS. Tegemist

on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, milline tuleb vaadata läbi tsiviilkohtumenetluses.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et oleks pandud toime PRIA-lt saadud toetuse

mittesihipärane kasutamine. Avaldajad on küll tuginenud sellele, et ei ole teostatud Aardla

poldri teede rekonstrueerimist, kuna teedele ei ole paigutatud piisavalt kruus- ja liivpinnast.

Lisaks ei ole teostatud veealandustöid. Samas mis puudutab elektrienergia tarbimist Aardla

poldri pumplas, siis menetleja on tutvunud erinevate dokumentidega ja jõudnud järelduseni, et

ühemõttelist tõendusliku tähendusega teavet oli neis vähe. Kuigi nii avaldajad kui PRIA

tuginevad Eesti Energia poolt esitatud materjalidele, siis need oli vastukäivad ning üksteise

sisu ümberlükkavad.

Lisaks tuleb arvestada, et teede rekonstrueerimisest on möödas mitu aastat. Veel on oluline

tähele panna, et tegemist on liigniiske alaga, mis on enamus ajast vee all. Seega pinnase

erosioon ning aastate möödumine on toonud kaasa pinnase muutused. Lähtudes eelnevast

esinevad tõenduslikud raskused kuriteotunnuste tuvastamisel.

Eeluurimisel on selgunud, et ka Euroopa Komisjoni Pettustevastasele Ametile (OLAF) on

laekunud kaebus, mis puudutab käesolevat asja. OLAF-i ametnikud kohtusid PRIA

menetlejatega ning tutvusid juhtumi kohta käiva dokumentatsiooniga. Kogutud informatsiooni

alusel otsustas OLAF-i uurija menetlust mitte alustada. OLAF leidis, et rikkumisi ei ole toime

pandud.

Tuginedes olemasolevatele tõenditele kasutati PRIA-lt saadud toetust eesmärgipäraselt. PRIA

toetus saadi Aardla poldri teenindavate teede rekonstrueerimiseks. Aardla Maaparandusühistu

sõlmis vastavad lepingud projekti koostajatega ning tööde tegijatega. Seega tegi Aardla

Maaparandusühing kõik mis võimalik, et poldril olevaid teid saaks rekonstrueerida. Projekt on

võetud ekspluatatsiooni. Järelikult vastavat toetust kasutati selleks, milleks seda PRIA-lt

taotleti.

Samas on eeluurimise käigus selgunud, et esialgset projekti muudeti ilma PRIA nõusolekuta.

PRIA on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust nõuda käskkirjaga tagasi makstud

toetussumma. Sellega ei ole nõus Aardla Maaparandusühing. PRIA käskkiri on

haldusmenetluse seadustiku § 51 lg 1 järgi haldusakt. Antud juhul on PRIA haldusorgan.

Poolte vahel on avalik-õiguslik suhe, sest PRIA asetseb antud õigussuhtes positsioonil, kus

igaüks ei saa olla. Nimelt tegeleb PRIA riiklike toetuste andmisega. Igaüks ei saa jagada

riiklikke toetusi oma soovi järgi. Seega on poolte vaidluse objektiks haldusasi, kus Aardla

Maaparandusühing ei ole PRIA käskkirjaga nõus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lg 1

järgi lahendatakse haldusasju halduskohtumenetluses.

Mitte

nõustudes

kriminaalmenetluse

lõpetamisega,

esitas

PRIA

esindaja

kaebuse

Riigiprokuratuuri. Kaebuse esitaja ei nõustu kriminaalmenetluse lõpetamisega ühes episoodis,

s.o tõendite hindamisega liivaaluse ja kruuskatte paigaldamises osas, leides, et uurija on jätnud

põhjendamatult tähelepanuta 27.09.2010 koostatud aruande ning lähtunud ainuüksi alles 2012

tunnistajate poolt antud ütlustest. Nimelt tugineb 27.09.2010 koostatud aruanne 08.09.2010

kohapeal tehtud mõõtmistel, millega tuvastati vähem paigaldatud teekatte mahud teelõikudel

W-Ö ja Ö-Ü ning seda tuleb arvestada kahju kindlakstegemisel.

Riigiprokuratuuri määruse sisu

Riigiprokuratuur jättis 01.03.2013 määrusega PRIA esindaja kaebuse rahuldamata ning leidis,

et kaebuses sisalduvad põhjendused ei anna alust kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Riigiprokurör sedastas, et kaebuses vaidlustatakse kriminaalmenetluse lõpetamist üksnes ühes

episoodis, s.o teelõikudele W-Ö ja Ö-Ü rekonstrueerimist, millest võib järeldada, et muus osas

on kaebuse esitaja kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ja seega ei kuulu käesoleva

kaebemenetluse raames kontrollimisele teised episoodid. Kaebuses ei heideta ette ühegi

menetlustoimingu tegemata jätmist ega taotleta ka täiendavate menetlustoimingute tegemist

ning ka riigiprokurör ei tuvastanud kriminaalasja materjalidega tutvunult vajadust täiendavalt

tõendeid koguda. Seega kaebuse esitaja nõustub, et välja on selgitatud kõik võimalikud

tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning

tõusetunud kahtluste tõendatust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et uurija on pinnase

paigaldamise osas lähtunud ainuüksi tunnistajate ütlustest ja jätnud kõrvale 27.09.2010

aruande, eelnev menetleja on seisukohal, et olemasolevad tõendid ei kinnita kuriteo

toimepanemist ning esinevad tõenduslikud raskused kuriteotunnuste tuvastamisel. Võttes

arvesse, et süüdistuskohustusmenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkuse

ja põhjendatuse hindamisel ei saa prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas, siis

kuulub üksnes kontrollimisele, kas määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks

ja kohaldamiseks vastavad seadusele ning kohtupraktikale.

Menetluse vaba kujundamise põhimõtte raames võivad uurimisasutused ja prokuratuur

kasutada seadusega lubatud toiminguid, mis on kohased ja vajalikud tõendusteabe kogumiseks

ja muude tingimuste loomiseks. Käesolevas menetluses on üle kuulatud võimalikud

teadaolevad isikulised tõendiallikad ja uuritud dokumentaalseid tõendeid, aga samuti käidud

kohapeal, mille kohta on vormistatud vaatlusprotokoll. Ka kohtueelses menetluses tuleb

lähtuda kohustuslikest tõendite hindamise põhimõtetest, milleks on see, et ühelgi tõendil ei ole

ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata kogumis oma siseveendumuse

kohaselt.

Riigiprokurör ei tuvastanud, et eelnev menetleja oleks tunnistajate ütlustele andnud suuremat

kaalu kui dokumentaalsetele tõenditele. 27.09.2010 koostatud aruannet hinnates on tõepoolest

raske vastu vaielda puudustele, mis on seal fikseeritud, kuid eeltoodu ei anna alust üheseks

järelduseks ja tõsikindlaks veendumuseks, et toime on pandud kuritegu KarS § 210 lg 2 järgi.

KarS § 210 lg 2 objektiivse koosseisu mõttes peab olema tegemist kas pettuse teel soodustuse

saamise või soodustuse eesmärgipäratu kasutamisega. 24.11.2010 esitatud kuriteoteates on

PRIA leidnud, et teede rekonstrueerimistöödele eraldatud toetust ei ole kasutatud

eesmärgipäraselt. Soodustuse eesmärgipäratu kasutamisega KarS § 210 lg 2 II alternatiivi järgi

on tegemist soodustuse kasutamisega kas mittemajanduslikul eesmärgil või muul

majanduslikul eesmärgil, mis erineb soodustusotsustuses ettenähtust. Andmeid selle kohta, et

Aardla MPÜ oleks kasutanud toetust eesmärgipäratult, ei ole tuvastatud. Kogutud tõendid

annavad pigem kinnitust selle kohta, et erinevatel isikutel on erinev arusaam nii sellest,

milliseid töid millises mahus on tehtud, kuidas tehtud/tegemata töid objektiivselt hinnata,

milliseid andmeid ja kuidas arvesse võtta ning millised asjaolud kõik mõjutavad kõne all

olevate teelõikude vastavust projektile, kuid ei anna alust lugeda tuvastatuks kuriteokoosseisu

esinemist.

Aruandes kajastatu on andnud PRIA-le aluse ja õiguse peatada väljamakseid ning see, kas

selline peatamine on ka sisuliselt õige ning kõiki asjaolusid arvestav, tuleb selgeks vaielda

halduskohtus nagu on märkinud lõpetamise määruses ka eelnev menetleja.

Kannatanu, vaidlustades kriminaalmenetluse lõpetamist, ei ole osutanud ühelegi kannatanu

põhiõigusele, mida oleks võimalik kaitsta üksnes kriminaalmenetluse raames. Kõnealusel

juhul on kaebaja jaoks vahendid oma õiguste kaitseks kriminaalmenetluse väliselt olemas.

Riigiprokurör nõustus, et käesolev kriminaalmenetlus tuleb KrMS §-de 200 ja 199 lg 1 p 1

kohaselt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetada.

Kaebuses esitatud taotluste sisu

PRIA esindaja vandeadvokaat P. Viirsalu esitas Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määruse peale

kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri

kohustamist kriminaalmenetlust jätkama.

Kaebuse esitaja hinnangul ei anna menetlejate väited alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

Asjas on kaebaja arvates kogutud piisavalt tõendeid, mis ei ole kõrvaldanud täielikku kahtlust

KarS § 210 lg 2 sätestatud teo toimepanemises. Eelnimetatud koosseis eeldab eelkõige

rikkumise dokumentaalsete tõenditega tõendatust. Menetleja on sedastanud, et rikkumised on

dokumentaalsete tõenditega fikseeritud. Menetluse lõpetamise kaalutluseks ei saa olla

tunnistajate ütlustes sedastatu. Kui nimetatud ütlused on vastukäivad, on tegemist

küsimusega, mida saab lahendada edasise kohtumenetluse raames, mitte kohtueelses

menetluses. Seega on menetluse lõpetamine ebaõige ja asjas on kogutud piisavad tõendid

kohtueelse menetluse lõpuleviimiseks ning toimiku edastamiseks kohtusse. Menetleja on

lõpetamise määruses küll esitanud märkimisväärses ulatuses tõendite analüüsi, ent on jätnud

arvestamata mitmed asjas kogutud tõenditest tuletatavad asjaolud, mis põhistavad kahtlust

võimaliku tahtliku süüteo toimepanemise osas.

Kaebuse esitaja sedastab, et vaidlus puudub selles, et projekti käigus muudeti ilma kaebuse

esitaja nõusolekuta projekti 31.07.2009. Põhjus, miks muudeti projekti ilma PRIA

nõusolekuta, on ebaselge, st U. P. ei ole nimetatud asjaolu suhtes andnud ühtegi adekvaatset

seletust. Juba ainuüksi see asjaolu on piisav kahtluse tekkeks, et tegelikkuses oli toetuse

saajatel kavatsus toetust mittesihipäraselt kasutada.

Kaebuse esitaja märgib, et projekti muutmise dokument dateerituna 31.07.2009 on oma

lakoonilisuses märkimisväärne – ilma igasuguse põhjenduseta märgitakse, et ärajäänud tööde

summa on u 104 480 EEK ja asendunud tööde summa on 134 269 EEK, summade vahe

kaetakse omaosalusega.

Menetlejad pole arvestanud, et U. P. kui eeldatavasti toetussummade sihipärase kasutamise

eest vastutanud isiku ütlused on vastukäivad: nii on ta nt 27.11.2009 objekti ülevaatusega

andnud kinnitusi, et ülevaatuse tulemusena sedastati, et kõik on korras, mis ei ole tegelikkuses

õige.

Kaebuse esitaja märgib, et rikkumisi kruus- ja liivpinnasega seoses on sedastatud 27.09.2010

aruandes. Tegemist on ainukese objektiivsel ja erialateadmiste rakendamisel põhineva

tõendiga antud asjas. Nimetatu usaldusväärsust on kinnitanud ka asjas eeldatavasti mingeid

erihuve mitteomav projekteerija Maa ja Vesi OÜ (A. S. isikus) - viimane on selgelt

kinnitanud, et aktid koostanud G. V. järeldused on kohased ja usaldusväärsed.

Menetleja on põhistamisel peaasjalikult tuginenud vaatluse käigus kogutud teabele, õigemini

järeldusele, et vaatlusel osalenud isikute arvamused kohase tööde teostamise viisi osas on

diametraalselt erinevad ja vastukäivad. Tegemist on eriteadmisi eeldava küsimusega, mida ei

saa lahendada vaatluse kui menetlustoimingu raames. Asjas on ainukese eriteadmiste

rakendamise tulemusena käsitletud tõendina käsitletav eelnevalt viidatud G. V.

eksperthinnang 18/27.11.2009 ekspertarvamus nr 4 ja 27.09.2010 V. aruanne. Menetleja on

ebaõigesti lugenud nimetatud tõendi usaldusväärseks tunnistajate ütlustele tuginedes.

Kaebuse esitaja leiab, et eelnimetatud asjaolude mittearvestamine on kaasa toonud ebaõige

veendumuse, et käesolevas asjas on asjaolude vasturääkivuse tõttu süü tõendamine võimatu.

Asjas kogutud tõendid ei ole kõrvaldanud piisaval määral kahtlust KarS § 210 lg 2

toimepanemise osas, samuti viitab rikkumisele ainuke eriteadmistele tuginev tõend.

Samuti leiab kaebuse esitaja, et menetlejad ei ole arvestanud mitmeid asjaolusid

veealandustööde hindamisel. Menetleja on küsimuses elektrinäitude võtmises tuginenud

peaasjalikult asjaolule, et AS Eesti Energia antud selgitused on vastukäivad ja segased.

Menetleja on esmalt jätnud tähelepanuta selle, et kogu kontroll elektrinäitude teatamisel oli U.

P. ehk siis potentsiaalselt toetussummade väärkasutuse vastu huvi tundval isikul (vt nt OÜ

Olme vastust). Eelnevast tulenevalt ei ole kohtueelse menetluse käigus kõrvaldatud kahtlust, et

tegelikkuses mingit elektritarbimist ei toimunud. Seda enam, et U. P. ütlused elektritarbimise

küsimuses on ebaadekvaatsed – nt on ta tunnistanud, et ei saanud aru, mille eest esitati arve

summas 58 170 EEK.

Menetleja ei ole võtnud seisukohta tõendi nr 09155 kadumise osas. 22.01.2013 määruses on

küll sedastatud, et nimetatud dokumenti ei ole PRIA ega Eesti Energia materjalide juures

säilinud, ent dokumendi olulist silmas pidades käesoleva asja lahendamise seisukohalt oleks

menetleja pidanud tegema täiendavaid pingutusi selle väljanõudmiseks. Asjaolusid arvestades

ei saa usutavaks pidada, et Eesti Energia lihtsalt kaotab ühe tõendi. 22.02.2013 määruse

põhjendustes viidatud vastuolu elektritarbimisega seotud puuduste osas ei ole võimalik

kõrvaldada ilma nimetatud dokumenti analüüsimata ja vajadusel ka eriteadmisi kasutamata.

Menetleja ei ole nimetatud menetluslikke toiminguid teostanud.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetleja on olulisel määral tähelepanuta jätnud tööde

teostamisega seonduva. Asjas ülekuulatud isikud ei ole suutnud esitada adekvaatseid selgitusi

selles küsimuses, miks vaatamata PRIA-le esitatud hinnapakkumisele teostas veealandustööd

siiski Aardla Maaparandusühing MTÜ ise. Asjas antud selgituste seosetust silmas pidades

viitavad

kõik

tõendid

üheselt

sellele,

et

tegemist

oli

tüüpilise

skeemiga

(põllumajandus)investeeringutoetuste väärkasutamiseks, kus kokkuleppel toetuse taotlejaga

esitatakse tavalisest kõrgemad hinnapakkumised näiliselt sõltumatute pakkujate poolt ja siis

hiljem tööde teostamise ajal tasutakse osa töötasust sularahas toetuse saajale (nö kickback-

skeem) või siis ei teostata töid üldse või need teostab toetuse saaja ise, ent toetus kasseeritakse

sisse täies ulatuses. Nimelt nõuab korra § 7 lg 3 käesoleval juhul vähemalt kolme

hinnapakkumise esitamist.

Eelmainitud skeemile viitavad ka käesolevas asjas antud ütlused. Esmalt on L. R. andnud

ütlusi, et suhted U. P. olid äärmiselt halvad. Sellele vaatamata tehti aga Aardla

Maaparandusühing MTÜ-le pakkumine kuivendustööde jaoks, mis vastavalt esitati ka

PRIA-le esitatud toetusega seoses. L. R. ütlusi silmas pidades on väheusutav see, et varsti

peale pakkumise tegemist muutusid suhted U. P. niivõrd heaks, et tehti suuline kokkulepe,

mille kohaselt teeb tegeliku töö ära veealandamisel Aardla Maaparandusühing MTÜ ja Sahkar

TT lihtsalt akteerib tööd PRIA-le (vt U. P. 06.06.2012 ülekuulamise protokoll, L. R

ülekuulamise protokoll).

Ainukese tõendina tööde teostamise osas on käesolevas asjas käsitletavad väidetavate

töötajate ütlused, kes on andnud üsna ühtseid ütlusi tööde teostamise kohta. Samas puudub

vaidlus selles, et nimetatud töötajad teostasid ka muid tööülesandeid, seega on võimalik, et

tegelikkuses kraavi kuivendamisega nad ei tegelenud. Lisaks on töötajate ütlustest tulenevalt

mainitud, et tööde teostamiseks oli pumba kasutuse tabel, mis oli paberil. Nimetatud tõendit

asja materjalide juurde välja nõutud ei ole.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et eelnimetatud asjaolude mittearvestamine on kaasa toonud

ebaõige veendumuse, et käesolevas asjas on asjaolude vasturääkivuse tõttu süü tõendamine

võimatu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja nr 10760000005 materjalidega, leiab, et PRIA

esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on

Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse

advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus

KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse

lõpetamise tühistamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad

asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib

kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.

2. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses märgituga, et sisuliselt ei heida kaebaja ette

menetlejatele

ühegi

menetlustoimingu

tegemata

jätmist

ega

taotle

täiendavate

menetlustoimingute tegemist, kui selleks mitte lugeda kadunud tõendiga nr 09155 seonduvat,

vaid kaebaja ei nõustu menetlejate poolt juba kogutud tõenditele ning tõusetunud

kahtlustusele

antud

hinnanguga.

Süüdistuskohustusmenetluse

puhul

on

tegemist

legaliteedipõhimõtte

järgimise

kontrollimisega

kohtu

poolt.

Ringkonnakohtul

on

süüdistuskohustusmenetluse raames esitatud kaebust lahendades kohustus kontrollida, kas

kriminaalasjas on kriminaalmenetluslike vahenditega tuvastatud kõik vajalikud ja võimalikud

tõendamiseseme asjaolud. Samuti võib ringkonnakohus anda juhiseid õigusnormi

tõlgendamiseks, et see oleks kooskõlas seaduse sisu ja kohtupraktikaga.

3. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud menetlejate määruseid õigusnormi tõlgendamise osas.

Samuti pole kaebuse esitaja toonud välja selliseid asjas tegemata jäänud menetlustoiminguid,

millega oleks võimalik tuvastada täiendavaid tõendamiseseme asjaolusid. Kriminaalasjas on

üle kuulatud teadaolevad isikulised tõendiallikad, uuritud on dokumentaalseid tõendeid ning

koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses märgib

kaebaja, et asjas ei ole võetud seisukohta tõendi nr 09155 kadumise osas (nimetatud

dokument ei ole PRIA ega Eesti Energia materjalides säilinud) ning menetleja oleks pidanud

tegema täiendavaid pingutusi selle väljanõudmiseks. Samas ei selgu kaebusest, milliseid

täiendavaid toiminguid oleks menetleja pidanud dokumendi asukoha selgitamiseks tegema.

Materjalide kohaselt on menetleja pöördunud Eesti Energia AS poole taotlusega nimetatud

dokument väljastada, kuna tõend puudub PRIA materjalide seas, kuid Eesti Energia AS-st

vastati, et dokumenti ei leita (kd 2 tl 4).

Kaebaja märgib ka, et menetlejad ei ole välja nõudnud töötajate ütlustes mainitud pumba

kasutamise tabelit. Ringkonnakohus sedastab, et uurimistoimingu eesmärgiks on koguda

tõendamiseseme asjaolude kohta teavet. Nimetatud eesmärgist lähtudes tuleb hinnata ka

uurimistoimingu läbiviimise vajadust. Töötajate ütluste kohaselt täitsid nad pumba kasutamise

tabelit, kuhu märgiti, millal pumba töö peatati ja millal tagasi tööle pandi. Samas märgivad

tunnistajad ütlustes ka seda, et Aardla poldri pumbajaamas töötasid pumbad järjepidevalt

suviti 2008-2010. a ning pumpade töö peatati vaid hoolduse ja puhastamise ajaks (kd 2 tl 45-

54). Kuna ütluste kohaselt täitsid töötajad pumpade kasutamise tabelit iseseisvalt, ei ole

põhjust arvata, et see sisaldaks täiendavat informatsiooni kõnealuse sündmuse kohta.

4. Kuigi ringkonnakohtule esitatud kaebuses loetleb kaebaja mitmeid asjaolusid, millega

menetleja ei ole väidetavalt kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestanud, taotleb kaebaja

sisuliselt prokuratuuri poolt tõenditele antud hinnangu ümbervaatamist. Sellisel juhul peaks

ringkonnakohus

tegema

kogutud

tõendeid

hinnates

juba

kohtueelses

menetluses

kuriteokoosseisu täitmise osas etteruttavalt sisulise otsustuse, milleks ringkonnakohtul

süüdistuskohustusmenetluses pädevust ei ole. Kohus ei saa võtta prokuratuurilt üle riiklikku

süüdistusfunktsiooni. KrMS § 30 lg 1 sätestab, et prokuratuur juhib kohtueelset menetlust

ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Lõike 2 kohaselt teostab prokuratuuri volitusi

kriminaalmenetluses prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.

5. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et KarS § 210 lg-s 2 sätestatud soodustuse

mitte-eesmärgipärase

kasutamise

koosseis

eeldab

eelkõige

rikkumise

tõendatust

dokumentaalsete tõenditega. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud

jõudu ning tõendeid hinnatakse nende kogumis. Seega ei saa ka käesolevas asjas kõrvale jätta

isikulisi tõendiallikaid. Juhul kui menetleja, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud

dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid kogumis, leiab, et puudub kriminaalmenetluse alus, on

kriminaalmenetluse lõpetamine õiguspärane.

6. Käesolevas asjas alustati kriminaalmenetlust 12.01.2010, mille jooksul koguti hulgaliselt

dokumentaalseid tõendeid ja küsitleti isikulisi tõendiallikaid. Hinnates tõendeid kogumis, on

menetleja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses leidnud, et kriminaalasja materjalidest ei

nähtu, et oleks toime pandud PRIA-lt saadud toetuse mittesihipärane kasutamine. Ainuüksi

asjaolu, et kannatanu menetlejate poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei anna alust

kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamiseks. Menetlejad on asjakohaselt märkinud, et

projekti muutmine PRIA nõusolekuta või puudused tööde teostamisel võivad olla aluseks

PRIA õigusele nõuda tagasi makstud summad, kuid see küsimus kuulub lahendamisele

halduskohtumenetluses.

7. Kriminaalmenetluse jätkamise või lõpetamise otsustamine kuulub uurimisasutuste ning

prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on kriminaalmenetluse

lõpetamist käsitlevates 22.01.2013 ja 01.03.2013 otsustustes põhjendatud, millest tulenevalt

puudub esitatud andmete põhjal alus veendumuseks, et toime on pandud kuriteo tunnustele

vastav tegu. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pole üheselt võimalik sedastada, et

isiku tegevuses esinesid kõik kuriteo koosseisu elemendid, on kriminaalmenetluse lõpetamine

õiguspärane. See on kooskõlas KrMS §-ga 7 lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

8. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 01.03.2013 määruse muutmata

ja kaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Kohtunik