1-13-366/23 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.aprill 2013, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-13-366

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Meelika Aava

Kriminaalasi

D.S-i süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ja

Stanislav TŠEHHOV’i süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi .

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 4.märtsist 2013.a.

Apellatsiooni esitaja

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei

Voronin

Süüdistatav

D.S (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)

Kaitsja

Prokurör

Advokaat Natalia Lausmaa

Andrei Voronin

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 4.märtsist 2013.a. D.S-i

suhtes tühistada osaliselt ja nimelt temale KarS prg.

65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata,

Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist

tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

Süüdistatav

võib

kassatsiooni

esitada

üksnes

advokaadist

kaitsja

või

advokaadi

vahendusel.

Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

kohtuotsuse

kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 4.märtsi 2013 otsusega süüdi tunnistada D.S KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 235 päevamäära suurune rahaline karistus, arvestades päevamäära suuruseks 6.90 eurot, summas 1621 (üks tuhat kuussada kakskümmend üks) eurot ja 50 senti . Kars § 65 lg 2 alusel mõista D.S-ile liitkaristuseks - suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.02.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra – rahaline karistus 1621.50 eurot ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus iseseisvalt täideviimisele, karistus 3 kuud vangistust lugeda kantuks. D.S mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Harju Maakohtu 11.02.2008.a. otsusega varavastase kuriteo eest KarS § 199 lg 1 järgi ja avaliku usalduse vastu kuriteo eest KarS § 349 järgi , kohtuotsusega mõistetud katseaja kulgemise jooksul, kindlustushüvitise saamise eesmärgil , korraldas ühiselt ja kooskõlastatult koos Stanislav Tšehhoviga fiktiivset liiklusõnnetust ehk kutsus liiklusjuhtumi esile ja esitas AS-le Inges Kindlustus teatise liiklusõnnetuse toimumise kohta ja seejärel kahjuhüvitise maksmise kohta. Sama kohtuotsusega süüdimõistetud Stanislav Tšehhovi osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokurör vaidlustab maakohtu otsust D.S-i karistuse osas ja nimelt osas, millega loeti kantuks eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ning ei pööratud täitmisele eelmise kohtuotsusega D.S-ile tingimisi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Apellandi põhjendused on järgmised:

Kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotusliku karistuse osa võib lugeda kantuks kas KarS § 68 alusel , st kui aega, mida on viibitud eelvangistuses; või varasema otsusega mõistetud ja uue otsuse tegemise päevaks reaalselt ärakantud karistuse osa. Neid asjaolusid D.S-i puhul ei esine. Samuti ei ole võimalik mõistetud karistuse ärajäämine KarS § 82 lg 1 p 2 alusel, kuna KarS § 82 lg 2 p 2 alusel otsuse täitmise kolmeaastane tähtaeg peatus 11.02.2008.a. ühe aasta ja kuue kuu võrra ning hakkas uuesti kulgema 11.08.2010.a., mille puhul oleks aegumine aktualiseerunud 11.08.2013.a. Samuti ei ole võimalik varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärajäämine mõistliku aja põhimõtte rikkumisele tuginedes, kuna selle põhimõtte alusel kohus võib korrigeerida ainult seda karistust, mis mõistetakse menetluse raames, milles kohus sedastab mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumist ja selle laiendamine teistele kohtuotsusele ei ole korrektne. Maakohus pidanuks mõistma D.S-ile iseseisvalt täitmisele rahaline karistust ning mõista iseseisvalt täitmisele Harju Maakohtu 11.02.2008.a. otsusega mõistetud kolm kuud vangistust KarS § 65 lg 2; 64 lg2 alusel. KarS § 74 lg 6 alusel kohus võib süüdimõistetud rahalise karistusega karistamise korral jätta varem mõistetud karistust täitmisele pööramata. Seaduses otsest viidet asjakohastele normidele ei ole , kuid paragrahvi asetumisest võib teha järelduse, et sellisel juhul peab kohus põhimõtteliselt juhinduma KarS § 74 lõikes üks sätestatud põhimõtetest , st arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Seadusandja ei ole seostanud KarS § 74 lg 6 diskretsioonvaliku tegemist menetluslike asjaoludega, sealhulgas mõistliku aja kulgemisega seotud asjaoludega. Prokurör on seisukohal, et D.S-i poolt toimepandud kuriteo asjaolud ja tema isik ei võimalda varasema otsusega mõistetud, kuid kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramata jätmist ja kantuks lugemist.

Tallinna

Ringkonnakohtu

21.märtsi

2013.a.

määrusega

määrati

kriminaalasi

apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 5.aprillini 2013.a. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad süüdistatava kaitsja adv. N.Lausmaa. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses on kohaldatud kriminaalseadust õigesti ning prokuröri apellatsioonikaebuse väited ei saa olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele D.S-ile mõistetud liitkaristuse osas. Kohus on täiesti õigesti D.S-ile liitkaristuse mõistmisel juhindunud Kars § 65 lg 2, § 64 lg 2, § 73 lg 1 teisest lausest ja Kars § 73 lg

5. D.S-ile mõisteti rahaline karistus, mille suhtes kohus otsustas, et see kuulub iseseisvalt täideviimisele. Järelikult 11.02.2008.a. Harju Maakohtu otsusega määratud karistus kuulub samuti täitmisele iseseisvalt. Selle otsusega mõisteti D.S-ile 3 kuud vangistust , mida ei pööratud tingimisi täitmisele 18 –kuulise katseaja vältel, mis algas kohtuotsuse kuulutamisest., Kars § 73 lg 1 teine lause sätestab , et sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja ning

5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul

käesoleva paragrahvi (Kars § 73 lg 5

tulenes

) teisiti, kuivõrd V.Zukov pani küll katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, kuid selle eest mõisteti talle rahaline karistus, mis kuulus täitmisele iseseisvalt. Järelikult ka Harju Maakohtu 11.02.2008.a. otsusega mõistetud karistus kuulus täitmisele iseseisvalt sellisel viisil, et D.S allutati 18 kuu jooksul käitumiskontrollile. Seega Harju Maakohtu otsusega 11.02.2008.a. mõistetud karistus oli 04.03.2013.a. Harju Maakohtu otsuse tegemise ajaks D.S kantud, kuna katseaeg oli möödunud. D.S on juba asunud vabatahtlikult tasuma kohtuotsusega temalt välja mõistetud kahju ja menetluskulusid, järelikult püüab kõigiti seaduskuulekalt käituda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooni väidetega ja kaitsja seisukohtadega tuli alljärgnevatele järeldustele.

1. Kohtukolleegium nõustub põhimõtteliselt prokuratuuri seisukohaga selles, et olukorras, kui kohus mõistab isikule, kes on katseaja kestel pannud toime uue tahtliku kuriteo rahalise karistuse, kuulub kohaldamisele KarS prg. 74 lg 6. Alates 1.01.2007.a. kehtiv KarS prg. 74 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Tuleb tunnistada, et 6 aastat kehtinud seadusesäte on jäänud kohtupraktikas sisuliselt rakendamata. Talllinna Ringkonnakohus on korduvalt küll nimetatud sätet kasutanud niivõrd kuivõrd on olnud vajadus selgitada apellantidele, et nende poolt taotletav rahalise karistuse mõistmine isikutele, kes katseajal on pannud toime uue tahtliku kuriteo ei tähenda automaatselt reaalsest vangistusest pääsemist, vaid seda, et tuleb ära kanda eelmise kohtuotsusega mõistetud reaalne vangistus ja ka uue kuriteo eest mõistetav rahaline karistus. KarS prg. 74 lg 6 sõnastusest lähtudes on sellistel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine reegel ja kohtule on antud õigus seda mitte kohaldada, kuid sellisel juhul peab kohus oma otsustust põhjendama. Ilmselgelt on uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseaja kestel katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine ja põhjus, miks sellisel juhul jääb eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele pööramata peab olema kohtuotsusest väljaloetav. Igal konkreetsel juhul, kui isikule mõistetakse tingimuslik vangistus, selgitatakse kohtuotsuses, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele vaid siis, kui isik ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale pandud konntrollnõudeid ja kohustusi.

2. Kohtukolleegium ei saa aga käesoleval juhul nõustuda prokuröriga selles, et kohaldamisele ei kuulu KarS prg. 82 lg 1 p.2. Prokuröri apellatsioonis esitatud seisukoht selles osas tugineb järeldusel, mille tegemisel on tehtud aritmeetiline viga. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-118-09 selgitanud, et ka KarS § 73 ja § 74 alusel tingimisi kohaldamata jäetud karistuse reaalseks täitmiseks, st karistuse hilisemaks liitmiseks on ette nähtud kindlad ajalised piirid, mis on sätestatud KarS §-s 82. KarS § 82 lg 2 p-s 2 märgitud peatumisaluse esinemise korral, tuleb kohtuotsuste kogumisse kuuluva eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmise aegumistähtaega hakata lugema peatumisaluse äralangemisest, s.o katseaja lõppemisest. Liitkaristuse hilisema mõistmise puhul eelmise otsuse täitmise aegumine lõpeb uue kuriteo osas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Eeltoodut arvestades tuleb käesolevas kriminaalasjas asuda seisukohale, et eelmise, s.o Harju Maakohtu 11.veebruari 2008. a otsuse täitmise 3-aastane aegumistähtaeg KarS § 82 lg 1 p 2 järgi hakkas kulgema selle jõustumisest, kuid otsuse täitmise aegumine oli kuni 11. augustini 2009, s.o kuni katseaja lõppemiseni peatunud. Just selle kuupäeva väljaarvestamisel on prokurör aasta võrra süüdistatava kahjuks eksinud. Prokuröri apellatsioonis on selleks kuupäevaks nimetatud 11.august 2010.a. ja seega ka aegumistähtaeg sama kuupäev 2013.a. on aasta võrra edasi lükkunud. Tegelikult tuleb käesolevas asjas liitkaristuse küsimuse otsustamise juures hakata eelmise otsusega mõistetud karistuse täitmise aegumistähtaega arvestama KarS §-s 82 lg 2 p-s 2 sätestatud peatumise aluse äralangemisest, s.o alates 11.august 2009.a.. Seega Harju Maakohtu 11.veebruari 2008. a otsuse täitmine tingimisi mõistetud karistuse osas aegus 11.augustil 2012 ning pärast seda ei ole D.S-ile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse kohaldamine ega ka vangistuse täitmisele pööramine enam võimalik.

3. Ülaltoodut arvestades tuleb tühistada maakohtu otsus D.S-ile KarS prg.

65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 p-st 4 ja 338 p-st 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 4. märtsi 2013. a kohtuotsuse osaliselt, s.o D.S-ile KarS § 65 lg 2 alusel talle liitkaristuse mõistmise osas. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata, apellatsioon jääb rahuldamata.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava