Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-12-7460/71 AI generated

1-12-7460/71 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 1-12-7460/71
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega tunnistati Maksim Šiškin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 61 sätteid kohaldades mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 04.11.-06.11.2011, s.o 3 päeva karistusaja hulka, ning

Legislator headnote

AI generated

1-12-7460/71 · Tartu Ringkonnakohus: Maakohus mõistis M. Šiškinilt välja kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1593,60 eurot, sh sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu 210 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ning kaitsjatasu 583,15 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldas maakohus M. Šiškinil tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul, tasudes alates märtsist 2013 igakuiselt vähemalt 132,80 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

Keywords

AI generated
cocaine trafficking narcotics offense charges cannabis consumption substance dependency criminal coercion criminal matters
AI generated
1-08-5782\2
Süüdi tunnistada Eduard Savkin KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1(üks) aasta.
1-12-2702/4
I.B süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 19.04.2011.a.
1-13-2882/5
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.märts 2013.a.
1-23-7394/5
Maksim Petšurovi süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid, omandas ajavahemikul 30.12.2019-02.01.2020 täpselt tuvastamata kuupäeval ja tuvastamata isikult Tallinnas Mustamäel täpselt tuvastamata kohas vähemalt 10 grammi narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldavaid kanepiõisikuid, 1,2 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,14 grammi metamfetamiini) ja vähemalt ühe tableti massiga 0,41 grammi, mis sisaldas 0,16 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), s.o narkootilist ainet koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele, mida käitles kuni 08.01.2020 järgnevalt:
1-15-9496/13
Ivar Saar, hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil, lg 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ning narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 7,5 grammi marihuaanat, kasvatas ajavahemikul 2009. a kuni 2014. a enda elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnarkootilise aine saamise eesmärgil kanepitaimi järgmiselt: - 2009. aasta lõpust kuni 2010. aasta alguseni vähemalt 3 kanepitaime, millest eraldas tetrahüdrokannabinooli toimeainet sisaldavad taimeosised; - 2010. aastal kasvatas Ivar Saar viiel korral kokku vähemalt 21 kanepitaime järgnevalt: 2010. aasta algusest kuni 2010. aasta sügiseni vähemalt 1 kanepitaime, millest eraldas tetrahüdrokannabinooli toimeainet sisaldavad taimeosised, saades vähemalt 100 grammi marihuaanat.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7460 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. veebruari 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Maksim Šiškini (Šiškin) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdistatava Maksim Šiškini määruskaebus rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega tunnistati Maksim Šiškin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 61 sätteid kohaldades mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 04.11.-06.11.2011, s.o 3 päeva karistusaja hulka, ning

M. Šiškini ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

Maakohus mõistis M. Šiškinilt välja kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1593,60 eurot, sh sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu 210 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ning kaitsjatasu 583,15 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldas maakohus M. Šiškinil tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul, tasudes alates märtsist 2013 igakuiselt vähemalt 132,80 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

2. Süüdistatav M. Šiškin esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. M. Šiškin märgib, et on mittetöötav invaliid ning tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda. Seetõttu palub ta end menetluskulude tasumise kohustusest täielikult vabastada.

3. Tartu Ringkonnakohtu 4.04.2013 määrusega määrati süüdistatava M. Šiškini kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja kaitsjale anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 11.04.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. M. Šiškini kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule. Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks käesolevalt alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et M. Šiškini kaebus kuulub KrMS § 189 lg 3 alusel lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.

5. Ringkonnakohus leiab, et M. Šiškini taotlus temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgnevalt.

5.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest.

5.2 Käesolevas asjas on M. Šiškin taotlenud temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist, mis on aga eeltoodust tulenevalt võimatu. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude vähendamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et menetluskulude tasumine käib M. Šiškinile üle jõu. Üksnes asjaolu, et M. Šiškin on invaliid, ei tähenda, et ta ei võiks leida endale jõukohast tööd ning teenida sissetulekut, mille arvel hüvitada menetluskulud. Maakohus on niigi määranud, et menetluskulu kuulub hüvitamisele ositi ning seega ei pea süüdistatav kogu temalt välja mõistetud menetluskulude summat ühe korraga tasuma. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus

M. Šiškini puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

6. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus süüdistatav M. Šiškini kaebuse temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude vaidlustamise osas rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus